2020

Prima Vista 2020 – „Inimese varjud»

21.-26. september 2020 & 9.-14. november 2020

Prima Vista septembris

Nii nagu paljude teistegi kultuurisündmuste puhul, on tänavune aasta olnud ebatavaline ka kirjandusfestival Prima Vista jaoks. Tavapäraselt maikuus toimuv festival lükkus seekord edasi sügisesse ning korraldajad jaotasid sündmused kahele perioodile — üks osa sündmusi toimub novembris koos festivaliga “Hullunud Tartu”, esimene ligi nädala kestnud programm sai aga teoks septembri lõpus.

Festivali seekordne teema “Inimese varjud” kutsus seekord nii esinejaid kui ka publikut mõtisklema nii nende varjude üle, mida heidab inimene maailmale, kui ka nende varjude üle, mis saadavad inimest mälu, ajaloo,  kultuuri ning loomulikult kirjasõna kaudu.

Juba festivali esimesel päeval avanes publikul võimalus kohtuda Prima Vista tänavuse patrooni Viivi Luigega, kes vestles keeleteadlase Anna Verschikuga TÜ muuseumi valges saalis teksti tähenduse üle inimeseks olemisel ja inimeseks saamisel. Sama päeval toimus teinegi vestlus -. Festivali venekeelne programm algas filmitegija Nikolai Šarubini ja ajakirjaniku Ella Agranovskaja vestlusega Tartu Linnaraamatukogus. Hoo sai sisse ka Prima Vista filmiprogramm Tartu Elektriteatris, kus näidati mängufilmi „Vari” (Lenfilm 1971). Päeva lõpetas luuleline laevaretk Tartust Luunjasse, kus kirjanduslik-esitlusliku rühmituse Tartu Luuleteater esituses kõlas Henrik Visnapuu looming.

Prima Vista teine päev sai alguse Tartu Raekoja platsil toimunud raamatulaadaga. Seekord ühepäevasena toimunud laadal pakkus oma väljaandeid ligi 20 kirjastust. Lisaks laada külastamisele oli võimalik nautida kaunist sügispäeva vabas õhus ka kirjanduslikul jalutuskäigul osaledes — koostöös Tartu Tudengipäevadega toimus “Teekond mööda Tartu kohvikuid ja kõrtse” Ants Siimu ja Ülo Treikeldri juhtimisel.

Pärast jalutuskäiku leidis Alexela loomelaval Atlantise majas aset tänavuse Prima Vista ametlik avamine, kus võtsid sõna patroon Viivi Luik, Tartu linnakirjanik Carolina Pihelgas, festivali esinejad Jelena Skulskaja ja Meelis Friedenthal, Tartu linnapea Urmas Klaas ja Prima Vista juhatuse esinaine Annika Aas. Festivali teemale lisasid tõlgendusnüansse muusikapalad Argo Valsilt ning tantsunumbrid Shaté Tantsukooli tantsijatelt. Õhtul astusid Tartu Kirjanduse Majas publiku ette tänavuse Gustav Suitsu nimelise luulepreemia laureaadid Maarja Pärtna ja Timo Maran.

TÜ muuseumi valges saalis toimus aga vestlusõhtu „Aleksander Ivaškevitš. Kulisside varjus ja rambivalguses“, kus Eesti Vene Teatri juhtiva näitleja ja fotokunstnikuga vestles ajakirjanik Ella Agranovskaja. Elektriteatris linastus film “Minu spioonist isa”. Päev lõppes luuleõhtuga, mis oli pühendatud festivali patroonile: Viivi Luige luulet lugesid Siim Lill ja Eve Pormeister,  poetess ise esitas teiste talle oluliste luuletajate värsse.

Kolmapäev, 23. september algas sündmusega noorematele lugejatele — Tartu Linnaraamatukogus esines lastekirjanik Margit Saluste. Hommikupoolikul algas ka Luunja Keskkoolis toimunud konverents “Inimene Visnapuu”, kus kirjandusuurijad ja kirjanikud kõnelesid Henrik Visnapuu elust, ajast ja loomingust. Pärastlõunal avanes taas võimalus osaleda kirjanduslikul jalutuskäigul, retk pealkirjaga “Kirjaniku tee kivil jätab jälje” kulges Ülo Treikeldri ja Ants Siimu juhtimisel läbi Tähtvere. Kirjanduse kajastamisest huvitatutele pakkus põnevust Apollo raamatupoes toimunud kirjandusblogijate vestlusring, kus osalesid Mariann (Hyperebaaktiivne), Triinu (Triinu raamatublogi) ja Mairi (tüdrukute raamaturiiul). Kolmandal festivalipäeval esitleti ka mitut raamatut — Jelena Skulskaja tutvustas luulekogumikku “Я – твое стихотворение” (tema tõlgitud kolme eesti luuletaja, Maarja Kangro, Juku-Kalle Raidi ning Jan Kausi looming) ja oma uusi romaane „Piiriarmastus“ ja “Samson väljub juuksurist”, samuti esitleti raamatut “Terve, tark ja kartlik? Infoinimene 100-aastases Eestis. Metsaülikool Eestis 2015–2019” ning Juhan Voolaidi mälestusteraamatut “Tartu 1971-1983. Jõmpsika mälestused”. Õhtul toimus Tartu Kirjanduse Majas «Subjektiivi» vestlusõhtute sarja raames Ahto Lobjakase loeng «Heideggeri tõlkides: kas eesti keeles saab õhtumaiselt mõelda? Heideggeri mõistete syvaontoloogia eesti keelele laiali laotatuna». Elektriteatris näidati dokumentaalfilmi “Maa sool” ning päeva lõpetas Elmet Neumanni ja Olga Einasto kontsert “Isa laulud” TÜ Raamatukogu konverentsisaalis.

Neljapäeva hommikul ootas Tartu Linnaraamatukogu taas väiksemaid lugejaid, kel avanes võimalus kohtuda mitme tuntud lasteraamatu autori Tiia Kõnnussarega (kirjanikunimega Tia Navi). Õhtupoolikul toimus Linnaraamatukogus aga kirjastuse Petrone Print autorite õhtu, kus vestlesid «Minu Tartu» autor Lauri Räpp ja «Minu Peipsiveere» autor Raul Oreškin. Elektriteatris näidati ungari autori Vilmos Kondori teose põhjal valminud filmi “Budapest Noir” ning tutvustati sama autori raamatut “Patune Busapest”, teoseid ja filmi kommenteerisid Siim Lill ja Kriszta Tóth. Neljas festivalipäev kulmineerus kultuuriklubis Salong: “Särtsuga kirjanduse” pealkirja kandval sündmusel esinesid noored autorid Marju Bakhoff, Kaarel Mihk, Liisa Mudist, Kristel Mägedi, Triin Paja, Berit Petolai, Siim Tõniste ja Ann Viisileht, seejärel võis nautida Aapo Ilvese ja Paul Neitsovi kontserti “Kirjandus ja kitarrid”.

Reede, 25. september tõi TÜ Raamatukogusse kokku “Harry Potteri” raamatusarja austajad, kes said oma teadmisi proovile panna temaatilisel viktoriinil. Kultuuriklubis Salong arutleti aga Siim Lille, Kriszta Tóthi ja Paavo Matsini osalusel, variautorluse, Vilmos Kondori ja ungari kirjanduse üle ning esitleti raamatut “Patune Budapest”. TÜ Raamatukogu fonoteegis toimus TÜ lektori Roman Voitehhovitši (PhD) ja TÜ magistrandi Alisa Vasenina vestlusõhtu„ Hoffmann ja hoffmaniada. Varjud ja alateadlikkus“, millele järgnes P. I. Filimonovi luuleõhtu. Kirjanduse Maja saalis astusid kirjandusõhtul “Varjud, saladused, saatused” üles Kai Aareleid ja Kärt Hellerma ning seejärel esitles tänavune Tartu linnakirjanik Carolina Pihelgas oma valikkogu “Tuul polnud enam kellegi vastu”. Õhtul näidati Elektriteatris kultusfilmi “Kaklusklubi” ning kultuuriklubis Salong toimus Prima Vista traditsiooniks kujunenud kontsert “Kirjanikud muusikas”, kus seekord esinesid Vahur Afanasjev ja Toomas Leppik, Heidi Iivari ja Karl Kruuse, Leonora Palu flöödil ning Irene ja bänd.

Festivali septembrinädala viimane päev pakkus tegevusi TYPAs ja raamatutoas Fahrenheit 451º: toimus taaskasutusmärkmiku valmistamise töötuba, samuti ringkäik koos luuletaja ja kunstniku Liisa Mudistiga tema näitusel “Kasvuhoone” ning koolinoorte infootsingumängi “Otsi kohta, kust sa saad” parimate auhindamine.  Tartu Kirjanduse Maja territooriumil toimus aga ruumirännak, kus esitati katkendeid Nikolai Baturini «Maskide defileest». Pärastlõunal kohtus publikuga ka septembrikuise festivalinädala ainuke väiskülaline, soome kirjanik, tõlkija, muusika-, teatri- ja kirjanduskriitik ja vabakutseline ajakirjanik Rita Dahl. Külalisega vestles Hasso Krull ning sündmuse kontserdiosas osales pianist Marge Loik. Päev lõppes kahe eriilmelise sündmusega — Tartu Kirjanduse Majas esitles Meelis Friedenthal oma jutukogu “Kõik äratatakse ellu” ning Vildes ja Vines toimus Eesti luuleprõmmu finaal, kus osalesid Tallinna eelvoorust Arvi Schasmin, Kelli Kiipus ja Seio Saks, Pärnu voorust Kadri Toomsalu ja Marie Põdra ning TarSlämmi finaali esikolmik Iina Gyldén, Heidi Iivari ja Siim Lill.

Marja Unt
Ilmunud Loomingus 10 (2020)

Prima Vista ja Hullunud Tartu ühisprogramm novembris

Tänavu kevadest sügisesse edasi lükatud Tartu kirjandusfestival toimus osalt septembris, kuid kavandas osa programmist ka novembrisse, ühendades ühtlasi jõud interdistsiplinaarse kultuurifestivaliga Hullunud Tartu, nõnda et 9.-14. novembrini sai nautida kahe festivali sündmustest koosnenud tihedat kirjandusnädalat.

Festivali avas 9. novembril toimunud Olga Einasto ja Elmet Neumanni kontsert “Isa laulud” TÜ raamatukogu konverentsisaalis, mis Prima Vista teemast “Inimese varjud” inspireerituna kutsus märkama inimeste varje ja jälgi, mis on jäetud aega ja ruumi. Samal õhtul toimus Tartu Kirjanduse Majas lavaluule töötuba, kus Silver Sepa ja Toomas Leppiku juhtimisel sain harjutada tekstide esitamist.

Teisipäeval, 10. novembril korraldati TÜ raamatukogu fuajees väike raamatulaat, kus osalesid Tartu Ülikooli Kirjastus, Ilmamaa, Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, kirjastus Otto Wilhelm ja Tartu Ülikooli raamatukogu e-raamatupood. Õhtul toimunud kirjanduslik teisipäev Tartu Kirjanduse Majas oli aga seekord pühendatud valgevene kirjandusele, ilukirjanduslikke tekste lugesid ette Krista Ojasaar ja Anastasiya Fiadotava.

Festivalinädala kolmandal päeval toimus Tartu Linnaraamatukogus aruteluõhtu “Manipulatsioonid ilmaga”, kus osalesid meteoroloog Jüri Kamenik, Kaitseväe Ämari lennubaasi sünoptik Kaupo Mändla ja vestlust modereerib Jaan -Juhan Oidermaa Novaatorist. Sissejuhatava video oli saatnud saksa kirjanik Uwe Laub. Õhtul selgitati Alexela loomelaval välja rahvusvahelise luulevideote võistluse Slam-O-Vision võitja. Teist aastat toimuvalt võistlusel, millest võtavad osa UNESCO kirjanduslinnad üle maailma, esindas Tartut Heidi Iivari luuletusega “Meie suguvõsa mehed”. Tänavu polnud Tartu aga mitte üksnes osaleja, vaid ka võõrustaja ning just Prima Vistalt läks veebiülekandena üle maailma eetrisse loomelaval toimunud hindamisõhtu. Lisaks osalejatele ning linnade esindajatele, kes videosilla vahendusel oma hinded edasi andsid, sai nautida ka külalisesinejaid: luulet lugesid Heidi Iivari ja Jüri Kolk ning tantsulisi improvisatsioone pakkusid Helle Mari Toomel ning Just Tantsukooli õpilased Iris Helin Västrik ja Marie Elise Kanarik. Õhtut juhtisid Sirel Heinloo, Toomas Leppik ja Marja Unt. Võit läks seekordsel Slam-O-Visionil jagamisele Manchesteri esindaja Jardel Rodriguese ning Quebec City esindaja Thomas Langlois’ vahel.

Neljapäeval jätkus programm Linnaraamatukogus, kus kirjandusõhtul “Tund kirjastajaga” vestlesid Mari Laan kirjastusest Toledo ja noor tõlkija Madis Kuuse hispaaniakeelsete autorite loomingu tõlgetest. Pikemalt oli vaatluse all Julio Lłamazarese teose „Kuidas vaadata vett“ hiljuti ilmunud tõlge. Linnaraamatukogu Karlova harukogus toimus ulmekirjutamise töötuba, kus kirjutasid kaasa ning jagasid nõuandeid Maniakkide Tänav, Joel Jans ning Mairi Laurik.

Samuti sai neljapäeval hoo sisse 11. Rahvusvaheline interdistsiplinaarne festival Hullunud Tartu, mis seekord kandis alapealkirja “Vaikus”. Nagu on tavaks saanud, juhatas festivali sisse Charlotte Biszewski, Kristiin Hanimägi teostatud kunstinäituse avamine ja teetseremoonia, seejärel avati Hullunud Tartu festivali kuraatori Siim Lille ning Rauno Alliksaare esinemisega. Samal õhtul astus üles mitu esinejat ja esinejate kooslust. Sooloesinemistega pakkusid elamusi Tõnis Vilu, Teele Lember,  Maarja Kangro, Abramova ning koostöös Soome Instituudiga festivalile kutsutud Eestis elav soome luuletaja Ville Hytönen. Ühistööna valminud teksti-, pildi- ja helikavaga tõid oma loomingu publikuni Piret Põldver, Paul Lepasson ja Anu Jalas; koos astusid üles Øyvind Rangøy, Adam Cullen ja Veronika Kivisilla.

13. Novembri programm algas Berit Kaschani juhendatud kirjutamise töötoaga “Sõnade salaelu”. Seejärel esitleti Kirjanduse Maja saalis eesti- ja soomekeelset luuleantoloogiat “Sinisild/Sinisilta”, luulekogumikku tuntud Eesti autorite Soome-kogemustest ja -mälestustest. Koostöös Soome instituudiga teoks saanud esitlusel vestlesid Anneli Saro juhtimisel kogumiku kaasautorid Maimu Berg, Veronika Kivisilla, Jürgen Rooste, Mika Keränen ja Heidi Iivari, videotervitusega pöördus publiku poole kogumiku koostaja Reijo Roos.

Pärast esitlust jätkus õhtu Hullunud Tartu kavaga, festivali teisel päeval astusid üles eesti kirjanikud Carolina Pihelgas, Kristjan Haljak, Jürgen Rooste ja Kalev Vapper ning Mika Keränen  Väliskülalistest jõudsi festivalile läti luuletaja Katrīna Rudzīte, video vahendusel andsid oma panuse ka brasiilia luuletaja Adelaide Ivanova ja leedu autor Dovydas Grajauskas, kes seekord kahjuks Tartusse kohale tulla ei saanud. Hullunud Tartu programmi lõpetas muusikalis- poeetilise koosluse Jam Poets jõulline ja meeldejääv esinemine. Koosluse Jam Poets koosseisus on kaks luuletajat — P.I. Filimonov ja Antipa Moltšun-  ning PX Jam Bandi muusikud Ruslan PX, Juri „Jurban“ Novikov ja Dan Rotar.

Samal õhtul toimus paralleelselt sündmusi ka kultuuriklubis Salong: sündmustesarja “Õhtud eesti ulmega” raames esitleti  Manfred Kalmsteni jutukogu „Raske vihm“ ja Heinrich Weinbergi romaani „Meeleheite valem“ ning õhtul toimus kontsert, kus astusid üles VIIK & Kaisa Kuslapuu ning Karl Laanekask.

Festivalinädala viimase päeva sisustasid suurelt jaolt veebis toimunud sündmused. Rohkelt vaatajaid kogus otseülekandes toimunud ingliskeelne vestlusring Mark Fisheri pärandist “Mark Fisher Revisited”. Briti kultuuriteoreetiku ja ühiskonnakriitiku Mark Fisheri vaimse pärandi üle arutlesid kirjastaja Tariq Goddard (Repeater Books), Fisherist raamatu kirjutanud Matt Colquhoun ja Tõnis Kahu. Vestlus on Facebookis Utoopia raamatupoe lehel ka järelvaadatav.

Viimase päeva lõpetuseks toimus osaliselt videosilla vahendusel, kuid publiku jaoks ka kultuuriklubis Salong kohapeal ühe erilise raamatu, Ron Whiteheadi ja Jinn Bugi teose “Ööd muuseumis / Nights at the Museum” esitlus. Ameerika poeet Ron Whitehead oli UNESCO kirjanduslinna Tartu residendiks 2019. aasta kevadel. Ristikivi Majas peatudes, reisides ja Prima Vistal Insomniacathoni korraldades sündis tal koos elukaaslasega Tartu ja Eesti teemaline luulekogu, mis nüüd on Doris Kareva tõlkes Utoopia kirjastamisel kakskeelsena ilmunud.

Lisaks sündmuste programmile oli Prima Vista ja Hullunud Tartu ajal võimalik vaadata või kasutada mitmesuguseid kirjanduslikke installatsioone. Tartu Kirjanduse Majas Krista Ojasaare ja Hannes Einpauli teos „The Light Installation”, samuti oli mitmes toimumispaigas kohal Katrin Essensoni ja Liina Keevalliku luuleautomaat, millest seekord kõlas ka 2020. Aasta Prima Vista patrooni Viivi Luige hääl ja looming. Neljapäevast laupäevani võis aga õhtupoolikul TÜ raamatukogu fassaadil näha Prima Vista 2020 teemast «Inimese varjud», Lilian Mengeli kujundusest (festivali logo Eve Valper) ja patroon Viivi Luige luuletusest “Tiiva vari” inspireeritud videoinstallatsiooni, mille autoriks oli Paul Lepasson.

Marja Unt
Ilmunud Loomingus 12 (2020)

Esinejad:

Viivi Luik (Eesti)
Matt Colquhoun (Suurbritannia) – osales virtuaalselt
Tariq Goddard (Suurbitannia) – osales virtuaalselt
Uwe Laub (Saksamaa) – osales virtuaalselt
Ron Whitehead (Ameerika Ühendriigid) – osales virtuaalselt
Rita Dahl (Soome)
Jelena Skulskaja (Eesti)
Kai Aareleid (Eesti)
Kärt Hellerma (Eesti)
Aapo Ilves (Eesti)
P. I. Filimonov (Eesti)
Aleksander Ivaškevitš (Eesti)
Nikolai Šarubin (Eesti)

Prima Vistal esinesid veel:

Anna Verschik, Ella Agranovskaja, Carolina Pihelgas, Meelis Friedenthal, Eve Pormeister, Siim Lill, Maarja Pärtna, Timo Maran, Margit Saluste, Ants Siim, Ülo Treikelder, Juhan Voolaid, Tiina Sulg, Ahto Lobjakas, Tiia Kõnnussaar, Raul Oreškin, Lauri Räpp, Kriszta Tóth, Marju Bakhoff, Kaarel Mihk, Liisa Mudist, Mairi ja Marie Tempel, Mariann Vendelin, Triinu Rannaäär, Kristel Mägedi, Triin Paja, Berit Petolai, Siim Tõniste, Ann Viisileht, Paul Neitsov, Paavo Matsin, Roman Voitehhovitš, Alisa Vasenina, Vahur Afanasjev, Toomas Leppik, Heidi Iivari, Karl Kruuse, Leonora Palu, Irene ja bänd, Mirjam Pärnamets, Arvi Schasmin, Kelli Kiipus, Seio Saks, Kadri Toomsalu, Marie Põdra, Iina Gyldén, Hasso Krull, konverentsi “Inimene Visnapuu” esinejad.

Tartu rahvusvahelise kirjandusfestivali Prima Vista avaüritus (Tartu Ülikooli Televisoon, 22.09.2020)

Blogides:
Meedias: