Wolf Biermanni kontsert "Kes ohtu pelgab, saab ses hukka"

Wolf Biermann kirjutas laulu „Kes ohtu pelgab“ 1976. aastal veidi enne SDV kodakondusest väljaarvamist. Laul on kirjutatud luuletaja Reiner Kunzele, aga kõneleb samal ajal ka Biermannist endast ja kõigist teistest Ida-Saksamaal tagakiusatud intellektuaalidest. Laulu põhihoiak – argus ja enesehaletsus ei kuulu täisväärtusliku elu juurde – on Biermanni kreedoks tänaseni. Jäävatest väärtustest, nagu kõlab ühe laulu pealkiri, Biermann kontserdil laulabki. Biermann on öelnud, et kontserdi nimilaulus sisalduv sõnum „kes ohtu pelgab, saab ses hukka“ on diktaatorite vastu üles tõusnud araabia rahvastele mõeldes ka täna ülimalt aktuaalne. Biermanni arvates tuleb alati küsida, kes, kus, millal ja miks peaks end ohtu seadma. Oma arvamust ei ole ta kunagi vaka all hoidnud ja on oma kriitiliste esseedega julgelt sekkunud ühiskonna ellu. Nii oli see ka hiljuti ilmunud Günter Grassi Iisraeli kritiseeriva luuletuse „See, mida tuleb öelda“ ilmumise järel. Oma arvamusloos kaitseb Biermann Grassi sõnavabadust, kuid leiab, et luuletus oli „kirjanduslik surmapatt“. Seejuures on Ida-Saksamaa ilmselt kõige kuulsam teisitimõtleja Wolf Biermann kunstnik, keda on raske raamidesse panna – temas on ühendatud kannatav poeet ja võitlushimuline laulik, suurepärane kõnemees ja kloun. Oma eeskujude ja mõjutajatena on ta nimetanud François Villoni, Heinrich Heinet, Bertolt Brechti ja helilooja Hanns Eislerit. Biermanni sulest on ilmunud üle kahekümne raamatu, salvestatud heliplaatide arv on umbes sama suur. Tema luulekogud kuuluvad Saksamaa enimmüüdute hulka. Wolf Biermanni kõige kuulsam, omal ajal rahvalaulu staatusesse tõusnud laul „Julgustus“ (Ermutigung) on jõudnud nii kirikuraamatutesse kui kunagise kasutütre Nina Hageni viimasele plaadile „Volksbeat“.Ligi kümmekond aastat teeb Biermann koostööd Göteborgi kammerkoori ja rootsi jazzpianisti Stefan Forsséniga. Biermanni viimane CD „Sellel maal me elame“ tuli välja 2011. aastal. Heliplaadil kõlavad soolo- ja koorilaulud salvestas Euroopa Kammerkoor Gunnar Erikssoni

juhatusel.

Wolf Biermanni kontserdil esitamisele tulevad laulud on tõlkinud eesti keelde Peeter Tulviste, Nele Meikar ja Märt Väljataga ning need leiab kontserdikuulaja kavavihikust. Kolm luuletust ilmub M. Väljataga tõlkes ka värskes ajakirja Vikerkaar numbris.

Kontserdi toimumist toetavad Tartu Saksa Kultuuri Instituut ja Goethe Instituut.

Täiendav info ja eelregistreerimine kontserdile: tel 736 1374, 53 402168, e-post:

linda.jahilo@luts.ee