2022

Prima Vista 2022 – „Mängu piirid”

9.–14. mai

Üle kahe aasta toimus Tartu rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista taas traditsioonilisel ajal ehk maikuus. 9.‒14. maini võis osa saada eriilmelistest kirjandussündmustest, aga ka festivali teemale pühendatud mahukast kunstiprogrammist ja filmiõhtutest Elektriteatris. Tänavuse festivali peateema „Mängu piirid” kutsus mõtlema mängu tähenduse üle elus ja kirjanduses ning sellele, kas ja kus jooksevad üht- või teistsuguste mängude puhul piirid. Prima Vista patroon oli seekord kirjanik ja stsenarist Urmas Vadi. 

Juba enne põhiprogrammi algust leidis aset mitu eelsündmust: 6. mai pärastlõunal asutati Eesti Kirjandusmuuseumis Jaan Kaplinski selts ning sama päeva õhtul esitlesid Epp Petrone ja Lauri Räpp Tasku keskuse Rahva Raamatu poes raamatut “Linnutee koodid”. 7. mail toimus TYPAs ühepoognalise köite valmistamise töötuba, mida juhendas Ameerika Ühendriikidest pärit professor Joel Freeman.

Festivalinädala avas mahukas ja mitmekülgne Juri Lotmani päeva programm, mis hõlmas linnaekskursiooni „Tartu ja Lotman” Kaspar Jassa juhtimisel, Roman Leibovi ja Oleg Lekmanovi avalikku seminari „Vene luule sõjast ja sõja ajal” ja TLÜ vanemteaduri Tatjana Kuzovkina loengut „Mäng Lotmani elus ja töödes” Tartu Linnamuuseumis ning Aleksei Šipulini dokumentaalfilmi „Juri Lotman. Minu sõda ja rahu” (2022) esitlust. Samal päeval kohtusid publikuga ka esimesed väliskülalised: TÜ raamatukogus toimus leedu kirjaniku Jurga Vilė ning illustraatori ja koomiksiautori Lina Itagaki esinemine ja töötuba ning Tartu Linnaraamatukogus esines saksa kirjanik Timur Vermes, kellega vestles ajaloolane Olaf Mertelsmann, vestluse keskmes oli külalise menuteos „Ta on tagasi”. Esmaspäevases programmis lõi kaasa ka festivali üks pikaajalisi partnereid, ajakiri Akadeemia, mille toimetus korraldas pärastlõunal Tõnissoni platsil aktsiooni „Akadeemia ‒ varsti 400”, et tähistada ajakirja 400. numbri peatset ilmumist. Esimene festivalipäev lõppes aga mänguga ‒ Tartu Kirjanduse Maja kultuuriklubis Salong pandi mälu ja teadmised proovile kirjandusviktoriinil, mille koostasid Paavo Matsin ja Siim Lill.

Teine festivalipäev viis huvilised pärastlõunal kirjanduslik-ajaloolisele jalutuskäigule Emajõe ääres, kus Ants Siimu ja Ülo Treikeldri juhtimisel tutvuti Tartu sildade ajaloo ning sildadest kõnelevate ilukirjanduslike tekstidega. Paar tundi hiljem algas TÜ raamatukogu konverentsisaalis festivali avatseremoonia, kus esmalt astusid publiku ette festivali juhatuse esinaine Krista Aru ning Tartu linnapea Urmas Klaas, et mänguliselt seekordne Prima Vista avatuks kuulutada. Seejärel kõlasid nii festivali patrooni Urmas Vadi ja Tartu linnakirjaniku Paavo Matsini kui ka mitme väliskülalise sõnavõtud. Konverentsisaalis jätkus programm ka õhtupoolikul, mil toimus Natalja Murina monoetendus Jelena Skulskaja juttude põhjal ning seejärel luuleõhtu Faerhstein / Siltšenko / Kotjuh ‒  „Ticket to Ride”. Sündmusi toimus õhtupoolikul mujalgi ‒ raamatu- ja kunstipoes tARTu esitleti luuleplaate „Etno-tonte“, Tartu Kirjanduse Majas toimus kirjanduslik teisipäev, kus lugejatega kohtus soome kirjanik Juha Hurme ning kultuuriklubis Salong võis nautida kontserti “Ruhnu lood ja laulud”. Õhtu lõpetas kirjanduslik koosviibimine Veinis ja Vines, kus oma loomingut esitas Toomas Kiho. Sel päeval kulmineerus ka mitu kirjanduslikku võistlust: Tartu Linnaraamatukogus toimus rahvusvahelise noorte ilukirjandusvõistluse Lesefüchse international Eesti finaal, kus nelja saksa noorteromaani üle väitlesid saksa keelt õppivad koolinoored, Tartu Tamme Gümnaasiumis autasustati aga Ulakassi arvustuste võistluse võitjaid.

Kolmanda festivalipäeva programm pakkus taas võimalust vabas õhus liikumiseks: toimus kirjanduslik orienteerumismäng 7.‒ 8. klasside õpilastele linnaruumis mobiilirakenduse TartuFic põhjal ning Raadi kalmistul viis Kaspar Jassa läbi kultuuriloolise ekskursiooni. Pärastlõunal sai alguse festivali patrooni Urmas Vadi algatatud kirjanike tenniseturniir Tartu Akadeemilises Tenniseklubis. Turniiril osalesid Armin Kõomägi, Mart Kivastik, Tiit Aleksejev, Anti Saar, Martin Oja, Tiia Kõnnussaar, Paavo Piik ja Urmas Vadi. Kohtunikuks oli Joosep Susi. Pärast turniiri koguneti kultuuriklubisse Salong, kus Joosep Susi tegi kokkuvõte tenniseturniirist, kõlasid ka sporditeemalised tekstid turniiril osalenud kirjanikelt autorite endi esituses ning arutleti ka üldisemalt kirjanduse ja tennise puutepunktide üle. Päeva jagus muidki sündmusi. Tartu Linnaraamatukogu Karlova-Ropka raamatukogus toimus „Elav raamatukogu” noortele, kus „elavateks raamatuteks” kehastusid erinevate elualade esindajad.„“Elav raamatukogu toimus” ka reedel, 13. mail Tammelinna, Annelinna ja Ilmatsalu harukogus. Kolmapäeval võis aga TÜ raamatukogu konverentsisaalis nautida teatristuudio „Poeesia sõpruskond” etendust „Kuningas Lear ja tema lapsed”, millele järgnes sealsamas Alexander Genise (USA) loomingu õhtu, kus Genis pidas ka loengu pealkirjaga loenguga „Klaaspärlimäng: teekond itta”. Tartu kaubamaja Apollos esitleti õhtupoolikul Mika Keräneni raamatut „Minu Karjala” (Petrone Print) ning Tartu Linnaraamatukogu saalis toimus  Leedu kirjaniku Birutė Jonuškaitė autoriõhtu, kus tuli juttu nii autori romaanist „Maranta“ (e.k. 2021) kui ka kirjaniku loomingust üldisemalt ning tööst Leedu Kirjanike Liidu esinaisena.

Neljapäeval, 12. mail toimus raekoja platsil Prima Vista raamatulaat. Kuna tänavu ei toimunud varasemast tuttaval kujul Pargiraamatukogu, ühendati raamatulaadaga ka varem Pargiraamatukogus tehtut ‒ Tartu Linnaraamatukogu pakkus laadal lasteprogrammi ning pärastlõunal toimus ka ühistants muusikapalade „Vihurimäe“ (Kate Bush) ja „Teadagi“ (Singer Vinger) järgi. Laadal tänati ka Prima Vista tänavuses heategevusprojektis osalenud kirjastusi. Neljanda festivalipäeva jooksul toimus mitmesuguseid sündmusi mujalgi. Tartu Ülikooli vanas anatoomikumis Toomemäel toimus konverents „„Öelda kõike ja igal viisil”. Tartu eksperimentaalsus 1988‒2010”, Supilinnas tehti tänavakunstile keskenduv jalutuskäik „Supilinna lood ja värvid“ Anna Leena Neeringu juhtimisel, TÜ raamatukogu muusikaosakonnas esitleti Nadežda Valgu uut luuleraamatut „Мой круг земной” ning raamatukogu Tõstamaa ruumis toimus venekeelsete  autorite kirjandusõhtu „Mängiv inimene – mõtlev inimene”. Tartu Linnaraamatukogus esines sel päeval kaks väliskülalist: vestlusõhtul „Partii sule ja pintsliga“ esines rootsi kirjanik Agneta Pleijel, kellega vestles kirjandusteadlane Esbjörn Nyström (Rootsi),  fookuses oli Agneta Pleijeli romaan „Kaksikportree. Romaan Agatha Christie’st ja Oskar Kokoschkast“. Pealkirja all „Mänglev tõsidus“ toimus kohtumine norra kirjaniku Nina Lykkega, kus külalisega vestles tõlkija Sigrid Tooming. Õhtupoolik oli tihe ka Tartu Kirjanduse Maja kultuuriklubis Salong, kus kõigepealt toimus värske kirjanduse õhtu “Särtsuga kirjandus”, esinesid Manfred Dubov, Anna Kaare, Susanna Mett, Maryliis Teinfeldt ja Mikk Tšaškin. Seejärel algas kontsert „Kirjanikud muusikas“, kus seekord astusid üles: Mãris Švernsi trio „Baložu pilni pagalmi” (Läti),  Aapo Ilves ja ansambel Avangorod.

Reedene programm algas Tartu Linnaraamatukogus, kus toimus kirjandust ja tantsu tutvustav ja sünteesiv publikut kaasav lavastus lastele pealkirjaga „Raamat tantsib: tantsust lastekirjanduses”. TÜ raamatukogus võis Tõstamaa ruumis kuulata Igor Rosenfeldi loengut „Lotmani autogrammi poeetika“ ning hiljem osaleda ekskursioon „Tartu Ülikooli professor Juri Lotman“ kuraator Nataliia Gradoboeva juhtimisel J. Lotmani juubelinäitusel. Tartu raudteejaama juures algas pärastlõunal aga ekskursioon, mis viis huvilised Tartu linnakirjaniku Paavo Matsini juhtimisel tutvuma tema teose „Lenini valss” tegevuspaikadega, kuulama katkendeid raamatust ja lõbusaid mälestusi raamatu saamisloost ning autori muudest seiklustest Tartu linnas. Tartu Ülikooli klassikaliste filoloogide eestvedamisel mängiti Liivi 4 majas seekord ping-pongi Homerose tõlgetega ehk loeti “Iliase” tõlgete erinevaid versioone, mis pärinevad Jaan Jõgeverilt, Villem Grünthal-Ridalalt, Jaan Lõolt, Anna Öpikult ja August Annistilt. Tartu Kirjanduse Majas oli õhtupooolik eest ulme päralt: sarja “Õhtud eesti ulmega” raames toimus Mann Loperi romaani „Inglite linn” esitlus. Kaks sündmust tuli sel päeval korraldada interneti vahendusel: virtuaalsündmusena toimus kogumiku The Repeater Book of Heroism tutvustus, kus kogumiku tekkeloost ja sellest, milliseid kangelasi vajab 21. sajand, kõnelesid Tariq Goddard ja üks kaasautoreist Carl Neville, vestlust juhtis Berk Vaher; Üle videosilla osales festivalil ka läti kirjanik Rasa Bugavičute-Pēce, kelle autoriõhtul tuli juttu kirjaniku loomingust üldisemalt, tööst dramaturgina ning romaanist „Poiss, kes nägi pimeduses“. Bugavičute-Pēce oli festivalil esindatud ka kolmapäeval ja neljapäeval ERMis mängitud etenduse “Mul olinõbu” kaudu, mille dramaturgiks ta oli. Päeva viimane sündmus toimus aga igas mõttes elavalt, Vildes ja Vines koguneti üle mitme aasta taas TarSlämmi finaalile, kus seekord oli finaliste lausa kolme aasta peale kokku ja publiku ette astusid Rahel Ariel Kaur, Liisbet Teemaa, Jürgen Dengo, Kaisa Linn, Elo Saal, Kristel Zimmer, Tommi Turunen, Maris Pedaja ning murca. Võitjaks tuli Jürgen Dengo.

Viimane festivalipäev algas koolinoorte infootsingumängu „Otsi kohta, kust sa saad” parimate auhindamisega Fahrenheit 451° raamatutoas, seejärel algas Aparaaditehase hoovist Karlova tänavakunstile ja ajaloole pühendatud jalutuskäik Talvi Põldma juhtimisel. Ülejäänud osa päevast oli Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 raames toimuva Prima Vista kirjandusfestivali „Paremad ja halvemad tulevikud” eelürituste päralt. TÜ raamatukogu fuajees auhinnati kõige imelikuma luuletuse võistluse parimaid osalejaid, seejärel suunduti aga raamatukogu ette, kus toimus avalik kohtumine lüürilise minaga: enam kui tunni jooksul mõtiskleti ühiselt luule olemasolemise viiside üle kultuuris, meid ümbritsevas tegelikkuses ja ennekõike iga inimese südames. Sündmuse lõpuks avanes kõigil kohalviibinuil võimalus kohtuda lüürilise minaga, lugedes vaikselt kas raamatust või peast mõnda südamelähedast luuletust. Raamatukogu eest siirdus lüüriline mina Tartu Kirjanduse Maja hoovi ja kultuuriklubisse salong, kus suurel luulepeol astusid üles Nyk de Vries (Holland), Adelaide Ivánova (Brasiilia), Nikola Madžirov (Makedoonia), Krišjānis Zeļģis & Artūrs Punte (Läti), Katrin Väli, Liisa Mudist ja Triin Soomets.

Marja Unt
Ilmunud Loomingus nr 6 2022

Väliskülalised

Blogides

Meedias