Tartu Elektriteatris näeb maikuus möödunud sajandi Ida-Euroopa ulmefilme

Foto: Kaader filmist Hõbedasel planeedil
Kaader filmist “Hõbedasel planeedil”

Tartu Elektriteatris toimub 6.–12. maini ulmefilmide festival Stalking Eastern Europe, mis toob publiku ette külma sõja aegsed Ida-Euroopa ulmefilmid.

Filmiprogrammi ühendavateks teemadeks on kosmos ja võõrad planeedid lähemas või kaugemas tulevikus. Filmid on pärit ajavahemikust 1959–1988, ajast mil ida- ja lääneblokki lahutas raudne eesriie ja mida iseloomustas kahe suurvõimu, USA ja Nõukogude Liidu vaheline kosmosevõidujooks. Filmid on (kaas)toodetud riikides, mis olid langenud nõukogude kommunistliku kolonialismi ohvriks – Ukrainas, Tšehhoslovakkias, Ida-Saksamaal, Eestis, Poolas ja Rumeenias.

Filmiprogrammis linastub esmakordselt Eestis suurel ekraanil Poola režissööri Andrzej Żuławski 2016. aastal restaureeritud kultusfilm „Hõbedasel planeedil” (1988). Lisaks leiab programmist sellised mõjukad tööd nagu „Ikarie XB 1” (1963) ja „Navigaator Pirx” (1978) ning kurioosume nagu Ida-Saksamaal valminud tugevalt seksuaalsete alatoonidega filmid „Armastus 2002“ (1972) ja „Tähtede tolmus“ (1976).

„20. sajandi Ida-Euroopa areng oli kui utoopilise tulevikunägemuse düstoopiasse sumbumine. Seda peegeldab ühel või teisel moel ka filmivalik,” rääkis programmi üks kuraatoritest Siim Angerpikk. „Filmides põimuvad mitmed teineteist justkui välistavad perspektiivid: kapitalismi kriitika ja lääne ihalus, kosmilise võrdsuse taotlus ja kultuurimperialistlik vaade, usk tehnilisse progressi ja samas hirm selle ees. Ent nagu on universum täis kõike mõeldavat ja mõeldamatut, on need filmid tegelikult pärit igaüks ise maailmast ja toovad meile kummalisi tulevikunägemusi minevikust.”

Stalking Eastern Europe kuulub kirjandusfestivali Prima Vista 2024 „Paremad ja halvemad tulevikud” programmi, mis on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 sündmuste kalendrist. Programmi iga filmiseanssi rikastavad külalised, kes avavad filme ja nende teemasid. Külaliste seas on kosmosepsühholoog Andres Käosaar, ulmekirjanduse ekspert Jüri Kallas ja mitmed tunnustatud ulmeteadlased, kes viibivad samal ajal Tartus aset leidval rahvusvahelise ulmekirjanduse uurijate konverentsil „Transitions”.

Programmi teise kuraatori, Rahvusarhiivi filmiarhiivi direktor Eva Näripea sõnul pakub Ida-Euroopa ulmekino pärand ühtaegu nii lõbusalt retrolikku meelelahutust, nauditavaid esteetilisi elamusi kui ka mõtlemapanevat vaatamist. „Neis filmides peegelduvad omaaegsed hirmud ja lootused, millest nii mõnedki on jätkuvalt väga aktuaalsed, näiteks inimkonna suhe tehnoloogiaga, sealhulgas tehisaruga. Ja kuigi tootmisaegne kontekst on jätnud Ida-Euroopa ulmele oma ideoloogilise jälje, leidub pea igas filmis ka repressiivset režiimi kritiseerivaid noote, sest olemuslikult ebarealistliku žanri kattevarjus oli võimalik öelda rohkem kui mõne ümbritsevat tegelikkust otsesemalt kujutava väljendusvormi puhul,” rääkis Näripea programmist. „Kindlasti on põnev ja ehk ootamatu avastus, et paljud Stalking Eastern Europe programmi kuuluvad linateosed mitte ei jäljendanud lääne eeskujusid, vaid pakkusid oma värske pildikeele ja uuenduslike jutustamisviisidega inspiratsiooni filmidele, mida täna loetakse ulmekino absoluutseks klassikaks.”

Stalking Eastern Europe programm on valminud koostöös Rahvusarhiivi filmiarhiiviga. Programmi toetavad Eesti Kultuurkapital, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituut, Poola Vabariigi Suursaatkond Tallinnas, Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Eestis ja Rumeenia Suursaatkond Eestis.

Lisainfo programmi kohta.

Lisainfo
Romet Toomas Tiitsaar
Tartu Elektriteater
53432043

Algab konkurss kirjandusauhinnale „Esimene samm“

Pressiteade

13.02.2024

Kirjandusfestival Prima Vista

Foto: Uku Peterson

Kirjandusauhinnale „Esimene samm” oodatakse kandideerima kõiki autoreid oma ilukirjanduslike debüüttekstidega, mis on trükiajakirjanduses avaldamist leidnud 2023. aasta jooksul. Preemiale saavad kandidatuuri esitada autorid ise ja/või vastavate meediaväljaannete toimetajad. Kandideerimiseks või kandidaatide esitamiseks tuleb saata vabas vormis avaldus koos autori kontaktandmetega ja koopia avaldatud tekstist ühes ilmumisandmetega. Vajalikud materjalid saata e-postiga eks@kirjandus.ee või tavapostiga Eesti Kirjanduse Seltsi (Tartu Kirjanduse Maja, Vanemuise 19, Tartu 51003) märgusõna „Konkurss „Esimene samm”” all.

Tööde esitamise tähtaeg on 11. märts 2024. Preemia suurus on 600 eurot ja see makstakse välja Tartu Kultuurkapitali kirjandusfestival Prima Vista fondist.

Otsuse auhinna määramise kohta teeb 5-liikmeline žürii, mille koosseisu kuuluvad tänavune Tartu linnakirjanik Maarja Pärtna, preemia ühed esimesed laureaadid Anti Saar ja Berit Kaschan ning Marja Unt ja Triin Ploom-Niitra festivali korraldustiimist.

Preemia antakse võitjale pidulikult üle 23. aprillil, rahvusvahelisel raamatu ja roosi päeval aset leidval Prima Vista eelüritusel. Kirjandusfestival Prima Vista toimub tänavu 6.–12. maini Tartus.

Täpsem info:

Triin Ploom-Niitra
Kirjandusfestival Prima Vista korraldustoimkonna liige
Tel 5568 0253
E-post triinploom@hotmail.com

Prima Vistal said noored kuulata „elavaid raamatuid” Tartu Linnaraamatukogu harukogudes

Elav raamatukogu Tammelinna raamatukogus.
Foto: Olari Pilnik

Prima Vista programmis  oli juba  13. korda  „Elav raamatukogu”, kus sai  tutvuda nn „elavate raamatutega” ehk põneva eluloo või taustaga inimestega. Iga „elav raamat” rääkis oma isiklikust kogemusest, elukutsest või huvialast väikestes gruppides, mitmes erinevas voorus. „Elavate raamatutega“ tutvumine aitas noortel avardada nii silmaringi kui  ka olla abiks tulevikuplaanide tegemisel.

Tartu Linnaraamatukogu  kõigis harukogudes toimunud sündmustel olid „elavateks raamatuteks“ sel aastal korvpallur Valmo Kriisa, Rahvusooper Estonia kooriartist Greete Ruutma, erivajadustega laste õppe koordinaator Carolina Šuman, treener ja spordijuht Triin Põdersoo, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi haridusosakonna juht Marju Loorits, tarkvarafirmas Playtech muusika ja heliribade looja Priit Sootla, Swedbanki Rahaasjade teabekeskuse juht Kati Voomets, Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhataja Kaili Viilma, arstitudeng ja keemia teadushuviringi juht Erich Richard Rosental, kriminalist ja eesti kergejõustiklane Annika Lall ning noortekirjanik ja maailmarändur Ene Sepp. Kirjandusfestivalide korraldamise köögipoolest rääkis Martha Rattus, toidutehnoloogia põnevast maailmast Berit Juhkam (Sootak), matemaatika erialast Marie Tempel, maalikunstniku ja sisulooja kunstiloomest Karoliina Tomasson ja vahetusüliõpilasena Koreas käimisest Liisa Jaakson.

Eestis võeti „Elav raamatukogu” esmakordselt kasutusele 2006. aastal Euroopa Nõukogu kampaania „Kõik erinevad – kõik võrdsed” raames. Formaat töötati välja ja piloteeriti Roskilde muusikafestivali jaoks Taanis 2000. aastal, nüüdseks on see edasi levinud ja leidnud aina suuremat kasutust üle maailma.

Insomniakatonil esinevad teiste seas Ron Whitehead ja Andy Willoughby

Pressiteade

10. mai 2023



Paljud ehk mäletavad, kuidas 2019. aastal toimus tollase kirjanduslinna residendi, ameerika biitpoeedi Ron Whiteheadi eestvedamisel Prima Vistal midagi täiesti enneolematut — festivali viimasel päeval sai Tartu Kirjanduse Majas teoks 24-tunnine katkematu kultuuriprogramm nimega Insomniakaton. Ron on tänavu lõpuks taas Tartusse jõudnud, et koostöös festivaliga tuua publiku ette Insomniakaton II.

Insomniakaton 2019. Ron Whitehead

Whitehead töötas selle sündmusežanri välja 1990. aastate alguses ning iseloomustab seda nõnda: „Insomniakaton on ajutine autonoomne ala, kuhu saavad tulla kokku kõigi elualade inimesed, et luua, esitada ning jagada nii oma loomingut kui ka elusid. Kõik kunstivaldkonnad on teretulnud: luule, proosa, muusika, maalikunst, fotograafia, tants, teater, film jne. Esinejad ja publik saavad siit oma ellu ja loomingusse kaasa rohkelt inspiratsiooni.“ Whitehead on oma korraldamiskogemust kokku võttes ka nentinud, et Insomniacathoni teostamine on „surmalähedane kogemus“, 2019. aastal Tartus toimunud esimene Insomniakaton andis aga sellele vaatamata piisavalt inspiratsiooni nii korraldajatele kui ka esinejatele, et tänavu see peaaegu võimatu ettevõtmine taas teoks teha.

Päeva esimene pool toimub peamiselt Tartu Kirjanduse Maja ülakorrustel: pärast avamist maja trepil hommikul kell 10 saab osa võtta raamatuoksjonist, veeta keskpäevatundi patrooniga, kuulata Magister Artium Kaspar Jassa eksklusiivset ettekannet dändismist ning vaadata pööningul TÜ klassikalise filoloogia tudengite etendust “Daphnis ja Chloe”. Seejärel on aga kõik festivali sõbrad oodatud kultuuriklubi Salong suveaeda, kus tähistatakse Prima Vista 20. sünnipäeva.  

Õhtune programm toimub kultuuriklubis Salong ning selle jooksul astub üles nii mõnigi neist, kes eelmisel Tartu insomniakatonil kaasa lõid – lisaks Ron Whiteheadile endale inglise luuletaja Andy Willoughby, kes astub üles koos koos inglise muusiku Anton Flinti ja soome rokkmuusiku Masi Hukariga, aga ka näiteks Aapo Ilves, Andres Roots ja Kaisa Ling. Nendega liituvad Penny Boxall (UK), David Hartley (UK), Marius Povilas Elijas Martynenko (Leedu) ning Cloud Circuit (Kanada). Toimub ka üks Prima Vista pikima traditsiooniga sündmustest, kontsert “Kirjanikud muusikas”, kus seekord astuvad üles austria kirjanik ja muusik Hans Platzgumer oma ansambliga Convertible ning eesti kirjanike ja näitlejate kooslus Alla Puugovitsa. Kavas on pühendadud aega ka vaba mikrofoni kasutamiseks, öötundidel saab lisaks kuulata ja lugeda muinasjutte, kuulata depressiivseid kavereid Kerstin Vesteli esituses, vaadata kirjanduslikke videoid ning kirjutada luuletusi koos tehisintellektiga. Lõõgastust muusika saatel ja tantsuvõimalust pakub DJ Daysleeper ning päikesetõusu tervitab hommikuüminaga Silver Sepp. Insomniakatoni ja ühtlasi tänavuse Prima Vista lõputseremoonia toimub 14. mai hommikul Salongi suveaias.

Ööpäeva juhivad Ron Whithead ning tänavuse Insomniakatoni peakorraldajad Marja Unt ja Kerstin Vestel.

Prima Vista jätab ära Linor Goraliku esinemised

Prima Vista jätab ära võrguväljaannet ROAR (Russian Oppositional Arts Review / Resistance and Opposition Arts Review) vedava Linor Goraliku (Iisrael) esinemised, kuna vastuoluline info tema tegevuse kohta  on tekitanud pingeid teistes Prima Vista väliskülalistes. Seetõttu on juba festivalil osalemast loobunud Ukraina kirjanikud Anna Gruver ja Olena Huseinova (viimane on ka praegu UNESCO kirjanduslinna Tartu resident-kirjanik). 


“Prima Vistal on pikaajaline traditsioon kutsuda festivalile Vene opositsionääre ja dissidente, kes on tänuga vastu võetud siinse venekeelse publiku ja ka laiema kirjandushuviliste ringi poolt. See tingis ka Linor Goraliku kutsumise festivalile,” kommenteeris festivali juhatuse esinaine Krista Aru. “Prima Vista korraldusmeeskonnal pole olnud mingit alust kahelda Linor Goraliku Putini-vastasuses ja toetuses Ukrainale, ent tekkinud pingeid ja vastukaja arvestades me ei näe praegu muud lahendust, kui Goraliku esinemistest loobuda. Peame endiselt oluliseks sõnavabadust ja aruteluvõimaluse pakkumist, kuid pingete leevendamiseks tuleb teha ränki valikuid. Ennekõike peame tänases sõjas näitama kindlat toetust Ukrainale.”

„Muusika kirjanduse keskel: kirjandusfestivalil Prima Vista 20 aasta jooksul kõlanud muusika”

Tartu Linnaraamatukogu peamaja (Kompanii 3/5) IV korruse fuajee

n_plakat näitusele Muusika kirjanduse keskel

Pika traditsiooniga on 19 aastat tagasi Pargiraamatukogus alguse saanud kirjanike kontserdid, mis algul toimusid nime all „Laulvad kirjanikud”, sama nime kandis ka 2007. aastal ilmunud album esimestel kontsertidel esinenud luuletajate lugudega. Koos 2013. aastal ilmunud albumiga „Lutsuvad kivid” (mõlema toimetaja ja koostaja Aapo Ilves) sai kontsert nime „Kirjanikud muusikas”. Aastate jooksul on üksnes kirjanike kontsertidel oma lugusid (vahel ka teiste omi) laulnud, muusika saatel luulet lugenud, koos suurema bändiga üles astunud umbes 30 kirjanikku või literaati ning nendega koos sama palju muusikuid. 

Lisaks on toimunud igal aastal nii üksikartistide kui ansamblite kontserte, kelle puhul enamasti olemas ka seos kirjandusega. Kontserdi on andnud Wolf Biermann Saksamaalt ja ansambel Varsovie Prantsusmaalt, festivalil on esinenud paljud Eesti lauljad ja ansamblid, nt Bullfrog Brown, Tõnu Trubetsky, A-Rühm, Taak, InBoil, Anne Maasik, Naised köögis jpt. Näituse koostas muusikaosakond.

Näituse koostaja: tiina.kariler@luts.ee

Info tel 736 1394

„Primavera Prima Vistaga: 20 aastat kirjandusfestivali Prima Vista“

Tartu Linnaraamatukogu peamaja (Kompanii 3/5) II korruse näitusesaal

Ülevaade festivali katusteemadest, patroonidest ja väliskülalistest läbi aastate.

Näituse koostasid Yroslava Shepel ja Tiina Sulg.

Vikerraadios järjejutuna kuulamiseks Prima Vista patrooni Mehis Heinsaare jutustus “Ülikond”

Mehis Heinsaar. Foto: erakogu

Alates 8. maist on Vikerraadios järjejutuna kuulamiseks Prima Vista patrooni Mehis Heinsaare jutustus „Ülikond”.


Järjejutud on Vikerraadio eetris E-R kell 11.30 ja 22.30.

Esimest osa jutustusest saab kuulata siit.

Prima Vista venekeelses programmis on tänavu palju luulet ja põnevaid loenguid


8. -13. maini Tartus toimuva kirjandusfestivali Prima Vista vene kirjanduse programmis keskendutakse Euroopa riikides elavatele vene keeles kirjutavatele autoritele: lugejatega kohtub Rootsist pärit Rimma Markova ning Iisraelist tuleb Tartusse tuntud luuletaja, esseist ja tõlkija Linor Goralik, kes esitab festivalil oma kirjandusprojekti ROAR (Resistance Oppositional Arts Review). Lisaks  osalevad festivalil kohalikud vene kirjanikud – Eesti Kultuurkapitali laureaadid Andrei Ivanov ja Jelena Skulskaja ning luuletaja Ekaterina Velmezova, kes on ühtlasi Tartu ja Lausanne’i Ülikooli professor, kavas kõlavad eesti-vene ja vene-eesti tõlked.

Aleksei Turovski. Foto: erakogu

Esmaspäeval 8. mail on Tartu Ülikooli raamatukogu Tõstamaa ruumis sündmus „Võimatu oli võimalik, kuid see oli unistus“, kus kõlavad vene keeles kirjutavate kohalike autorite teosed, eesti luule tõlked vene keelde, bardi- ja rahvalaulud.

Teisipäeval, 9. mail kell 18 ootame kõiki TÜ raamatukokku Tartu Ülikooli lektori Roman Voitehhovitši avalikule loengule “”Võimatu on võimalik“: võlurid vene kirjanduses”. Samal päeval saavad huvilised kohtuda kell 17.30 Rimma Markovaga (Rootsi) Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis, esitamisele tuleb kava “Luuletusi sõjast ja rahust“, Markova loeb oma luuletusi tsüklist „Proovi aga nüüd mitte sõjast“, arutledes selle üle, kas on võimalik või võimatu kirjutada praegu luulet muust kui sõjast. Kell 19 on konverentsisaalis järg Linor Goraliku käes (Iisrael), kes esitleb kirjandusprojekti ROARi. Alates 24.04.2022 ilmuv veebiväljaanne ROAR avaldab sõjavastaseid ja Venemaa ametlikule kultuurile ning propagandale vastanduvaid tekste – proosat, luulet, kunstiteoseid, graffitit, audio- ja videoklippe.

Kolmapäeval, 10. mail kell 16  leiab TÜ raamatukogus aset Andrei Ivanovi loominguõhtu ning kell 18 Jelena Skulskaja loomeõhtu ja avalik loeng „Metamorphosis“, modereerib Juku-Kalle Raid. Kohal on ka festivali patroon Mehis Heinsaar.

Neljapäeval, 11. mail  kell 14.30 on taas võimalik kohtuda Rimma Markovaga, sedapuhku Tartu Linnamuuseumis. Kõne all on autori romaanid „Stoltz“ ja „Must viiking”, mis jutustavad segaperedest. Kohtumisel kirjanikuga arutletakse inimeste enesemääratlemise, „oma“ ja „võõra“ tunnetuse üle, millega võivad olla vahel seotud mõned võimatud soovid.  

Linnamuuseumis toimub samal päeval kell 16 Ekaterina Velmezova loomeõhtu “Natuke sellest, mis pole veel teostunud”. Kell 17.30 jätkub õhtu sealsamas Linor Goraliku loomeõhtu ja loenguga „Riided ja nende taju protestimiitingutel“, modereerib Ljudmila Kazarjan.

Festivali eelviimasel päeval, 12. mail kell 14  peab TÜ raamatukogus Aleksei Turovski loengu „Võimatu ja vähetõenäoline loomade maailmas – läbi müütide ja ilukirjanduse“. Näeme Turovskit seekord rääkimas mitte ainult loomadest, vaid ka kirjandusest, aga ta teeb sama huvitavalt ja haaravalt. Kell 16 on TÜ raamatukogu fonoteegis  Rimma Markova luuletund „Ikka tundub, et ema on siin…“ ning kell 17 lõpetab venekeelse programmi seal samas fonoteegis Olga Einasto ja Elmet Neumanni akustiline kontsert “Laulud emadele, kes suudavad võimatut”.

Vaata festivali kogu programmi: https://kirjandusfestival.tartu.ee/

Rohkem infot:
Olga Einasto
Prima Vista venekeelse programmi koordinaator
553 7982
olga.einasto@ut.ee

Tartu Linnaraamatukogu kutsub kuulama festivali külalisi Saksamaalt, Norrast, Rootsist ja Austriast

8. -13. maini toimuv kirjandusfestival Prima Vista tähistab tänavu juba 20. sünnipäeva. Linnaraamatukogus on vaatamiseks väljas näitused „Muusika kirjanduse keskel“ ja „Primavera Prima Vistaga“, mis meenutavad festivale alates 2004. aastast tänaseni. Huvilisi oodatakse jalutuskäigule linnakirjanike radadele, harukogud on esinema kutsunud noortekirjanikud ja elavad raamatud ning festivali raamatulaadal toimub lasteprogramm ja ühistantsimine. Kolmel päeval esinevad linnaraamatukogus aga festivali väliskülalised.

Kolmapäeval, 10. mail kell 17 algab raamatukogu saalis saksa kirjaniku JENNY ERPENBECKI autoriõhtu, kus kirjanikuga vestleb TÜ õppejõud Hella Liira. Vestluse fookuses on romaan “Viimsepäeva õhtu” (Gallus, 2021, tlk Terje Loogus). Saksa keeles toimuv vestlus tõlgitakse eesti keelde. Eesti keeles on ilmunud ka Jenny Erpenbecki esikteos, jutukogu „Vana laps“ (Pegasus, 2009, tlk Sigrid Reili). Originaalkeeles on Tartu raamatukogudes olemas ka tema teised teosed.

Oma romaanides paigutab Jenny Erpenbeck üksikisiku elusaatuse ajaloolisse konteksti, „Viimsepäeva õhtu“ puhul on selleks kogu 20. sajand. Kriitikute hinnangul on ta üks saksa nüüdisaja erakordsemaid kirjanduslikke hääli, kelle loomingus sulavad harmooniliselt kokku mõistuse ja südame hääl.

Neljapäeval, 11. mail kell 16.00 algab raamatukogu saalis norra kirjaniku HANNE ØRSTAVIKi kohtumine lugejatega. Kirjanikuga vestleb tõlkija Sigrid Tooming, vestlus toimub norra keeles, sünkroontõlkega eesti keelde. Eesti keeles on ilmunud Hanne Ørstaviki romaanid „Kirikuõpetaja“ (Eesti Raamat, 2010, tlk Sigrid Tooming) ja „Armastus“ (Eesti Raamat, 2021, tlk Sigrid Tooming).

Eesti keeles ilmunud romaanide tegevuspaigaks on kauge ja karm Põhja-Norra ning ka nende teemad on tõsised. Kahte raamatut ühendab teemana inimese üksildus ning suutmatus jõuda teise inimeseni, mis pahatihti lõpeb traagiliselt. Keeleliselt täpsetest romaanidest õhkub põhjamaist jahedust.

Reedel, 12. mail kell 16.00 algab raamatukogu saalis rootsi kirjaniku LINA NORDQUISTI autoriõhtu. Külalisega ajab juttu kirjandusteadlane Esbjörn Nyström (Rootsi).

Vestluse fookuses on Lina Nordquisti debüütromaan „Järgnen sulle“ (Eesti Raamat, 2022, tlk Tiina Mullamaa). Rootsi keeles toimuv vestlus tõlgitakse eesti keelde.

„Järgnen sulle“ on haarav lugu inimlikust visadusest, armastusest ja perekonnasaladustest, mis paneb meenutama põhjamaade kirjandusklassikat alates Sigrid Undsetist. Autor kulgeb vahelduvates peatükkides kahe ajajoone ja vaatenurga vahel, põimides kokku kahe naise, Unni ja Kåra lugusid neid lahutavate aastakümnete lõikes 19. sajnadi lõpust 1970. aastani.

Austria külalist, kirjanikku, esseisti, muusikut ja heliloojat HANS PLATZGUMERIT saab kuulata festivaliks avatavas Utoopia saatkonnas 11. mail kell 21, kus ta esineb kõnega täna veel võimatust maailmast. 13. mail kell 20 kontserdil „Kirjanikud muusikas“ kultuuriklubis Salong astub ta publiku ette koos oma oma ansambliga CONVERTIBLE. Hans Platzgumer käis esmakordselt Prima Vistal 2017. aastal esitlemas romaani „Serval“ (Toledo, 2017, tlk. Piret Pääsuke). Tänavuse festivali eel ilmus Akadeemia aprillinumbris katkend tema seni viimasest romaanist „Bogneri lahkumine“ ja 28. aprilli Sirbis essee „Eurotsentrismi lühike ajalugu“.

Linda Jahilo

Tartu Linnaraamatukogu avalike suhete juht

Prima Vista korraldustoimkonna liige

tel 736 1374, 53 402168

Kirjandusfestivalil Prima Vista on rikkalik ja mitmekülgne kunstiprogramm

Pressiteade

5.05.2023
Kirjandusfestival Prima Vista

Prima Vista kunstiprogrammi mahuvad sel aastal nii näitused noortelt Pallase tudengitelt kui juba tunnustatud vanadelt tegijatelt, nagu Toomas Kalve, Eve Kask, Andrus Kannel, Ardo Sägi, Asko Künnap jt.

4.05.2023 avati Tartu Ülikooli raamatukogus 5 näitust: Eve Kask, Ardo Sägi, Pallase meediadisaini osakonna tudengid ning Toomas Kalve ja Andrus Kannel. Foto: Uku Peterson

Kokku on kogu programmis üle kümne näituse, kus eksponeeritud festivali teemaga rohkemal või vähemal määral seotud kunsti: graafikat, joonistusi, koloreeritud plaatkaamerafotosid, maastikufotosid koos heliga, maale, skulptuure, nahakunsti tehnikaid, köitekunsti ja gobelääne.

Pallase tekstiiliosakonna 3. kursuse tudengite gobeläänide näitus “Tahaks suusatama minna”, mis jääb avatuks 4. juunini Tartu Ülikooli raamatukogus, mõtiskleb selle üle, kus läheb piir võimalikkuse ja võimatuse vahel.

Kas pole igaüks meist kord elus tundnud seda tunnet – tahaks teha midagi muud, olla kusagil mujal, kohtuda inimestega keda enam pole või minna tagasi aegadesse, mis on möödas? Soovida võimatut on iseloomulik püüd ja igatsus, mis võib viia meeleheitele, kuid olla ka edasiviiv jõud. Siit edasi tekib küsimus – mis on üldse võimatu? On see alati nii, et vaid taevas on meile piiriks? Kust läheb piir võimalikkuse ja võimatuse vahel, kui erinev või ühesugune see meie jaoks on? Näitusel räägib iga autor oma loo, kasutades selleks gobelääntehnika mitmekülgseid võimalusi.

Näitusel esinevad Caroliina Ladva, Karl Olaf Kolla Liisa Hanvere, Renate Eensalu, Inger Tammela, Ülle Järv, Grete Maruste. Näitusega kaasneb väljapanek Pallase tekstiiliosakonna metoodilisest fondist valitud portfooliotest ja teostest. Näituse kuraator on Aet Ollisaar.

Tartu Ülikooli raamatukogus on 4. juunini avatud graafiku ja EKA õppejõu Eve Kase joonistuste näitus „Üksindus ja üksmeel” ning Toomas Kalve fotonäitus “Kalvetaarium”.


Eve Kask on oma näituse jaoks salvestanud vestlusi enda jaoks  oluliste inimestega olulistel teemadel olemuslikust ja olemisest, vananemisest, elust ja surmast. Vestluste üksikud fragmendid on autor „kudunud“ joonistusteks, millest kujunevad omamoodi mõtete mustrid ja lõppkokkuvõttes suhtevõrgustik – pooleldi loetamatu maastik. Toomas Kalve fotoseerias on jäädvustatud eesti kultuuri hoidjate portreed, mis on kinni püütud vana plaatkaameraga. 

TÜ raamatukogus saab näha ka fotograafi ja semiootiku Andrus Kanneli näitust „PAIGAHÄÄLI – Maastikufotod koos heliga”, Ardo Sägi graafikanäitust  “Sõnumitoojad”, Pallase meediadisaini tudengite graafikanäitust “Sõlm”, oma töödega on väljas Pallase skulptuuri ja nahadisaini tudengid ning nautida saab Eesti Köitekunstnike Ühenduse köitenäitust. Ukraina päritolu eesti kunstniku Nestor Ljutjuki näitus „Punane raamat“ on eksponeeritud TÜ raamatukogu 2. korrusel konverentsisaali vasakpoolses koridoris.

Pallase nahadisaini osakonna näitusel “Aeg”, mis samuti TÜ raamatukogus, saab näha nahadisaini osakonna fondi aardeid ja esimese kursuse nahakunsti tehnikate loengus valminud töid.

Näituse kuraator, Pallase nahadisaini osakonna õppejõud Maila Käos kirjeldab näituse ideed järgmiselt: “Näitusel “Aeg” saab külastaja vaadelda nahakunsti tehnikaid, mille teostamiseks kuluv aeg saab osaks valminud tööst. Ajas liiguvad sündmused ühelt etapilt teisele, millest igaüks vajab enda aega. Mõni tööprotsess on aeganõudvam kui teine. Näitusele esitatud teosed kätkevad endas mitmeid tööprotsesse, kus edasiminekuks tuleb oodata – oodata seda õiget aega. Aega, millal liim on kuivanud, aega kui nahkmaterjal saavutab soovitud elastsuse… Aeg on kui soovunelm, midagi, mille kontrollimiseks meil võimalused puuduvad. Soovides rohkem aega, ihaldame me midagi võimatut, sest mitte kellelgi meist ei ole päevas kasutada rohkem kui 24 tundi. Seda, kuidas me endale kuuluva aja sisustame, valime me ise. Näitusel esinevad autorid on teinud oma valiku, luues läbi aeganõudvate tehnikate isikupärased teosed, mida nähes tuleb uskuda, et aeg on väärtus, mis annab võimaluse luua ja olla loominguline.“ Näitusetööde autorid on: Kädi Rist, Tea Šumanov, Marily Otter, Tõnis Aaliste, Mari Nukki, Ene Valdre, Liisa Lääne, Evelin Kõur, Maret Kaur, Aita Ambros, Regita Lepla, Liis Tisler, Lisete Jõepera, Kaari Sibrits, Helen Vetik, Diane Püss, Tuuli Silber, Jana Jaanson, Tiina Andron.

Tartu Linnaraamatukogus on 25. maini avatud Ove Büttneri ja Karl-Kristjan Nageli maalide ning Tiit Rammuli graafika ühisnäitus „Võimatud soovid“. Kuraator Tiina Büttner kirjutab Ove Büttneri maalidest: „Ove Büttneri võimatud soovid seonduvad käesolevas väljapanekus peamiselt Kuuga. Kord on see tema teoses kujutatule aktiivselt kaasa rääkivaks taustaks, kord moodustab tasapinnalise objekti“.

Linnaraamatukogus on üleval ka Asko Künnapi graafikanäitus “Sisesaarestik”. „Sisesaarestik on siin midagi, mida ei leia tingimata geograafilistelt kaartidelt, küll aga võib leida enda seest või juhatavad sinna unesnõiduja vihjed. Selle sajandi alguses, oma vahelduva intensiivsusega üliõppeaastate lõpusirgel, tekkis auahne plaan Sisesaarestik üles kaardistada.Tunnistan: töö ikka veel kestab. Paraku aga on nõnda, et osa projektist viiakse läbi une erinevatel tasanditel ja osa ilmsi… ning seeläbi pole kogu tervikut olnud kuigi lihtne kokku seada. Aga ma endiselt üritan,” avab kunstnik ise oma näituse tagamaid.

Pallase galeriis on 27. maini avatud Läti Kunstiakadeemia doktorantide näitus „Don’t Dream It’s Over / Ära unista, et see on läbi“ ja Sirje Peterseni juhendatud Pallase maaliosakonna III kursuse tudengite Hanna Kuusvere, Polina Richter, Ingmar Roomets, Diana Schmidt, Gertu Soosaar, Aleksandra Vlasova  maalide näitus „Soovida võimatut“.

Tutvu kogu festivali Prima Vista programmiga:

kirjandusfestival.tartu.ee

Teate edastas:
Katrin Tegova
Kommunikatsioonijuht
MTÜ Kirjandusfestival Prima Vista
katrin.tegova@kirjandusfestival.tartu.ee
56502721

Prima Vista sündmused Tartu Linnamuuseumis

Järgmisel nädalal, 8.-13. mail toimub Tartus kirjandusfestival Prima Vista. Tartu linnamuuseumisse (Narva mnt 23) tulevad sel puhul 11. mail kolm erinevat kirjanikku ning 9. mail toimub ka kirjanduslik-ajalooline jalutuskäik.

Kirjanduslik-ajalooline jalutuskäik Emajõe ääres 10.05.2022. Foto: Kerli Liikvart
  • 9. mail saab kirjanduslik-ajaloolisel jalutuskäigul tutvuda Tartu kirjanikega nende loomingu kaudu, saades samaaegselt ka ettekujutuse erinevatest aegadest ja oludest Tartus. Kogunemine on kell 14 Tiigi 12 maja juures, kust viib tee edasi läbi pargi Vanemuise tänavale ja sealt kesklinna linnaraamatukogu juurde. Jalutuskäik on 1,5km pikk. Teekonda juhivad Ülo Treikelder Tartu Linnaraamatukogust ja Ants Siim Tartu linnamuuseumist. Retk toimub Tartu linnamuuseumi, Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu ja Kirjandusfestival Prima Vista koostöös.
  • 11. mail kell 14.30 toimub Tartu linnamuuseumis kohtumine Rimma Markovaga (Rootsi). Üritust juhib Anastassia Kortšinskaja. Rimma Markova romaanid „Stoltz” ja „Must viiking” jutustavad segaperedest. Kohtumisel kirjanikuga arutletakse inimeste enesemääratlemise, „oma” ja „võõra” tunnetuse üle, millega võivad olla vahel seotud mõned võimatud soovid. Sündmus on vene keeles.
    • RU: Творческая встреча с Риммой Марковой (Швеция). Модератор Анастасия Корчинская. Четверг, 11 мая 14:30 Тартуский городской музей. Темой встречи станет роман Риммы Марковой „Штольц” об истории взаимоотношений шведа Штольца и его русской жены Ольги и повесть „Черный викинг” о самоидентификации ребенка из смешанной семьи, а также новые стихи автора.
  • 11. mail kell 16.00 toimub Tartu linnamuuseumis Ekaterina Velmezova autoriõhtu. Ekaterina Velmezova on Lausanne’i Ülikooli professor ja Tartu Ülikooli külalisprofessor, ka Jaan Kaplinski luuletuste tõlkija ja kolmkeelse luuleraamatu „Aeg, lõpp ja algus” autor. Õhtut juhib Nadežda Valk. Sündmus on vene keeles.
    • RU: 11 мая 16:00 Тартуский городской музей: „Немного того, что еще не сбылось”. Творческая встреча с Екатериной Вельмезовой. Модератор Надежда Валк. Тартуский городской музей Екатерина Вельмезова – филолог-славист, профессор Лозаннского и приглашенный профессор Тартуского университета – переводчик поэзии Яна Каплинского и автор вышедшего в издательстве „Диалог”. поэтического сборника на трех языках „Время, начало и конец”.
  • 11. mail kell 17.30 toimub Tartu linnamuuseumis Linor Goraliku (Iisrael) loomeõhtu ja loeng „Riided ja nende taju protestimiitingutel”. Modereerib Ljudmila Kazarjan. Linor Goralik on tuntud mitte ainult kirjaniku ja mitme sõjavastase projekti autorina, ta on ka tunnustatud moeuurija, marketoloog, tarbekunstnik, koomiksite looja. Kohtumisel kõlavad ka tema luuletused ja muinasjutud, mis aitavad avada tema mitmekülgse ande saladusi.
    • RU: Творческий вечер Линор Горалик (Израиль) и открытая лекция „Одежда и ее восприятие на протестных митингах”, 11 мая 17:30 Тартуский городской музей. Модератор Людмила Казарян. Линор Горалик известна не только своими книгами и проектами, она также признанный исследователь моды, маркетолог, художник. На встрече прозвучат также ее тексты, которые, возможно, помогут раскрыть тайны ее многогранного таланта.

Teate edastas

Kärt Kunnus

Tartu Linnaajaloo Muuseumid

Turundus- ja kommunikatsioonispetsialist

Tartus algab kirjandusfestival Prima Vista

Pressiteade

3.05.2023


Tartu rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista toimub 8.-13. maini. Kahekümnendat sünnipäeva tähistava festivali teemaks on sedapuhku “Soovida võimatut” ning patrooniks kirjanik Mehis Heinsaar. Festivali pidulik avamine on 9. mail kell 16 Tartu Ülikooli Raamatukogus. Teemavalikuga kutsub festival muuhulgas mõtlema sellele, milline roll on kujutlusvõimel ning oskusel kujutleda ja kujutada asju, mis paistavad jäävat teispoole tuttavlikkuse ja teostatavuse horisonti, seda eriti praegusel kriiside ja konfliktide ajastul. Kirjandus ongi võimatu soovimise, võimatu peale mõtlemise, võimatu kujutlemise tõeline pärispaik, kus võimatu võib ilmuda mitmel moel – alates põhjalikust pilgust paremale maailmale ja lõpetades pisimasse kujundisse kätketud kummastusega, mis vaimu värskendab ja hinge rikastab.

Prima Vista 2023 eelsündmus. Raamatu ja roosi päev Tartu Kaubamaja Apollo raamatupoes. Foto: Uku Peterson

Väliskülalistest osalevad Prima Vistal teiste seas Jenny Erpenbeck Saksamaalt, Hans Platzgumer Austriast, Anni Kytömäki Soomest, Clara Amaral Portugalist, David Hartley Ühendkuningriigist. Tartusse naasevad festivali ajaks ka nii mõnedki vanad tuttavad, kes siin varemgi üles astunud või residentuuris olnud, näiteks ameerika biitpoeet Ron Whitehead, inglise luuletaja Andy Willoughby ja šoti poetess Penny Boxall. Lätist on festivalile tulemas luuletajad Anna Belkovska, Marija Luīze Meļķeja, Lote Vilma Vītiņa ning Leedust proosakirjanik Gina Viliūnė ja luuletaja Marius Povilas Martynenko. Eesti kirjanikest osalevad Ly Seppel-Ehin, Toomas Kiho, Indrek Hargla, Tartu praegune linnakirjanik Mart Kivastik jt.

Festivali vene kirjanduse programmis keskendutakse vene keeles kirjutavatele autoritele, kes elavad juba aastaid Euroopa riikides: lugejatega kohtub Rootsist pärit Rimma Markova ning Iisraelist tuleb Tartusse tuntud luuletaja, esseist ja tõlkija Linor Goralik, kes esitab festivalil oma kirjandusprojekti ROAR (Resistance and Russian Oppositional Arts Review). Lisaks  osalevad festivalil kohalikud vene kirjanikud – Eesti Kultuurkapitali laureaadid Andrei Ivanov ja Jelena Skulskaja ning luuletaja Ekaterina Velmezova, kes on ühtlasi Tartu ja Lausanne’i Ülikooli professor, kavas kõlavad eesti-vene ja vene-eesti tõlked.  

Raekoja platsi ja Rüütli tänava nurgal avab festivali ajal uksed Utoopia Saatkond, kus igaüks saab pidada 5-minutilise kõne igatsusest teistsuguse järele ja rääkida ennast sellega eesti kirjanduslukku. Sündmuse järel valmib kõnedest tervikteos. Osalevad kirjanikud Mehis Heinsaar, Maarja Pärtna, Hans Platzgumer (Austria), Cloud Circuit (Kanada), Clara Amaral (Portugal) ja paljud teised. Utoopia Saatkond on üks Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi sündmuse kirjandusfestival Prima Vista 2024 “Paremad ja halvemad tulevikud” eelsündmusi.
Registreerimine: https://forms.gle/QFpdJNo8eij2TVku9. Projekti kohta saab rohkem lugeda Utoopia Saatkonna kodulehelt.

Koostöös teaduskeskusega AHHAA toimub Prima Vista raames ka Loov Euroopa toetatud observatooriumide luuleprogramm, milles osalevad Eesti, Soome, Belgia, Poola, Austria ja Hispaania kultuuri- ja teadusasutused. See koostöö toob festivalile kokku luuletajad Eestist, Leedust, Belgiast ja Itaaliast.

Sel aastal on Prima Vista partnerilinn Paide ning 6. mail oodatakse kõiki Paide Muusika- ja Teatrimajja, kus päevajuht on 2022. aasta raamatusõber Kai Väärtnõu. Kirjandushuvilisi ootavad raamatulaat, raamatuesitlused, luule-, loome- ja muusikatunnid. Esineb Eesti Luuleprõmmu 2022. aasta meister Mari-Liis Müürsepp. Kujutlusvõimet aitavad rikastada Wittensteini tegevusmuuseum ja Paide teatristuudio ning kõige väiksemad on oodatud vaatama Miksteatri lavastust “Võti”. Õhtul kell 18 on huvilistel võimalik kohtuda Prima Vista patrooni Mehis Heinsaarega, kellega liituvad Lauri Sommer ja Kristel Mägedi. Pärast seda loovad meeleolu Dr Ormusson (Igor Kotjuh) ning eksperimentaalne luule- ja helirühmitus Cloud Circuit Kanadast.

Programmist leiab ka mitmeid traditsiooniks kujunenud sündmusi, muuhulgas raamatulaat Raekoja platsis, „Elav raamatukogu” noortele, noorte autorite õhtu “Särtsuga kirjandus”, kirjandus- ja kultuuriloolised jalutuskäigud ning kontsert “Kirjanikud muusikas”, kus seekord astub üles kaks kooslust – Hans Platzgumeri ansambel Convertible ning eesti kirjanike ja näitlejate kooslus Alla Puugovitsa. Nagu ikka, toimub festivali ajal ka TarSlämmi finaal, Elektriteater pakub filmiprogrammi, tänavuse festivali teemaga seotud kunstiprogrammi näitused Tartu Ülikooli raamatukogus ja Tartu Linnaraamatukogus on juba üles pandud ja osaliselt ka avatud.

Festivali lõpetab laupäeva hommikul algav 24-tunnine kultuurimaraton Insomniakaton, mille programm pakub rohkelt eriilmelisi sündmusi ja ülesastumisi ning mille raames tähistatakse ka Prima Vista kahekümnendat sünnipäeva.

Sündmusi ja autoreid tutvustame Prima Vista kodulehel kirjandusfestival.tartu.ee ning Prima Vista Facebooki ja Instagrami lehtedel.

Festivali korraldava MTÜ Kirjandusfestival Prima Vista on asutanud Tartu Ülikooli Raamatukogu, Tartu Linnaraamatukogu, Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond ja Eesti Kirjanduse Selts.

Rohkem infot:
Marja Unt
Prima Vista programmijuht
Telefon: 5690 6836
marja.unt@gmail.com

Kahjuks ei esine tänavusel Prima Vistal kirjanduslinna resident Olena Huseinova

Autori soovil avaldame tema essee, mis selgitab tema otsust festivalist kõrvale jääda.

Prima Vista kirjandusfestival toetab kindlalt Ukrainat ja Ukraina võitu sõjas. Me tahame Ukraina hääled kõlama panna ja usume, et parim viis end kuuldavaks teha on osaleda, esineda, sõna võtta. Me tervitame ja julgustame Ukraina autoreid ja lugejaid, et nad kasutaksid võimalust, räägiksid oma lugusid, esitaksid kriitilisi küsimusi ruumis, kus neid ei saa vaigistada, silmast silma nendega, kellelt oodatakse vastust. Kui te tunnete, et keegi on teid vaigistanud, ei saa keegi peale teie teid taas kuuldavaks teha.

MIKS MA EI PEA VÕIMALIKUKS OSALEDA PRIMA VISTAL

Kutse kirjanduresidentuuri Tartus (ja ühtlasi kutse osaleda festivalil Prima Vista) saabus märtsis, parajasti siis, kui mina ja mu kolleegid Ukraina PENist olime teel Nikopoli. See oli üks meie tavakohastest PENi reisidest, mida me nimetame toetusreisideks, abistamaks kolleege rindejoone lähikonnas, tule all või neid, kes on just pääsenud okupatsioonist. Pääsesin küll internetti ja vaatasin oma e-kirju, kuid Tartule mõtlesin hiljem, sest rakendus mu telefonis hoiatas, et Nikopoli võib tabada suurtükituli. Nikopol on linn Lõuna-Ukrainas, mis asub vähem kui 50 kilomeetri kaugusel Zaporižžjast ja veidi rohkem kui 60 km kaugusel Krõvõi Rihist. Linn paikneb Kahhovka veehoidla kallastel. Kohalikud nimetavad veehoidlat mereks. Mere taga, sellest kuue kilomeetri kaugusel asub okupeeritud Enerhodar. 12. juulil avasid venelased Nikopolile tule ja see pole siiani lakanud. Ma töötan Ukraina raadios ning minu ülesandeks on teatada raadio teel õhurünnakute ja suurtükitule ohust. Juulikuust saadik on mu häälepaeltesse kinni kasvanud fraas: „Armsad sõbrad Nikopolis ja Nikopoli elanikud, valitseb suurtükitule oht, palun järgige ohutusnõudeid.” See fraas on kinnistunud mu ninna, suhu, kurku, kopsudesse ja kõhtu. Ütlen seda Nikopoli elanikele, sealsete raamatukogude direktorile Olenale, tema abikaasale, nende sõpradele ja naabritele. Olena viib meid linna kõige ohtlikumale tänavale Mõkitskale, otse selle tänava taga on veehoidla kaldapealne ning suund, kust venelased juhivad oma katkematut suurtükituld. Olena näitab meile lasteraamatukogu, mida augustikuus tabas kaks venelaste mürsku. Praegu on märts ja mürsuaugud on tellistega parandatud. Raamatukogu on hele 19. sajandi ukrainapärases stiilis tellismaja. Lasteraamatukogu ilma laste ja raamatuteta. Akendel pole klaase, kuid aknaavad on puuplankudega kinni löödud. Neile puust tahvlitele kleebitud paberist väljalõiked mõjuvad väga erksalt. Silmitsen paberist Peeter Paani ja tema haldjaid. Nad ründavad parajasti kapten Hooki laeva. Teisel aknal on Alice. Alice seisab puu all, aga oksa peal on Irvik Kiisu, kes pajatab talle Märtsijänesest ja Hullust Kübarsepast. „Meil oli selline tore elu,” ütleb Olena. Ukraina keeles on sõna “selline” vaste „taka” ja Olena hääldab seda sõna, surudes t-tähte rõhutades keele vastu suulage tugevamini kui Ukraina keele hääldamise reeglid seda nõuaksid, justkui püüaks edasi anda korvamatu kaotuse tunnet, millesse seguneb viha ja vastutustunne.

Naasin Kiievisse ja vastasin kirjale Tartust. Tänasin residentuurikutse eest ja palusin luba tulla 10 päeva hiljem. Rääkisin oma kirjas lapsepõlveloo punastest kingadest, mille tõi minu isa mulle Tartust 1986. aastal. Siis hakkasin otsima sõnu, mida kasutada, et tagasi lükata kutse esineda Prima Vistal. Pean seda tegema, sest festivali külaliste seas on vene luuletaja ja veebilehe toimetaja, kus teised vene luuletajad jagavad oma kogemusi sõjast, mida nende kodumaa alustas minu kodumaa vastu. Sellel luuletajal ja toimetajal pole küll Vene passi, kuid tema raamatuid annavad välja Venemaa kirjastajad. Sõnu otsides mõtlen Nikopolile ja Nikopoli raamatukogude direktori Olena sõnadele „meil oli selline tore elu”, mida öeldi keelt tugevasti vastu suulage surudes. Juba aasta aega pean iga kord, kui saan kutse mõnele rahvusvahelisele kirjandusfestivalile, küsima, kas seal osaleb ka mõni vene kirjanik. Mul on alati pisut piinlik seda küsimust esitada, tundub, nagu solvaksin  festivali korraldajaid, kahtlustades neid, et nad 2022. ja 2023. aastal on otsustanud ehtida oma festivali vene proosa ja luulega. Ja tõesti, neil festivalidel, kuhu mind on kutsutud, pole programmis vene esinejaid olnud. Kui ma märkasin Prima Vista programmis vene nimesid, mõistsin, et mul puudub lihtne ja selge viis osalusest ära öelda. Lihtne, see tähendab arusaadav. Selge, seega selline, et keegi ei hakkaks mulle kaasatundvalt õlale patsutama või mulle klaasi vett ulatama nagu emotsionaalselt tasakaalutule isikule. Mul kulus mõni päev ja mitu vestlust sõpradega, kirjutamaks külm, formaalne ja eemalolev kiri, kus ma ma ei seleta midagi, vaid üksnes nendin, et kuni Venemaa agressioon jätkub, ei saa ma osaleda ühes ja samas programmis vene kirjanikega, ning et see otsus on tehtud 2022. aasta märtsis ega ole sestpeale muutunud.   

Ma ei kirjutanud midagi Nikopoli lasteraamatukogu akende kohta. Ja need aknad oleksid terved, terved ka Peeter Paan, Alice ja Irvik Kiisu, kui vene luule oleks oma tööd hästi teinud. Kolmkümmend aastat on piisav aeg, et osata oma subjektsust määratleda. Ja üles ehitada kodanikuühiskond. Seesama kodanikuühiskond, kus esitatakse küsimusi ja nõutakse vastuseid. Selline, mis hoiab ära tsivilisatsiooni katastroofid. Ja kaitseb ka paberist väljalõikeid lasteraamatukogude akendel. Luule ülesanne ei ole inimesi kasvatada.  Öeldu on piisavalt lihtne ja selge ega vaja selgitust. Ent ilmselgelt peab luule pakkuma kaastunnet. Ja võib-olla isegi klaasikest vett. Sest luule ei tähenda õpetussõnu, vaid armastust. Armastus aga ei sobi kokku üleolekutundega nende vastu, kes elavad teiega samal maal ja samas kultuuriruumis. Sellest kõigest ei kirjutanud ma midagi.

Jõudnud Tartusse, sain teada, et ka teine ukraina luuletaja on osalemisest keeldunud. Anna Gruver tegi postituse Facebooki. 2022. aasta aprillis põgenes Anna Ida-Ukrainast evakuatsioonirongiga Lvivi. Ta on seoses Venemaa okupatsiooniga Donetskis kaotanud kodu. „Aga mul vedas,” ütleb Anna. „Minu maja Harkivis ei saanud otse pihta, ehkki sai kannatada lööklaines. Aga ikkagi polnud meil enam kodu, nii et mida on kaotada inimesel, kes elab üürikorteris?” Annat vapustas Lvivi tontlik „ohutus” ja ta otsustas minna vabatahtlikuna tööle lastekodusse, mis oli siia Kiievi ümbrusest samuti üle toodud. Teel lastekodusse heitis Anna pilgu Facebooki ning avastas vene luuletaja postituse, kes teatas uhkelt uue “opositsioonilise” ajakirja loomisest. Anna kirjutas sellele teatele kommentaari ja ta polnud ainus ukraina kirjanik, kes seda tegi. Nad küsisid vene luuletajalt, kas talle ei tundu, et see online-platvorm, kus vene kirjanikud vabalt demonstreerivad oma tundeid seoses Vene-Ukraina sõjaga, pole praeguses olukorras sünnis. Nad osutasid ka sellele, et ainus, mida selline platvorm saavutab, on ukrainlaste häälte summutamine, nende muutmine ebamääraseks ja arusaamatuks. „Ma jäin ellu kuulipildujarahes, mida venelased vaatasid televiisorist, teisisõnu, vaatasid, kuidas teised inimesed kannatavad … olgem ausad, kuidas me kõik kannatame”, ütleb Anna, mõtiskledes oma õiguse üle anda hinnang vene kirjanike arvamusele Vene-Ukraina sõjast. Seejärel pani vene luuletaja tema kommenteerimisvõimaluse kinni. Nüüd tõlgitakse seda ajakirja inglise, prantsuse ja muudesse keeltesse. Pealegi on selle ajakirja esitlus kavandatud Prima Vistale, kirjandusfestivalile, kus Anna osaleda ei saa. Ja kus ka mina oma luulet ei loe. 

Mõnikord kujutlen, et olen vene luuletaja. Näiteks siis, kui näen Nikopoli akendeta aknaauke. Või kui Oksana, kes jäi ellu Irpini okupatsiooni ajal, kirjutab mulle Ukraina raadiot kuulates, kuidas ta otsib oma abikaasat, kelle Vene sõjaväelased röövisid nüüd juba rohkem kui aasta tagasi. Või kui ma mõtlen oma kooliaegsele prantsuse keele õpetajale, kes põgenes jalgsi läbi metsa Butšast. Isegi praegu, kui näen Supilinna puumajade akendesse kiigates sealt paistmas hubaseid kööke ja elutube ja mu mälus elustuvad otsekohe jälle purukspommitatud hoone tühjad köögid Peremoha elurajoonis Dnipros, kujutlen ma, et olen vene luuletaja. Kujutlen, milline oleks mu elu sel aastal, ja ei suuda kujutleda midagi muud kui vaikust.Võimalik, et tunneksin end võimetuna, ei tunneks võib-olla maad oma jalge all, tunneksin võib-olla valu ja häbi. Aga peamine mu elus oleks valida vaikus. Pean tunnistama, et kui kehastuksin vene luuletajaks, vajuks mu luulehääl raskesse vaikusse, muutuks otsekui elutuks, oleks kusagil sügaval sisimas kaotanud liikumisvõime. Võib-olla ei kuulukski ma enam kusagile mujale peale selle vaikuse ja tühjuse. Ja kui ma siis 2023. aastal saaksin kirja, kus mind kutsutakse Tartusse luuletusi lugema, ei suudaks ma sellele kirjale isegi vastata. Saaksin e-kirja üha tagasi koos punases kirjas meenutusega, et möödas on juba 5, 10, 15 päeva, aga ma pole kirjale ikka veel vastanud. Tunneksin, et ei ole viisakas eirata inimesi, kes lihtsalt teevad oma tööd, kuid ma ei suudaks ikkagi vastata. 

Mulle on selge, et kujutlusvõime on väga intiimne tõeluse mõistmise viis. Aga isegi kui ma ei kujutle midagi ja lihtsalt loen veel kord Gayatri Chakravorty Spivaki kirjutist „Kas subaltern saab rääkida?” , mõtlen sellele vaikusele kui ainsale võimalikult valikule inimese puhul, kes loob tekste mingis kultuuris, kasutades selle kultuuri keelt, selle kultuuri semiootikat, mille kodumaalt läkitatakse suurtükivalanguid lasteraamatukogu pihta. Sellist valikut aga ei tule. Seda ei olnud juba siis, kui ma 2022. aasta kevadel andsin raadio teel teada rohelistest koridoridest, pääsemaks välja Mariupolist ja Berdjanskist, ja läkitasin oma toimetuseruumist sadu sõnumeid Liliale, Hällilaulu programmi produtsendile, kes oli oma lastega jäänud lõksu okupeeritud Dõmerkasse. Sedaaegu lõid vene luuletajad ja kirjanikud terve rea veebilehti, et võimendada kunstilise võimetuse häält. 2023. aasta kevadel ei tulnud seda valikuõimalust teist korda. Lvivi Marsi väljakul saadeti igavelsele puhkusele üks oluline inimene mu nooruspäevilt, kelle Bahmuti lähedal tapsid venelased. Aga vene luuletajad võtsid ikkagi vastu kutse Tartu kirjandusfestivalile, et pakkuda siin välja oma häält ja tundeid seoses Vene-Ukraina sõjaga. Ja selles valikus sisaldus rida tähendusi, sest see tähendas ka, et ukraina kirjanikke on võimalik tulemuslikult vaigistada ja et nende lood jäävad rääkimata. Niiviisi kostab tänapäevalgi jäävalt küsimus, mille Spivak esitas kümneid aastaid tagasi – kas subaltern saab rääkida? Ja ma kuulen oma vene kolleegidelt vastuseks kõmava – “ei”. 

Aga me ju räägime juba. Me räägime, surudes keele rõhuga vastu suulage, kui ütleme “meil oli selline tore elu”. Me elasime nii hästi, kui suutsime. Me kleepisime oma akendele paberist väljalõikeid. Me pidasime pidusid, kaeblesime nigelate kommunaalteenuste üle, võitlesime depressiooniga, kuritarvitasime veini ja narkootikume, igatsesime kõrgemaid palkasid, võtsime kaalus juurde, tõstsime protestides häält, kurvastasime kaotuste üle, kirjutasime kirju poliitvangidele Krimmis, esitasime vabatahtlikena avaldusi, liitumaks Ukraina antiterroristlike operatsioonidega, lobisesime ja küpsesime. Elu, mida kunagi elasime, on igaveseks läinud. Seda ei saa enam kunagi tagasi. Isegi mitte teiselt poolt Kahhovka merd, okupeeritud Enerhodarist lähtuva igapäevase vene suurtükitule lakkamine Nikopolis ei suuda taastada sellist head elu ei Olena ega ka paberist välja lõigatud Peeter Paani ja Alice’i jaoks. Nende maailm on purunenud tuhandeks killuks, nagu ka paljude teiste oma. Seda kõike on võimatu väljendada vene kirjanike häältest üle rääkides. Pole mõtet otsida neist mingit vastukaja ja veelgi vähem on mõtet laskuda nendega vaidlusse.

Kui küsin Anna Gruverilt, miks ta festivalikutsest ära ütles, vastab ta, et on võimatu esineda ühes programmis kellegagi, kes on eiranud ukraina kirjanike vaateid. Ta leiab, et venelaste niinimetatud „toetus Ukrainale” on tegelikult püüd vaigistada meie häält – luuletajatena, Ukraina kodanikena, inimestena. Ta kinnitab, et mistahes sellised esinemised koos vene kultuuri esindajatega on praegu mõeldamatud. 

„Niikaua kui see kõik jätkub, ütleme me kutsetest ikka ja jälle ära,” ütleb Anna. ja ma arvan, et see „meie” on väärt, et suruda keelt tugevasti vastu suulage. 

Kui ma nüüd jalutasin Supilinna tänavatel, kohtasin sealse mänguväljaku lähedal üht naist koos lapselapsega. Ja äkki tundsin neis ära oma kaasmaalased.

„Kust te pärit olete?” küsin.

„Kupjanskist,” vastab naine. 

Kuuldes ukraina keelt, hakkab poisike kähku vadistama:

„Kas te teate, et venelased ründasid meid öösel? Kas te teate, miks?”

„Tean,” vastasin. 

Olena Huseinova

Prinditav kava 2023

https://kirjandusfestival.tartu.ee/wp-content/uploads/2023/04/Kavavihik_a5_2023_Updateindd.pdf

Tartu rahvusvahelisel kirjandusfestivalil kohtub luulekunst tipptehnoloogiaga

8.-13. maini Tartus toimuval Prima Vista kirjandusfestivalil esitletakse ainulaadset 360° projektsiooniga luulekunsti.

AHHAA teaduskeskuse planetaariumis avaneb luuletajatel esmakordselt võimalus esitada enda töid kunstnike poolt loodud tehisatmosfäärides. Üritusele loodud projektsioonid töötati välja rahvusvahelise Urban Travel Machines (UTM) projekti raames Soomes Aalto ülikoolis ning on mõeldud esitlemiseks planetaariumites üle Euroopa. Üles astuvad nii Eesti kui ka mitmed välismaised luuletajad. 

AHHAA teaduskeskuse ja Eesti Lavaluule MTÜ koostöös sündiv AHHAA Lavaluule festival on esimene neljast rahvusvahelisest UTM festivalist üle Euroopa. AHHAA juhatuse liikme Pilvi Kolgi sõnul on juba aastaid räägitud STEM (science, technology, engineering, math) ehk loodus- ja täppisteaduste õppeviisile A tähe lisamisest, mis tähistaks kunsti ja loovust: “Meie jaoks on see täiesti uus väljakutse, kuna luuleüritusi pole AHHAAs varem korraldatud. Küll aga on universum olnud inspiratsiooniks väga paljudele kunstnikele erinevatest valdkondadest. Planetaarium on hea võimalus sügavale planeetide vahele sukelduda”.

Eesti Lavaluule MTÜ juhatuse liikme Sirel Heinloo sõnul on tegemist kordumatu kultuurikogemusega: “Tehnoloogia ja luule ei kohtu eriti tihti, kuna miskipärast arvatakse, et need kaks saavad iseseisvalt väga hästi hakkama. Saavadki, kuid UTM ja Prima Vista on ehedad näited sellest, kuidas üks teise positiivseid külgi tugevalt võimendab”. Heinloo sõnul annab festival hea võimaluse ka noortele luuletajatele kogenenumate kõrval kätt proovida, kuna 9. mail toimub AHHAAs nii loovkirjutamise kursus kui ka esinemisoskuste töötuba.

Luulefestival toimub 9.-13. mai Tartus AHHAA teaduskeskuses.

Tasuta registreerimise ning piletid leiad Fienta keskkonnas:
9. mai töötoadhttps://fienta.com/et/ahhaa-lavaluule-festival-58620
10. mai  360˚ luulelabori esitlused: https://fienta.com/et/ahhaa-lavaluule-festival
12.-13. mai 360˚ luuleetendused: https://fienta.com/et/ahhaa-lavaluulefestival-planetaariumis 

Lisainfo:

Juhatuse liige Pilvi Kolk (5554 4223, pilvi.kolk@ahhaa.ee)

„Esimese sammu” kirjanduspreemia laureaat on Jane Leinfeld

Pressiteade
24.04.2023
Kirjandusfestival Prima Vista

Raamatu ja roosi päev 2023. Foto: Uku Peterson


Kirjandusfestival Prima Vista eelsündmusena anti juba seitsmeteistkümnendat aastat järjest raamatu ja roosi päeval, 23. aprillil üle kirjanduspreemia „Esimene samm”. Preemia suurus on 600 eurot. Läinud aastal perioodikas ilmunud ilukirjandusliku debüüdi preemia pälvis Jane Leinfeld Värske Rõhus avaldatud proosaloomingu eest. Leinfeldi looming võlus žüriid oma kaaluka üldistusjõulisusega, lisaks valdab autor nii kirjelduse loomist kui ka loo edasi andmise oskust.

Tänavusele „Esimese sammu” konkursile esitati kokku 28 statuudile vastavat kandidaati ehk mõnevõrra rohkem kui tavaliselt, arvuliselt oli luule- ja proosadebüüte enam-vähem võrdselt. Laekunud tekstid nägid 2022. aastal trükivalgust kirjandusajakirjades Värske Rõhk ja Looming.

Žürii koosseisu kuulusid Prima Vista tänavune patroon Mehis Heinsaar, Triin Ploom-Niitra, Anti Saar ning eelmise aasta laureaadid Kelli Kiipus ja Gregor Kulla.

Prima Vista tähistas raamatu ja roosi päeva kirjandusprogrammiga Tartu Kaubamaja Apollo raamatupoes.

Aastal 2007 MTÜ Kirjandusfestival Prima Vista poolt Tartu Kultuurkapitali juurde loodud kirjanduspreemia „Esimene samm“ abil soovitakse edendada Eesti kirjanduselu. „Esimese sammu“ preemiale saavad kandideerida autorid oma ilukirjanduslike debüüttekstidega, mis on eelmise aasta jooksul perioodikas avaldatud.

Lisaks “Esimese sammu” laureaadi väljakuulutamisele jagasid Tartu Kaubamaja Apollo raamatupoes raamatu ja roosi päeva puhul raamatusoovitusi kirjanikud Mart Kivastik ja Lauri Räpp ning Petrone Print esitles Susanna Veevo raamatut „Minu Iraan“.

Kirjandusfestival Prima Vista toimub 8.–13. maini Tartus ja 6. mail Paides. Kava on leitav aadressil https://kirjandusfestival.tartu.ee/

Lisainfo
Triin Ploom-Niitra
Prima Vista korraldustoimkonna liige
55 680 253
triinploom@hotmail.com

Tartus avab uksed Utoopia Saatkond. Üleskutse!


Kohtumiste ja Mitte-Kohtumiste Instituut avab kirjandusfestival Prima Vista raames Tartus, Raekoja platsi ja Rüütli tänava nurgal Utoopia Saatkonna. Saatkond töötab 8. mai õhtust 13. mai hommikuni. Utoopia Saatkond on Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 sündmuse „Prima Vista 2024: Paremad ja halvemad tulevikud“ eelsündmus.

Foto: erakogu

Utoopia Saatkond on positiivse ebakindluse, julge mõtte ja taltsutamatu kujutlusvõime kaitseala. Saatkond pakub ruumi ideedele, mis on ehk liiga metsikud, et sobida pika ja kuulsusrikka ajalooga ajalehtedesse, liiga lennukad, et kõlada poliitikute õlitatud huultelt, liiga poeetilised, et leida lugejaid interneti hämarais olmekoopais, kuid ometi liiga ilusad, liiga valusad ja liiga olulised, et need sõnastamata jätta.

Alates 8. mai õhtust kuni 13. mai varaste tundideni kõlab Utoopia Saatkonnas 5 kõnet ja 550 sõnavõttu igatsusest teistsuguse järele. Viis kõnet, mis avavad igal õhtul kell üheksa ukse piirideta kujutluste maailma, peavad Mehis Heinsaar, Maarja Pärtna, Cloud Circuit (Kanada), Hans Platzgumer (Austria) ja Clara Amaral (Portugal).

Ent lisaks neile on võimalus sõna võtta ka sul. Sõnavõtu vorm on vaba. Sõnavõtu pikkus on kuni viis minutit.

Sõnavõtt võib luua utoopia tänasest täiesti erinevast ühiskonnakorraldusest, ent võib sama hästi keskenduda ühele sõnavõtja jaoks olulisele teemale või vajalikule muutusele.

Niisiis on oodatud nii kujutlused uuest globaalsest majandusmudelist kui ühiskonnast, kus ühegi lapse koolitee ei ole pikem 15minutilisest jalutuskäigust, kiirmoekettide keelustamisest kui kogukondlike magasiaitade võrgustiku loomisest, aga miks mitte ka maailmast, kus uudisteportaalid ei jaga nippe mitte maagiliseks kaalukaotuseks, vaid hoopis Rumi poeesia mõistmiseks.

Sõnavõtt võib olla kui tahes poeetiline, teaduslik, olmeline või kuuluda mõnda neljandasse kategooriasse. Oma sõnavõtu saab registreerida siin: https://forms.gle/FaqwBHdEnX8vsDjx9

Kõik igatsused salvestatakse. Kõik igatsused koondatakse ühte tervikusse. Neist 555 igatsusest saabki UTOOPIA anno domini 2023, mis avaldatakse pärast festivali.

Utoopia Saatkonna loojad, Jan Teevet ja Oliver Issak usuvad, et kõige olulisem on luua keskkond, kus inimesed võiksid kohtuda ideedega ja vastupidi. “Tihti võrreldakse ja vastandatakse üksteisele reaalset ja virtuaalset ruumi, aga meie jaoks on peamine potentsiaalse keskkonna loomine,” lausub Teevet kavala muigega. “Potentsiaal milleks, küsite? Potentsiaal kohtumiseks, mis muudab maailma,” sõnab Issak ja vaatab loojangusse.

Utoopia Saatkonna loovad kontseptualistid, Kohtumiste ja Mitte-Kohtumiste Instituudi asutajad Jan Teevet ja Oliver Issak ning (metalli)kunstnikud Taavi Teevet, Erle Nemvalts ja Giulia Lanza. Saatkonna projektijuht on Lisanna Lajal.

Kirjandusfestivali Prima Vista partnerlinna päev on 6. mail Paides

Pressiteade

18. aprill 2023
Kirjandusfestival Prima Vista


Tartu rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista toimub 2023. aastal 8.-13. maini. Kahekümnendat sünnipäeva tähistava festivali teemaks on sedapuhku “Soovida võimatut” ning patrooniks kirjanik Mehis Heinsaar. Tartu kirjandusfestival jätkab traditsiooniks saanud väljasõite teistesse Eestimaa linnadesse, mis saavad festivali partnerlinnana nõnda kirjanduspeost osa. Sel aastal on partnerilinnaks Paide ning 6. mail oodatakse kõiki Paide Muusika- ja Teatrimajja, kus päevajuht on 2022. aasta raamatusõber Kai Väärtnõu.

Kirjandushuvilisi ootavad raamatulaat, raamatuesitlused, luule-, loome- ja muusikatunnid.  Esineb Eesti Luuleprõmmu 2022. aasta meister Mari-Liis Müürsepp. Kujutlusvõimet aitavad rikastada Wittensteini tegevusmuuseum ja Paide teatristuudio ning kõige väiksemad on oodatud vaatama Miksteatri lavastust “Võti”. Õhtul kell 18 on võimalik kohtuda huvilistel Prima Vista patrooni Mehis Heinsaare ja kirjanike Lauri Sommeri ning Kristel Mägediga.  Pärast seda loovad meeleolu Dr Ormusson (Igor Kotjuh) ja eksperimentaalne luule- ja helirühmitus Cloud Circuit Kanadast.

Sündmused on kõigile tasuta (välja arvatud Miksteatri etendus).

Prima Vista partnerlinna päeva toetavad Eesti Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp, PAMT, Wittensteini tegevusmuuseum ja Järvamaa Keskraamatukogu.
Vaata lähemalt kogu programmi: https://pamt.ee/events/kirjandusfestival-prima-vista/.
Rohkem infot: https://www.facebook.com/events/1220110768633574 või Jane Kiristaja – Järvamaa Keskraamatukogu direktor, janekiristaja@raamat.paide.ee, 55915330

Täpsemat infot Prima Vista  kava ja esinejate kohta  festivali kodulehel:
https://kirjandusfestival.tartu.ee/

Teate edastas:

Katrin Tegova

Prima Vista kommunikatsioonijuht
siirijaviivi@gmail.com

Raamatu ja roosi päev

Pressiteade
11. aprill 2023

Prima Vista 2022. Foto: Uku Peterson

Prima Vista tähistab raamatu ja roosi päeva

Pühapäeval, 23. aprillil kutsub kirjandusfestival Prima Vista koostöös Tartu Kaubamaja, Tartu Kaubamaja Apollo ning kirjastusega Petrone Print maikuise kirjanduspeo eelsündmusena osa saama ülemaailmsest raamatu ja roosi päevast.

Tartu Kaubamaja Apollo raamatupoes jagavad kell 12–14 raamatusoovitusi kirjanikud Mart Kivastik ja Lauri Räpp. Kes roosi Apollo poe müüjale kingib, saab vastukingiks ühe sel päeval tasuta pakutavatest raamatutest! Kava jätkub kell 13 Apollo raamatupoes Prima Vista ja Tartu kultuurkapitali kirjanduspreemia „Esimene samm“ laureaadi väljakuulutamise ja esinemisega. Auhind antakse välja igal aastal raamatu ja roosi päeval ning seda juba alates 2007. aastast. Kell 13.30 algab Tartu Kaubamaja Apollos raamatuesitlus: Susanna Veevo „Minu Iraan“ (Petrone Print). Autoriga vestleb Epp Petrone. Autor näitab pilte Iraanist. Raamat on esitlusel Apollo Klubi liikmele -10%.

Raamatu ja roosi päeva traditsiooni järgitakse Eestis alates 1998. aastast. 23. aprilli tähistamine raamatu ja roosi päevana sai alguse 1930. aastatel Barcelonas, kus ühele raamatukaupmehele tuli idee suurendada kirjanduse mõju rahva hulgas, süvendada inimeste lugemisharjumust ning ühtlasi tõsta raamatumüüki – nimelt võiks sel päeval iga mees kinkida naisele roosi ning naine mehele raamatu. Idee levis ja kogus populaarsust. 23. aprill on kõnekas ka kirjandusajaloo seisukohast, kuna selsamal kuupäeval sündisid Nabokov ja Laxness ning surid Cervantes ja Shakespeare. Alates 2015. aastast kuulub Tartu kirjanduslinnana UNESCO loovlinnade võrgustikku ning 1995. aastal kuulutas UNESCO Kataloonia raamatu ja roosi päeva rahvusvaheliseks raamatu ja autoriõiguste päevaks, väärtustamaks raamatu tähtsust ühiskonna ning kultuuri arengus.

Lisainfo:

Triin Ploom-Niitra
Prima Vista korraldustoimkonna liige
Telefon: 5568 0253
triinploom@hotmail.com