Kärt Hellerma (Eesti)

Kärt Hellerma (sündinud 9. novembril 1956) on prosaist, luuletaja, ajakirjanik ja kriitik. Lõpetanud 1981. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjanduse alal, tegutses ta aastaid ajakirja „Noorus” publitsistikatoimetajana, seejärel mitme ajalehe kultuuritoimetajana. Alates 90-ndate aastate lõpust on ta vabakutseline kirjanik, kriitik ning raamatutoimetaja.

1997. aastal ilmus Hellerma esimene raamat, romaan „Alkeemia“. Järgnesid romaanid „Kassandra“ (2000) ja „Koer ja kuu ehk seitse päeva jaanuaris“ (2018). Veel on autori sulest näinud ilmavalgust artiklikogumikke, novellikogusid, lasteraamatuid ja reisikirju („Sinine missa“, 2008; „Islandi kiri“, 2014). Hellerma lasteraamat „Õrnad kõrvad“ (2010) nomineeriti Eesti Kultuurikapitali lastekirjanduse preemiale. Proosakogus „Unenäoliiv“ (2011) avaldatud novell „Mängumeri“ pälvis 2013. aastal August Gailiti nimelise novelliauhinna ja jõudis 2012. aastal Friedebert Tuglase novelliauhinna nominatsioonile. 2009. aastal Postimehe AK-s ilmunud essee „Suurendatud inimene“ tõi autorile 2013. aastal Enn Soosaare esseistikapreemia nominatsiooni.

2014. aastal ilmutas prosaistina tuntust kogunud Hellerma oma esimese luulekogu „Seniitvalgus“, millele järgnesid „Hümn pikale ninale“ (2015), „Hõbeda laulud“ (2016), „Autogramm“ (2018) ja „Päeva lõpus“ (2019). Luuletus „Igatsen puutüvede järele“ kogumikust „Päeva lõpus“ (2019) nomineeriti 2020. aastal Juhan Liivi luuleauhinnale.

Kärt Hellerma, kelle loomingus põimuvad ja suhestuvad ühiskonnakriitilised teemad eksistentsiaalsete küsimustega, on piirilkõndija. Läbi sotsiaalkriitilise ja iroonilis-humoristliku prisma kompab ta poeetilise keele ja oma sisemise sõnumi abil inimese olemise ja tunnetuse, füüsika ja metafüüsika, nähtava ja nähtamatu maailma piire. Keele- ja kujunditundliku kirjanikuna soovib ta puhta, labastamata sõna abil väljendada „sügavamat tõde“, mida ta on võimeline tajuma.

Foto: Joonas Hellerma