Tariq Goddard (Suurbritannia)
Tariq Goddard on kirjutanud kuus raamatut, mida on nomineeritud mitmetele preemiale või nendega pärjatud (Whitbread, Wodehouse, Commonwealth, Independent Publishers Award). Ta on kirjastuse Repeater Books ning enne seda kirjastuse Zero Books asutaja. Ta kirjutab praegu romaani „High John The Conqueror”, mis ilmub järgmisel aastal.
Ta osaleb kogumiku „The Repeater Book of the Occult: Tales from the Darkside“ esitlusel 23. septembril kl 17.00 Kirjanduse Maja pööningul.
Järelevaadatav kirjanduslinn Tartu YouTube lehel.
Christiana Spens (Suurbritannia)
Christiana Spens on kirjanik, kunstnik ja õppejõud. Ta on kirjutanud raamatud „Shooting Hipsters” (2016) ja „The Portrayal and Punishment of Terrorists in Western Media” (2019) ning on püsiautor kultuuri ja poliitika teemadel väljaannetele The Irish Times, The London Magazine, Aeon, Studio International, Art Quarterly ja Prospect. Tema illustratsioone on avaldanud The London Magazine, NYRB, Dazed & Confused, Vice, Five Dials, 3:AM Press ning need on ka kogumikus „The Repeater Book of the Occult” (2021). Ta on olnud Cambridge’i ülikooli filosoofia lektor ning sai doktorikraadi rahvusvahelistes suhetes St Andrewsi ülikoolis. Ta elab Londonis.
Ta osaleb kogumiku „The Repeater Book of the Occult: Tales from the Darkside“ esitlusel 23. septembril kl 17.00 Kirjanduse Maja pööningul.
Järelevaadatav kirjanduslinn Tartu YouTube lehel.
Johanna Venho (Soome)
Johanna Venho (s 1971) on oma põlvkonna olulisemaid Soome kirjanikke. Ta on võitnud mitmeid auhindu, nautinud publikumenu ja teeninud kiitust kriitikutelt. Oma esimeses jutukogus „Post Saturnile“ („Postia Saturnukseen“, 1998) uuris ta inimese ja looduse ning täiskasvanu ja lapse vahelisi suhteid nende erinevates avaldumisvormides.
Viimastel aastatel on Venho kirjutanud proosat nii lastele kui täiskasvanutele, avaldanud neli romaani, viis lasteraamatut ja hulga pildiraamatuid koostöös erinevate Soome illustraatoritega. Tema teoseid on tõlgitud tšehhi, inglise, eesti, prantsuse, saksa, itaalia, poola, hispaania, sloveenia ja rootsi keelde.
Venho viimane romaan „Esimene naine“ (Ensimmäinen nainen) ilmus 2019. aastal. Tegemist on ajaloolistel sündmustel põhineva portreega endise presidendi Urho Kalevi Kekkoneni naisest ja kirjanikust Sylvi Kekkonenist (1900–1974) ja tema lähedasest sõbrast, skulptor Essi Renvallist (1911–1974).
„Esimene naine“ on intiimne, intensiivne ja poeetiline lugu kuulsa mehe varjus elava naise valikutest ja ohverdustest. Romaan oli Soome kuulsaima kirjandusauhinna Finlandia nominent (2019). Hiljuti avaldati romaan ka eesti keeles (tõlkija Kai Aareleid, Varrak, 2021).
Lisaks loomingule teeb Johanna Venho aktiivselt kirjanduslikke kaastöid. Ta on olnud luuleajakirja peatoimetaja, kirjanduskriitik ja loovkirjutamise õpetaja.
Loe veel:
- Vilja Kiisler „Presidendi abikaasa. Ikkagi inimene“ – Sirp, 14.05.2021
- Johanna Venho
- Johanna Venho, Versopolis Poetry
- Johanna Venho, Lyrik-line
- Nädala autor: Johanna Venho
Prima Vista tänavune teema on „Väike maailm“. Mida see sõnapaar teie jaoks tähendab?
„Väike maailm,“ ütleme, kui kohtame tuttavat inimest ootamatus paigas. See lause väljendab rõõmu: lai maailm tundub hetkeks kodusem.
Tänapäeval on maailm tänu internetile ja meediale üha kättesaadavam. Me saame näost näkku suhelda teisel pool maakera asuva inimesega. Sellest võib sündida kujutelm – või lootus –, et maailm nagu olekski väike, arusaadav ja hallatav, oma ja kodune. Tegelikult aga peaksime mõtlema rohkem sellele, kui palju jääb meediat tarbides meie eest varju ja kes otsustab, mida meile näidatakse.
„Väike maailm,“ ütleme naeratades, sest teame, et see väide on paradoks. Maailm on ääretult suur, kuid me näeme sellest vaid väikest viilakat. Kirjutades ja lugedes muutub maailm parimal juhul väiksemaks, mõistetavamaks. Siis saab võimatust hetkeks tõelisus.
22. septembril kell 17 Tartu Kirjanduse Majas
Johanna Venho romaani “Esimene naine. Romaan Sylvi Kekkosest” (tlk Kai Aareleid, Varrak, 2021) eestikeelse tõlke esitlus. Kirjanikuga ajab juttu Kai Aareleid. Vestlus toimub eesti ja soome keeles.
Heidi Iivari (Soome)
Heidi Iivari (s 1974) on Soome päritolu luuletaja ja kultuurikorraldaja, ent Tartu on tema kodulinnaks nüüd juba kuusteist aastat. Iivari esitab oma luulet alates 2018. aastast, aga ta on osalenud juba mitmetel erinevatel üritustel ja festivalidel Eestis, Soomes ja Hispaanias. 2020. aastal sai ta kolmanda koha Eesti luuleprõmmu finaalis ja esindas Tartut UNESCO kirjanduslinnade Slam-O-Visioni lavaluulevõistlusel. Iivari luulet on tõlgitud inglise, hispaania ja prantsuse keelde ja tema tekste saab lugeda eesti ja soome keeles veebiantoloogias „Viron runokartta“ ning „Sinisild/Sinisilta“ (2020).
Iivari eesti- ja soomekeelne esikluulekogu „Tarton sarjarakastaja / Tartu sariarmastaja“ (Enostone Kustannus, 2021) on pühendatud Tartule ja kõigile Tartu armastajatele. Kogumiku tegelased kohtuvad kirglikult ja valusalt Tartu tänavatel, veinibaarides, aguliradadel ning salamajades ja -aedades. Tartu on Iivari sootu muusa: vallatu, tõsine, uhke ja elurõõmus boheemlane. Seda vaimu on tunda ka Iivari luuletustes, mis ulatuvad linnaromantikast tragikomöödiasse.
Vaata Iivari luulevideoid:
Prima Vista tänavune teema on „Väike maailm“. Mida see sõnapaar teie jaoks tähendab?
Ühe minu luuletuse pealkiri on „Tartu on väike“. Luuletus näitab pisut koomilises valguses väikelinna, kus justkui kõik üksteist tunnevad ja on omavahel seotud. Kas see konnatiik on kodune või ängistav?
Tartu on kodune konnatiik, kus vesi ei seisa, sest tiiki mahuvad erineva tausta ja mõtlemisega ujujad. Osa ujujaid on n-ö vanad kalad, teised tulevad veelgi väiksemast veekogust, mõned lendavad kohale suurest maailmast. Koos moodustame mitmekesise, alati muutuva ja lõputult inspireeriva väikese maailma.
Loe veel: Raimu Hanson „Heidi Iivari jäädvustas sariarmastaja elu” – Tartu Postimees 24.09.21
24. septembril kell 19 Vildes ja Vines
Heidi Iivari eesti- ja soomekeelse esikluulekogu “Tarton sarjarakastaja / Tartu sariarmastaja” (Enostone Kustannus, 2021). Vestlus autoriga toimub eesti keeles. Kitarril Karl Kruuse, klaveril Marge Loik.
Järelvaadatav kirjastus Enostone Facebooki lehelt.
Rvīns Varde (Läti)
Rvīns Varde (s 1985) on kirjanik, linnufotograaf, telesaate „Zaļgalvis“ saatejuht. Ta teeb transkribeerimistööd ajakirja Rīgas Laiks juures ning ütleb naljatledes, et on ka hea anekdoodivestja ja mitmete teiste ametite pidaja. Seega justkui Läti oma Hunt Kriimsilm.
Vardele meeldib koguda teiste inimeste mõtteid ja meenutusi ning nende üle mõtiskleda. Olgu nendeks inimesteks siis teistsuguse kultuuritausta, mõttemaailma või erinevate professioonide esindajad. Kõik need kogemused on kahtlemata jätnud oma jälje ning andnud talle inspiratsiooni tema enda tekstide loomiseks. Üheks selliseks väljundiks on Varde debüütteos „Mis siin toimub“ („Kas te notiek“), mille eest pälvis ta 2020. aastal Läti kirjanduse aastapreemia LALIGABA (Annual Latvian Literature Award).
Vardel on kirjanikuna väga hea silm erinevate detailide osas. Tal on võime end ilmekalt ja kaasa mõtlema panevalt väljendada. Samal ajal pakuvad tema tekstid omalaadset meelelahutust.
Vardega juhtub alatihti midagi huvitavat. Kui tahate, et teilgi oleks põnev, siis Varde soovitaks kindlasti käia ringi avali silmi. Eriti ehk tänavatel ja looduses – ühes märkab tema inimesi, teises linde.
Esimene võõrkeel, milles Varde debüütteos ilmus, oli just eesti keel. Tõlkijaks Ilze Tālberga.
Prima Vista tänavune teema on “Väike maailm”. Mida see sõnapaar teie jaoks tähendab?
Ei ole sellist asja nagu “suur maailm”, kõik on väga väike. Sa unustad piima ostmata ja rikud sellega oma kohvirituaali – see on sel hetkel sinu jaoks terve su maailm. Või kui su hammas valutab – siis ei eksisteeri midagi muud. Oma töös kasutan sama fookust, sest ei ole vahet, kuidas inimesed neid väikeseid inimlikke asju ära tunnevad. Lugu, mida kuuled trammis, on maailm, ja sinagi oled väike maailm.
Loe veel: Margus Konnula ja Evelin Arust (tõlge Margus Konnula ja Ilze Tālberga) „Rvīns Varde: Isegi kui võte töötab, on iga mõtleva inimese kohustus mitte sammalduda” – ajaleht KesKus, september, lk 26-27
24. septembril kell 18.30 Lodjakoja seminarikojas
Läti autori Rvīns Varde kohtumine lugejatega. Autoriga vestleb Contra, tekste loevad autor, Contra ja Eerik Kokk. Kitarril musitseerib Eerik Kokk. Üritus on läti keeles, järeltõlkega eesti keelde.
Turid Farbregd (Norra)
Turid Farbregd (s 1941) on norra filoloog, tõlkija, kultuuriedendaja ja estofiil, kes tähistas käesoleva aasta 8. märtsil 80. sünnipäeva. Tal on olnud asendamatu roll Eesti ja Norra kultuurisuhete arendamisel ning tänu temale on norra keeles lugejateni jõudnud paljud meie tähtsamatest autoritest, nagu näiteks Jaan Kross, Viivi Luik, Andrus Kivirähk ja mitmed teised.
Seos Eestiga tekkis Farbregdil 1979. aastal, kui ta külastas Helsingi ülikooli võrkpallinaiskonna liikmena Tallinna ning sellest ajast peale on side aina tugevnenud. Peale tõlkimise on ta panustanud Norra-Eesti suhetesse muuhulgas koos Ülle Viksi ja Sigrid Kanguriga koostatud norra-eesti ja eesti-norra sõnaraamatutega.
Farbregd on Norra-Eesti ühingu liige ning tema panuseks saab lugeda ühingu väljaantavat Eesti-huvilistele suunatud norrakeelset ajakirja Estlands-nytt. Ajakirja algusaegadel kirjutas ta ise sellele artikleid mitme erineva pseudonüümi alt, et kõik artiklid pentsikul kombel tema enda nimega ei ilmuks.
Tänu niisugusele pühendumisele ja siirale huvile meie kultuuri vastu on sel aastal 5. veebruaril täitunud Eesti ja Norra diplomaatiliste suhete sajandal aastapäeval kindlasti erilisem ja soojem tähendus.
22. septembril kell 16 Tartu Linnaraamatukogu saalis
Vestlusringis „Tõlkimise diplomaatia“ osalevad Turid Farbregd, Klara Hveberg, Knut Ødegård ja Norra suursaadik Else Berit Eikeland. Arutelu juhib Øyvind Rangøy. Vestlus on norra keeles, sünkroontõlkega eesti keelde.
Klara Hveberg (Norra)
Klara Hveberg (s 1974) ei plaaninud kunagi kirjanikuks saada. Hariduselt on ta matemaatik, kes oma doktoritöös uuris fraktaale ehk keerulisi geomeetrilisi kujundeid, mille osad on suure kujundi vähendatud koopiad. Juba enne doktoritöö kaitsmist tekkis tal krooniline väsimussündroom, mis võttis talt järk-järgult töövõime.
Romaani kirjutama asudes oli tal energiat päevas vaid mõne lause jaoks. Nii valmisid fragmendid suuremast loost, mille kokku panemisel tuli appi matemaatika, täpsemalt fraktaalid. Vaikselt välja arenevas loos kordusid sarnaselt fraktaalidele samad elemendid erinevates suurustes ja erinevates perspektiivides. Selle seose loomisest alates hakkas lugu naturaalselt kirjutades arenema fraktaalses struktuuris.
Hvebergi esikromaanis „Lene din ensomhet langsomt mot min“ (ingl k Lean Your Loneliness Slowly Against Mine) tutvume kahe naismatemaatikuga, nendeks on Sofja Kovalevskaja 19. sajandil ja Rakel Havberg meie ajal. Sofja Kovalevskaja oli esimene naissoost matemaatikaprofessor. Hveberg ise ütleb, et tema jaoks näis eriti huvitav Kovalevskaja isiksus, kuidas ta oli ühtaegu nii tugev kui ka haavatav, intelligentne, kuid samas naiivne. Kui Hvebergi jaoks on matemaatikas tähtis asju võimalikult lihtsal ja selgel viisil esitada, siis oma kirjutistes naudib ta just inimloomuse keerukamate ja mitmetähenduslikemate aspektide lähemat uurimist.
Tegelane Rakel Havberg on autori nime anagramm – ja nii nagu romaani kahe peategelase elude vahel on fraktaalselt avalduvad paralleelid ja peegeldused, on neid ka autori ja tema fiktiivse kaksikõe vahel. Romaan räägib armastusest ja üksildusest, haigusest, matemaatikast, kunstist ja muusikast, ning sellest, kuidas kunst võib aidata elu lahti mõtestada. Hvebergi debüütromaan on juba ilmunud taani ja korea keeles ning on ilmumas inglise, saksa ja poola keeles.
Prima Vista tänavune teema on “Väike maailm”. Mida see sõnapaar teie jaoks tähendab? Kas ja kuidas seostub teie looming “Väikse maailma” temaatikaga?
Mu esimene mõte on “Milline väike maailm!”, lause, mida kasutame, kui sünnib midagi väga ebatõenäolist. Aga ma mõtlen ka “väikesest maailmast” kui vastandist “suurele maailmale”: meie väikesest igapäevasest harjumuste ja tegevuste, pere ja sõprade maailmast kontrastina suurele poliitika kunsti ja teaduse maailmale. Suurem osa meist elab peaaegu eranditult väikeses maailmas, ent see väike maailm muutub pidevalt, sest seda mõjutab ja valgustab suur maailma.
Rakel, mu debüütromaani keskne tegelane, elab tõesti väikeses maailmas – ta pole kunagi õppinud enesele sõpru võitma ning jääb romaanis kusagil poole peal nii haigeks, et peab veetma suurema osa oma ajast voodis. Mis aga hoiab teda elus ja mõistuse juures, on sisend suurest maailmast: ideed, muljed ja tunded, mis jõuavad temani kirjanduse, muusika ja – matemaatika maailmast. Juhuslikult (“Milline väike maailm!”) avastab ta vene matemaatikus Sofia Kovalevskajas kellegi, kellest ta hakkab mõtlema peaaegu nagu oma kaksikõest ning ta väike maailm hakkab paisuma, hõlmates ka üheksateistkümnenda sajandi kultuuri- ja teadusilma. Kui Rakel hakkab kirjutama, on tema suunatuleks matemaatiline mõiste fraktaal, mis ehitub üles iseenda väiksematest koopiatest – seega sisaldab väike maailm täpset koopiat suurest maailmast!
Ma näen kunsti (kaasa arvatud matemaatika) kui viisi ühendada suurt maailma väikesega – viisi osutada selle tähendusrikkusele, mida kogeme ja millele tähenduse anname.
22. septembril kell 16 Tartu Linnaraamatukogu saalis
Vestlusringis „Tõlkimise diplomaatia“ osalevad Turid Farbregd, Klara Hveberg, Knut Ødegård
ja Norra suursaadik Else Berit Eikeland. Arutelu juhib Øyvind Rangøy. Vestlus on norra keeles,
sünkroontõlkega eesti keelde.
Knut Ødegård (Norra)
Knut Ødegård (s 1945) on norra poeet, tõlk ja kirjanduse edendaja ning ühtlasi kõige tõlgitum elav Norra luuletaja. Knuti debüütluulekogu nägi trükivalgust aastal 1967 ning sellest ajast peale on tal ilmunud üle viiekümne raamatu, mille hulgast võib peale luule leida proosat, laste- ja noortekirjandust ning ümberjutustusi. Ta on tõepoolest tähelepanuväärselt palju tõlgitud autor, võõrkeeles on tal ilmunud 42 väljaannet, nende hulgas 2018. aastal eesti keeles avaldatud luulekogu „Olin imiku nutt varisenud keldris“.
Ødegårdi luulest leiab ohtralt kontraste, nõnda maalib ta pilte elust nii selle siiras lihtsuses kui ka sügavates soppides. Tema jaoks pole teemasid, mis oleksid sobimatud käsitleda ning tema elujanulise perspektiivi kaudu võib lugeja leida nii ilu kui ka pimedust ootamatutest paikadest. Muuhulgas käsitleb ta oma luules usku, vaimset tervist ning müstikat. Tekstides jõuab ta tihti tagasi lapsepõlve väikese maailma juurde, mis lähemalt uurides endas universumi saladusi võib peita.
Oma lapsepõlvemaailma on ta luules kirjeldanud järgmiselt:
Ma sündisin mere ääres. Mu ema sünnitas mind suurte kalapüükide ajal, paadid tulid öösiti, laternatuled õõtsumas helendaval merel, tulvil kala nad tulid kui tuksuvad südamed mu unedesse. Isa oma jäiga käekirja ja kalkulatsioonidega, õhtuti läks ta mäest alla, kaile: Ta tuli mere äärest, ämbrid täis kala, kui mina magasin tähtede all oma ärklitoas ookeani piiril.
Ødegård on õppinud Oslos teoloogiat ja filoloogiat ning Cambridge’is kirjandust. Ta elab Islandil ning on Islandi Kirjanike Liidu liige. Ta pani aluse 1992. aastast korraldatud Bjørnsoni kirjandusfestivalile oma kodulinnas Moldes ning on jätkuvalt tunnustatud festivali aupresidendina.
Luuletaja osaleb 22. septembril kell 16 Tartu Linnaraamatukogus toimuvas vestlusringis „Tõlkimise diplomaatia“.
23. septembril kell 16 algab Tartu Kirjanduse Majas norra luule õhtu „Taeva poole üles ja alla põhjatusse“ Knut Ødegårdi ja Øyvind Rangøyga. Vestlus toimub norra keeles, järeltõlkega eesti keelde.
Vilmos Kondor (Ungari)
Vilmos Kondor (s 1954) on pseudonüüm, autor ei soovi avalikkusele oma tegelikku identiteeti paljastada. Ta ei osale Ungari kirjanduselus, annab harva intervjuusid ja ka siis ainult meili teel, ning suhtleb kirjandusmaailmaga oma kirjastaja kaudu. Kõik, mida temast teame, on pärit tema raamatute kaanetekstidest: ta on õppinud Szegedis ja Pariisis, sai keemiainseneri diplomi, õpetab praegu matemaatikat ja füüsikat ühes Lääne-Ungari linnakeses ning elab väikeses külas koos oma kaksikutest tütarde, koera ja jahipistrikuga.
„Budapest noir“ on klassikalise ülesehitusega, suurepärases keeles kirja pandud ajalooliste kriminaalromaanide sari. Eesti keelde on neist tõlgitud kaks raamatut, kolmas romaan jõuab lugejateni Prima Vista festivali ajaks septembris 2021.
Sarja esimene raamat „Budapest noir“ viib lugejad 1930ndate Ungari pealinna Budapesti. Võime raamatut nimetada ka sotsiokriminaalromaaniks, sest autor maalib lisaks põnevale mõrvaloole detailiderohke pildi sõjaeelse Kesk-Euroopa suurlinna elust-olust. Romaan näitab lähivaates nii elu hiilgust kui ka varjukülgi, peatänavate kohvikuid ja kõrvaltänavate illegaalseid poksisaale, kõigeks valmis olevaid ärimehi flirtimas natsionaalsotsialismiga ja vaeseid maatüdrukuid astumas suurlinna seksiturule.
„Budapest noir“ on viimaste aastakümnete kõige populaarsem Ungari kriminaalromaan ning sellest on vändatud ka film. Raamat on olnud edukas mujalgi maailmas, see on tõlgitud poola, hollandi, itaalia, saksa, prantsuse, inglise ja soome keelde ning autor sai 2018. aastal Soome Kriminaalromaani Seltsi auhinna.
Sarja teise raamatu “Patune Budapest” sündmused saavad alguse 1939. aastal, Teise maailmasõja esimestel nädalatel. Poolast saabub Ungari piirile massiliselt põgenikke. Suures segaduses läheb kaduma kolm Punase Risti veokit koos sõdurite ravimiseks mõeldud morfiini ja kokaiiniga. Budapestis upub samal ajal tundmatu noor naine ujula basseini. Mõlema juhtumi niidid viivad kõige mõjukamate ringkondadeni välja.
Terve ungari maailm on süngem kui veel paar aastat tagasi, inimestele on jäänud üha vähem vabu valikuid. Juudiseadused represseerivad haritlasi, fašistlikud jõugud tegutsevad oma äranägemise järgi ja kunagised punatimukad töötavad nüüd riigi teenistuses ülekuulajatena. Härrasmehe võõba all peituvad tihti alatud kurjategijad ning nende võimujanu ja rahanälg on piiritu.
Sarja kolmas raamat „Budapesti spioon“ ilmub eesti keeles septembris 2021.
Autorit esindab festivalil tema kirjastaja Zoltán Pap.
20. septembril kell 18.30 Tartu Kirjanduse Majas
Vestlusring „Krimikirjandus ajaloo tõmbetuultes“
Mõttevahetuses osalevad kirjanik Tiit Aleksejev, krimikirjanduse ekspert Jaan Martinson, tõlkija, ungari keele lektor ja estofiil Kriszta Tóth ning Zoltan Pap. Jutuajamine on järeltõlkega ungari ja eesti keeles.
Järelvaadatav Regio YouTube lehel.
Viktor Šenderovitš (Venemaa)
2021. aasta Prima Vista venekeelse programmi üks külalisi on opositsiooniline vene ühiskonnategelane, kirjanik, liberaalne ajakirjanik, ajakirja The New Times kolumnist, legendaarne stsenarist (Nukud), saatejuht ja teletäht (Ehho Moskvõ, Vabadusraadio ja RTVi), tunnustatud satiirik ja väga teravmeelne inimene Viktor Šenderovitš (1958).
Viktor Šenderovitš on paljude mainekate kirjandus-, teatri- ja TV-preemiate laureaat. Šenderovitš õppis lavastuskunsti Moskva Kultuuri Instituudis ja Moskva Kõrgemas Teatrikoolis ning on töötanud Moskva Akadeemilises Kunstiteatris. 1992. aastal sai ta Vene Kirjanike Liidu liikmeks. Ta on kirjutanud üle 20 raamatu, millest enamik on poliitilis-satiirilised.
Tema satiir peegeldab praegust Venemaad ning üheks satiiri objektiks läbi tema loomingu on olnud Venemaa president Vladimir Putin. Šenderovitš, kellel oli tema sõnul varem keelatud lahkuda Nõukogude Liidust, esineb nüüd hoopis lääneriikides, sest ei saa esineda vabalt kodumaal.
21. septembril kell 18 algab Elleri kooli Tubina saalis Viktor Šenderovitši loomingu õhtu. Külalisega ajab juttu Jelena Skulskaja, vestlus on vene keeles.
22. septembril kell 14 peab Viktor Šenderovitš TÜ peahoone auditooriumis 128 loengu „Tsensuur ja satiir Venemaal.“ Sünkroontõlge eesti keelde.
Uwe Laub (Saksamaa)
Teaduspõnevike autor Uwe Laub (1971) sündis Rumeenias ning kasvas üles Saksamaal. Enne kirjutama asumist töötas ta börsimaaklerina ning seejärel farmaatsiatööstuses. Põnevikke hakkas praegu eraettevõtjana tegutsev Laub kirjutama kolmekümnendate eluaastate keskel.
Kliimamuutusi käsitlevale debüütromaanile „Blow out“ (2013) sai osaks üllatav edu. Eesti keeles ilmus 2019. aastal Laubi teine, tormidele ja orkaanidele keskendunud teaduspõnevik „Torm“ („Sturm“, 2018), Teose andis välja kirjastus Ühinenud Ajakirjad, tõlkis Piret Pääsuke. 2020. aastal ilmunud Uwe Laubi kolmanda romaani „Leben“ („Elu“) fookuses on ülemaailmne liikide väljasuremine ja sellega kaasnev pandeemia.
Teaduspõnevik „Torm“ algab seletamatute ilmanähtuste kirjeldamisega: Berliini olümpiastaadionit tabab tornaado, Hannoveri linna võimas rahetorm, Siberis sulab tohutu temperatuuritõusu tõttu igikelts jne. On inimohvreid, tekib paanika. Laub läheneb teoses kliimaküsimustele ühest kindlast aspektist – ta võtab vaatluse alla teema, millest palju ei kõnelda, nimelt ilmajuhtimise, ilmaga manipuleerimise.
Lugu on kirja pandud põneviku žanrireegleid järgides. Autor viib lugeja võimalikku tulevikku, näidates, kuidas ilmaga manipuleerimist võib kasutada relvana. Romaani tarbeks tegi Laub mitu aastat vajalikku eeltööd ning lugeja saab põneva sündmustiku taustal teemast nii hariva ajaloolise ülevaate kui ka info hetkeseisust.
Kokkuvõtvalt võib autori enda sõnu kasutades öelda, et tema romaanid käsitlevad suuri globaalseid teemasid nagu liikide väljasuremine, kliimamuutused ja ilmastik. Laub püüab lugejatele põneval, informatiivsel moel lahti rääkida, ennekõike aga köitvalt kirjeldada meie planeedil aset leidvate protsesside suuri ja kompleksseid seoseid.
Prima Vista tänavune teema on „Väike maailm”. Mida see sõnapaar teie jaoks tähendab?
Minu jaoks on mõiste „Väike maailm“ tänapäevase ülemaailmse võrgustiku sümbol. Kui me mõtleme internetile, siis ei ole maailm kunagi varem olnud nii suur ja ühteaegu siiski nii väike. Nupuvajutusega võin ma oma diivanil näha peret või sõpru maailma teises otsas ning nendega vestelda. Ühelt poolt on see suurepärane, aga teiselt poolt läheb seejuures kahjuks kaduma arusaamine meie planeedi suurusest ja ülevusest.
Loe veel:
*Jüri Kallas „Teaduspõnevike autor: ohud, mille eest hoiatan, on tõeliselt olemas, aga inimkond suudab nendega üheskoos hakkama saada” – Eesti Päevaleht/Delfi 19.09.21.
* Jüri Kallas „Prima Vista: Uwe Laub, romaan „Torm“ ja ilmamanipulatsioonid” – Reaktor september (22) 2021.
21. septembril kell 18 Tartu Linnaraamatukogu saalis
Tormide meelevallas (maa)ilm: kohtumine saksa kirjaniku Uwe Laubiga. Kirjanikuga vestleb
ulmekirjanduse ekspert Jüri Kallas. Vestlus toimub saksa ja eesti keeles, tõlgib Reet Bender.