Mehis Heinsaar (Eesti)
Mehis Heinsaar (sündinud 1973) on eesti kirjanik ning 2023. aasta Prima Vista patroon.
Ta on avaldanud nii luulet kui ka proosat ning tema loomingut seostatakse tihti maagilise realismiga.
2021. aastal valmis Heinsaarest tema luulekogu nime kandev film „Pingeväljade aednik” (režissöörid Joosep Matjus ja Katri Rannastu).
Heinsaare viimatine teos, romaan „Kadunud hõim”, pälvis Eesti Kultuurkapitali kirjanduse valdkonna peapreemia, esimese Eesti Kirjandusmuuseumi sõbra auhinna ning A. H.Tammsaare nimelise kirjanduspreemia.
Laupäeval, 6. mail kell 18.00 Paide Muusika- ja Teatrimajas.
Esmaspäeval, 8. mail kell 21.00 Utoopia Saatkonnas.
Teisipäeval, 9. mail kell 18.00 Tartu Kirjanduse Maja saalis.
Kolmapäeval, 10. mail kell 18.00 Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis.
Laupäeval, 13. mail kell 12.00 Tartu Kirjanduse Majas.
Kuula ka:
- Vikerraadios järjejutuna alates 8. maist Mehis Heinsaare jutustus „Ülikond”.
Vikerraadio eetris E-R kell 11.30 ja 22.30. Esimest osa jutustusest saab kuulata siit.
Anni Kytömäki (Soome)
Anni Kytömäki (s 1980) on Lõuna-Soomest pärit kirjanik, kelle teostes inimene on looduse osa, mitte sellest kõrgemal. Oma romaanides „Kultarinta“, „Kivitasku“ ja „Margarita“ jutustab ta teisitimõtlejatest, inimestest, kes kaitsesid metsi, soid ja kaljusid juba ammu enne praegust aega. Kytömäkit paelub see, kui kaugeleulatuvad juured on looduskaitsel ja patsifismil, mida tihti peetakse modernse aja nähtusteks.
Kytömäki tuletab oma romaanides meelde, et inimkond on juba kaua püüelnud parema poole kui on see, millega näime hetkel hakkama saavat. Tema teine tähtis sõnum on, et me ei ole oma planeedil üksi. Romaanis „Kultarinta“ (2014) on inimeste kõrval peategelaseks karu, romaanis „Margarita“ (2020, e.k. 2021) on jutustajaks vahepeal ebapärlikarp. Juba dinosauruste ajast saadik maakeral elanud ebapärlikarp on praegu ohustatud liik, sest see ei ela üle vete saastumist ja jõgede tammistamist. Eestis elab ebapärlikarpe ainult ühes jões Lahemaa rahvuspargis.
Kytömäki romaanid on saanud mitmeid auhindu, „Margarita“ võitis Soome kõige hinnalisema kirjandusauhinna Finlandia aastal 2020. Raamat on tõlgitud eesti keelde aastal 2021 (tlk Toomas Tallo, välja andnud Vesta Raamatud). Tegemist on Kytömäki teoste esimese tõlkega.
„Margarita“ sündmused paigutuvad peamiselt 1950. aastatesse, kui Soomes toibuti sõjast ja asuti ühiskonda uuesti üles ehitama. Majandusliku nõudluse tõttu hakati metsa laialdaselt maha võtma ja samamoodi taheti võimalikult palju kasu saada inimelanikest. Soovitus oli, et iga naine sünnitaks vähemalt kuus last, et jätkuks sõdureid, kui uus sõda peaks puhkema. Romaani inimesest peategelase, noore massööri Senni elu satub selle eesmärgi tõttu ohtu. Samal ajal kaotab jõesängi sügavuses elav ebapärlikarp oma kodu, kui varjupakkuvad puud võetakse kallastelt maha ja jõesäng kaevatakse otseks. Nii inimene kui jõekarp on „heaolu“ ohvrid – aga nende kest osutub tugevaks.
„Öeldakse, et ajalugu õpetab. Praegusel ajal tundub jälle, et midagi ei ole õpitud. Üha uued põlvkonnad tõmmatakse sõtta — sõtta, mis lisaks inimestele ähvardab ka kõiki teisi maakera asukaid ja terveid ökosüsteeme. Taas kord näevad ja kogevad sõdurid, patsifistid, isad, emad, lapsed, juhid, töötajad, ettevõtjad, kunstnikud, inimesed maailma eri paigust õudusi, mis panevad meid ütlema: „Ma ei teadnud, et see on selline“. Minu võimatu unistus on, et kõikidele inimlastele oleks sünnist peale selge, et sõda just selline ongi — kohutavam kui keegi oskab kujutleda. Siis jääksid sõjad ajalukku.”
Anni Kytömäki
Kolmapäeval, 10. mail kell 18.30 Tartu Kirjanduse Maja saalis.
Vaata lisaks: Anni Kytömäki (Soome) – videotervitust
Hanne Ørstavik (Norra)
Hanne Ørstavik (s. 1969) on avaldanud 16 romaani, eesti keeles on ilmunud neist kaks — „Armastus” (1997, e.k 2021) ja „Kirikuõpetaja” (2004, e.k 2010), mõlemad Sigrid Toominga tõlkes. Ørstavik on üks Norra omanäolisemaid autoreid, kelle teosed on pälvinud mitmeid auhindu, sh Brage’i preemia, ning keda on tõlgitud enam kui 30 keelde. Ta on õppinud Oslo ülikoolis psühholoogiat, prantsuse keelt ja sotsioloogiat ning hiljem osalenud loovkirjutamise kursustel.
Eesti keeles ilmunud romaanide tegevuspaigaks on kauge ja karm Põhja-Norra ning ka nende teemad on tõsised. „Armastus” on väike, aga väga mõjus teos, mis jutustab loo üheksaseks saavast Jonist ja tema emast Vibekest. Nii ema kui poeg otsivad armastust, aga väga erinevast kohast. See on meisterlikult kirjutatud ja üles ehitatud jutustus, kus ema ja poja lood ootamatult vahelduvad, kasvatades ärevust ja pinget lõpuni välja. „Armastus“ valiti 2006. aastal viimase 25 aasta parimate norra raamatute seas 6. kohale.
Kui „Armastuse” tegevusajaks on üksainus õhtu, siis „Kirikuõpetaja” tegevus toimub nädala jooksul. Siin on peategelaseks noor naiskirikuõpetaja Liv, kelle mõtted on klammerdunud minevikku. Jutustuses vahelduvad olevik, Livi enda minevik ning Norra minevik, kuna Liv kirjutab doktoritööd saamide ja norralaste verisest usutülist 1852. aastal. Suur osa romaanist on pühendatud religiooni ja usu üle mõtisklemisele.
Kahte raamatut ühendab teemana inimese üksildus ning suutmatus jõuda teise inimeseni, mis pahatihti lõpeb traagiliselt. Keeleliselt täpsetest romaanidest õhkub põhjamaist jahedust. Tõlkijat Sigrid Toomingat tsiteerides võib autorit nimetada „süüviva ja tundliku psühholoogilise romaani viljelejaks, kes ei tee silma publikule, vaid vajutab oma teostes tõde otsides inimelu valupunktidele”.
Kui Hanne Ørstavik saaks soovida võimatut, siis sooviks ta tervenenud maailma, kus inimesed elaksid armastades ja hoituna, ning saaksid õhtuti turvaliselt magama minna.
Neljapäeval, 11. mail kell 16.00 Tartu Linnaraamatukogu saalis.
Øyvind Rangøy „Jõhker ja hell”, Sirp 5.05.2023
Gina Viliūnė (Leedu)
Kõik Gina Viliūnė (1974) raamatud on kummardus Vilniuse linnale, tema ajaloole, inimestele ja kummastavale õhustikule. Tema raamatuid lugedes saab kohe selgeks, et Gina armastab oma linna väga, tunnetab selle erilist vaimu, mida üritab ka oma raamatutes avada.
Eesti lugejateni jõudnud ajalooline detektiivromaan „Veretöö kingsepa töötoas“ („Žmogžudystė batsiuvio dirbtuvėje“, 2020) sai alguse ootamatutest kokkusattumustest. Ühel lõikavkülmal talvepäeval korraldas Vilniuse giidide ühing ekskursiooni rahvusvahelisele arheoloogiliste väljakaevamiste käigus leitud jalanõude näitusele. Ekskursiooni viis läbi näituse kuraator, arheoloog ja oma töö suur entusiast Arūnas Puškorius. Gina meenutab, et tema jutustust kuulates mõtles ta, kui tore oleks see kõik raamatusse panna. Peagi pärast seda pakkus kirjastuse Tyto alba juhataja Lolita välja, et võiks kirjutada salapärasest persoonist – Vilniuse timukast.
Ilmavalgust on näinud ka triloogia teine osa „Lõks kaupmehe tapjale“ („Spąstai pirklio žudikui“, 2021), mis jõuab Eesti lugejateni selle aasta suvel, ning kolmas osa „Surmav arkebuusilask” ( „Mirtinas arkebuzos šūvis”, 2022).
Kindlasti on Viliūnė raamatud sobilik lugemisvara kõigile, kes juba tunnevad ja armastavad Vilniust, ning ka neile, kel alles kavas seda imelist linna külastada või ka kes lihtsalt tunnevad huvi ajaloo vastu. Tema raamatud on väga kohatäpsed ning koos tegelastega mõnd ajaloolist mõistatust lahendades on võimalik see kaasa teha, liikudes ringi tänapäeva Vilniuses.
„Kui unistad millestki, mis tundub võimatu, tähendab see, et liigud edasi. Unistus tuleb alati esimesena. Ja kui sellesse usud, võib juhtuda ime. Heaks näiteks on Balti riigid kolmkümmend aastat tagasi. Me unistasime vabadusest ja nüüd oleme vabad. Niisiis ei tohi me lakata unistamast!”
Gina Viliūnė
Neljapäeval, 11. mail kell 18.00 Tartu Kirjanduse Maja saalis.
Vaata lisaks: Gina Viliune (Leedu) – videotervitust
Lina Nordquist (Rootsi)
Lina Nordquist (s 1977) on ilukirjanduses uustulnuk. Tema debüütromaan „Järgnen sulle” (Dit du går, följer jag, 2021), mille Tiina Mullamaa tõlkes on eesti keeles välja andnud kirjastus Eesti Raamat, kirjeldab ühes majas elanud suguvõsa lugu 19. sajandi lõpust 1970. aastani.
Kohtame kaht minajutustajat kahel erineval ajastul – Unni põgeneb 19. sajandi lõpul Norrast ja asub oma perekonnaga elama Rootsi metsade rüpes asuvasse hütti. Unni poja Roari minia Kåra ei tunne end hästi ei hütis ega ka perekonnas. Kahe naise jutustused esitatakse lugejale vahelduvates peatükkides paralleelselt. Romaani keskmes on suur vaesus, vaimse tervise probleemid ning sügavale peidetud saladused.
Pealkiri, mis pärineb Ruthi raamatust vanas testamendis, väljendab lojaalsust ja kokkukuuluvustunnet keerulistes olukordades. Need väärtused on Unni ja Kåra jaoks väga erineva tähendusega. Lisaks headele sissevaadetele kujutatud ajaperioodi, loodusesse ja psühholoogiasse paistab silma romaani kaunis ja lüüriline rootsi keel.
Varsti peale debüüti ilmus Lina Nordquisti teine romaan „Elu enne surma” (Livet innan du dör, 2022). Siin on aeg ja keskkond täiesti teistsugused – seekord kirjeldatakse kaasaegse linnaruumi eramajade rajooni üheainsa suveõhtu jooksul. Selles kohtuvad inimesed, kellel on ebameeldivad saladused või traumad. Sarnaselt romaaniga „Järgnen sulle” jutustatake lugu vaheldumisi erinevate tegelaste vaatenurgast.
Enne romaanikirjanikuks hakkamist tegi Nordquist karjääri teadlasena. Ta õppis kõigepealt farmaatsiat ja kaitses 2007. aastal meditsiinidoktori kraadi Uppsala ülikoolis. Teadustöö ja kirjutamise kõrval on Lina Nordquist osalenud pikka aega Liberaalide partei töös ja tegelenud peamiselt tervishoiupoliitikaga. Ta on alates 2018. aastast Rootsi parlamendi liige ja täidab alates 2022. aastast vastutusrikast kohta parlamendi Liberaalide partei fraktsiooni juhi ja partei aseesimehena.
„Ausalt öeldes ei meeldi mulle sõna „võimatu”. Kunagi peeti võimatuks – isegi kujuteldamatuks – kosmosereise ja naist presidendina. Kes annab meile õiguse otsustada, et miski on võimatu? Loomulikult peaksime me unistama. Me peaksime ette kujutama, janunema ja igatsema! Ja me ei tohiks unustada oma ainsat piirangut – kas me soovime midagi piisavalt, et sellele pühenduda?”
Lina Nordquist
Reedel, 12. mail kell 16.00 Tartu Linnaraamatukogu saalis
Vaata lisaks: Lina Nordquist (Rootsi) – videotervitust
Esbjörn Nyström (Rootsi)
Esbjörn Nyström omandas doktorikraadi saksa kirjanduses Göteborgi ülikoolis 2004. aastal.
Alates 2022. aastast töötab ta Luleå tehnoloogiaülikooli teadustöö nõunikuna.
Varem on ta olnud saksa keele lektoriks ja teaduriks Göteborgi ja Stockholmi ülikoolides. Ta on ka õpetanud rootsi keelt ja kirjandust Tartu Ülikoolis ajavahemikel 2008–2011 ja 2014–2017.
Esbjörn Nyström on Prima Vista kirjandusfestivaliga olnud seotud alates 2017. aastast.
Tema peamised uurimissuunad on toimetamisteooria, draama, ooperilibreto ja filmistsenaarium 20. sajandil saksa, hollandi ja skandinaavia keeltes.
Reedel, 12. mail kell 16.00 Tartu Linnaraamatukogu saalis.
Convertible (USA/Austria)
Nime Convertible all on ameerika lüürik Hannah Mac Kenna ja austria muusik Hans Platzgumer alates 2004. aastast avaldanud mitukümmend laulu.
1990. aastate teedrajava New Yorgi grungebändi HP Zinker järeltulija Convertible pendeldab tänaseni elektroonilise popmuusika ja puhtalt akustilise minimalistliku autorilaulu vahel. Äravahetamatult omanäoliseks on jäänud melanhoolne põhitoon, lüüriline sügavus, samuti sümpaatia ebatavaliste, pidevalt üllatavate kompositsioonivõtete ja arranžeeringute vastu.
Aprillis ilmus Convertible’i värske singel Lift The Needle. Pärast 2021. aastal kuulajani jõudnud albumit Holst Gate II, millelt Tartuski mitu laulu esitatakse, üllatab Hans Platzgumeri bänd eepilise, ajatu, tihedalt orkestreeritud lauluga aegade lõpust.
Convertible’i kõige olulisemad lood koos esitusloendiga on koondatud kakskeelsesse luulekogusse Convertible Song Book (Text/Rahmen Verlag, Wien 2022), kus tõlke saksa keelde tegi Hans Platzgumer ise. Kontserdi „Kirjanikud muusikas” tarbeks tõlkis luuletused eesti keelde Piret Pääsuke ja neid loeb näitleja Maarja Jakobson. Tartus esitatakse väikese koosseisuga poolakustilised versioonid lauludest.
Koosseis:
Hans Platzgumer – vokaal, kitarr, klahvpillid
Chris Laine – bass, vokaal
Michael Schneider – löökriistad
Laupäeval, 13. mail kell 20.00 kultuuriklubis Salong
Vaata lisaks: Convertible (USA/Austria) – videotervitust
Cloud Circuit — Deanna Radford & Jeremy Young (Kanada)
Montréali luule- ja heliansambel Cloud Circuit leiab inspiratsiooni kommunikatsioonitõrgetest, vigasest/katkelisest/hakitud kõnest ja kaotsiläinud kontaktidest. Cloud Circuiti käivitavaks jõuks on ühenduste hallid alad, kadunud lõimed, saatmata signaalid, tehnoloogiaapsud ja voolukatkestused öö piiril. Etendustes põhineb Cloud Circuiti lähenemine koostööle ja improvisatsioonile, heli ja sõnu luuakse, lahatakse ja murtakse. Deanna Radford pakub oma luulet kui dekonstrueeritud sõnalist sündmust, Jeremy Young mängib võimendusega lihttoone.
Tegevuse varajasmal perioodil kuulusid ansamblisse Alexandre St-Onge ja Philippe Vandal. Grupp on esinenud paikades, mis on seotud heli, muusika ja kirjandusega tegelevate kogukondadega ning on olnud laval koos selliste kunstnikega nagu David Grubbs, Ora Clementi, Christopher Tignor, Flying Hórses, skintone, Alex Zhang Hungtai, Vito Ricci, Paul Dutton, Lea Bertucci, Sarah Pagé ja Jonah Fortune, Jessica Ackerley, Eliza Kavtion, Michel Meunier, Ylang Ylang, Greg Davis, Khaleefa „Apollo the Child” Hamdan, Rasiqra Revulva, Jessica Pavone ja teised.
MINA, SINA, NEMAD
See on inimeste leiutis, lugu, sihtkoht, midagi, mille poole püüda, millest läbi minna ja kus sees olla. See on protsess.
See on eluaegne unistus. See on unistus. See on elu. See on aeg.
See on töö. See ei ole töö. See on peavõit. See on võimatus. See on tavalisus. See on tavatus.
Väena on see lootus millelegi paremale. Õiglusele. Nirvaanale. Kergendusele. Naudingule. Harmooniale.
See on isiklik ja see on jagatud.
Utoopia
on meie.
Deanna Radford
Montréal, Tiohtià:ke, Mooniyang
30. märtsil, 2023
Laupäeval, 6. mail kell 19.00 Paide Muusika- ja Teatrimajas väikeses saalis.
Kolmapäeval, 10. mail kell 21.00 Utoopia Saatkonnas.
Laupäeval, 13. mail kell 22.30 kultuuriklubis Salong.
Vaata lisaks: Cloud Circuit — Deanna Radford & Jeremy Young (Kanada) – videotervitust