Tõlkija Tiina Kattel Ignė Zarambaitė romaanist “Süngete vete vaimud”
Kolmapäeval, 8. mail kl 13.00 Tartu Linnaraamatukogu saalis
Tõlkija Tiina Kattel räägib Ignė Zarambaitė romaanist “Süngete vete vaimud”, tõlkimisprotsessist ning Väike-Leedust Kohapeal on võimalik osta Ignė Zarambaitė romaani „Süngete vete vaimud” (kirjastus Eesti Raamat).
Kohtumine Ene Sepaga
Kolmapäeval, 8. mail kl 10.30–11.15 Annelinna raamatukogus
Ene Sepp on avaldanud kokku 13 raamatut, millest viimane, noorteraamat „Eestluse valem” ilmus 2024. aasta alguses. Noor kirjanik on pälvinud mitmeid kirjandusauhindu. Viimati tunnustati tema raamatut „Lumelinnu surm”, mis pälvis Hea Noorteraamat 2020 auhinna ning Lastekaitse Liidu noortekogu lemmiku preemia. Ene Sepp on Eesti Noortekirjanduse Ühingu asutajaliige.
Kohtumine Mairi Laurikuga
Kolmapäeval, 8. mail kl 10.10–10.55 Tammelinna raamatukogus
Mairi Laurik on eesti ulmekirjanik ja ulmekirjanduse populariseerija, kelle raamat „Süsteem” leidis 2015. aastal äramärkimist Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel. Tema raamat „Novembriöö kirjad” saavutas 2016. aastal kirjastuse Tänapäev romaanivõistlusel 2. koha. Laurikult ilmunud ka noorteromaanid „On aeg!” ja „Mina olen Surm”, viimane saavutas 2016. aastal Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev noorsooromaanivõistlusel 1. Koha.
Kristina Viina luulekogu “Unetamisi” (Tuum, 2024) esitlus ja Toomas Kiho luulekava “Inisemisi”
Teisipäeval, 7. mail kl 21.00 Veinis ja Vines
Noorte autorite õhtu „Särtsuga kirjandus“
Teisipäeval, 7. mail kl 19.30 Tartu Kirjanduse Maja kultuuriklubis Salong
Oma loomingut esitavad Elisabeth Heinsalu, Riste Lehari, Mirjam Parve, Merike Reiljan, Reijo Roos ja Mikk Tšaškin.
Tantsulavastus „Ma jään kaevu / juurde igavesti jooma“
Teisipäeval, 7. mail kl 19.00 Tartu Uues Teatris
Tartu Uus Teater esitleb: „Ma jään kaevu / juurde igavesti jooma“
Tantsulavastus Ene Mihkelsoni luulest. Tutvustus ja piletiinfo: https://www.uusteater.ee/lavastused/maret-joosep-ene
The dance performance ““I Will Stay at the Well / Drinking Forever” is based on Mihkelson’s poetry collections from 1978-2010 and aims to spatially recreate the lyrical tone of the poems, where the experience of the sole reader becomes more important than the story.
“If I bump against the air, then finally I can pass through it” writes Mihkelson herself. This is the poetry of inevitability, the expression of which is also inevitable.
We express endless movement, discontinuity and the search for continuity, dead ends and memory traces that merge into each other.
We give up words to experience poetry.
Suur futuroloogiline kongress: Lydia Sandgren (Rootsi)
Teisipäeval, 7. mail kl 19.00 Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis
Romaani „Kogutud teosed“ (Eesti Raamat, 2022) autoriga vestleb kirjandusteadlane Esbjörn Nyström (Rootsi). Kirjandus- ja kunstivaldkonna intellektuaalide elu kirjeldav, salapärase
kadumislooga looritatud perekonnasaaga ärgitab autorilt küsima: milline on kirjanduse ja kunsti, hariduse ja lugemise roll tulevikus? Romaan „Kogutud teosed” on kohapeal müügil. Vestlus toimub rootsi keeles, sünkroontõlkega eesti ja inglise keelde. Toetab Rootsi Suursaatkond.
Programmi „Stalking Eastern Europe” filmiseanss „Ikarie XB 1”
Teisipäeval, 7. mail kl 18.00 Tartu Elektriteatris
Tartu Elektriteater esitleb: programmi „Stalking Eastern Europe” filmiseanss „Ikarie XB 1” (Tšehhoslovakkia, 1963; režissöör Jindřich Polák).
Pärast filmi toimub ettekanne ja vestlus kosmosepsühholoog Andres Käosaarega, kes liitub meiega läbi kosmilise kiirguse interneti vahendusel. Film on tšehhi keeles, subtiitrid eesti ja inglise keeles, ettekanne ja vestlus eesti keeles. Pilet 7€, vt elektriteater.ee
Rootsi kirjandusvälja tutvustava näituse „Ridade vahel” avamine
Teisipäeval, 7. mail kl 17.45 Tartu Ülikooli raamatukogu II korruse suures saalis
Rootsi kirjanduse eri valdkondade esindajad, sh festivali külaline Lydia Sandgren, jagavad näitusel mõtteid, mis seotud kirjanduse rolli ja kunstilise eripäraga. Näituse koostas Rootsi Instituut, vahendas Rootsi Suursaatkond Tallinnas.
Tänavateatri Migro (Poola) etendus „Kajad“
Teisipäeval, 7. mail kl 17.00 Raekoja platsil purskkaevu ees
Etendus räägib loo Poola idapiirialadest – sõjast, rändest, ümberasustamisest, sellest, mis veel hiljuti tundus olevat minevik. Teater toob vaatajate ette sõnadeta etenduse, mis on üles ehitatud žestile, tantsule ja miimikale. Narratiivi loob muusika – instrumentaalpalad ja laulud näitlejate esituses.
Režissöör, stsenaarium ja muusikavalik: Monika Kozłowska
Koreograafia: Natalia Iwaniec
Lavastus ja kostüümid: Joanna Jaśko-Sroka
Esinejad: Justyna Orzechowska, Magdalena Pamuła, Anastazja Kowalska, Kacper Lech, Michał Orzyłowski, Adam Plewiński
Vaata treilerit: https://www.teatrmigro.pl/en/spektakle-echa-en
Projekt on kaasrahastatud Poola Vabariigi kultuuri- ja rahvuspärandiministri fondist programmi „Poola kultuur välismaal” raames, toetab Poola Vabariigi Suursaatkond.
Suur futuroloogiline kongress: Emmi Itäranta (Soome)
Teisipäeval, 7. mail kl 17.00 Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis
Tugevate ökoloogiliste allhoovustega lüüriliste düstoopiate autor, kelle esikromaanist „Vesi mäletab” (ek 2014) on 2022. aastal valminud ka film, küsib oma ettekandes, kas teadusulme suudab tulevikku näha. Ettekande järel vestleb Itärantaga kirjanduskriitik Saara Liis Jõerand. Vestlus toimub inglise keeles, sünkroontõlkega eesti keelde.
„Too kaasa oma utoopia”: Penny Boxalli (UNESCO kirjanduslinn Norwich, Ühendkuningriik), Maarja Pärtna ja Liis Ringi installatsiooni „Once was mire. Siin oli soo” esitlus
Teisipäeval, 7. mail kl 16.00 TYPAs
Installatsiooni „Once was mire. Siin oli soo” keskmes on märgaladega seotud utoopiad. Eesti- ja ingliskeelset luulet, elektroonilist heliloomingut ja laulu põimiv teos tuletab meelde seiku soode keskkonnaajaloost ning taasavastab neid tuleviku pärimuslugudes.
Näitus jääb külastajatele avatuks 12.maini. Sissepääs on tasuta.
Heliteose valmimist toetas Eesti Autorite Ühing.
Vaata ka http://kirjandusfestival.tartu.ee/sundmused/tartu-2024-sundmused/too-kaasa-oma-utoopia
Olga Tokarczuki ning Joanna Concejo teose „Kaotatud hing“ esitlus
Teisipäeval, 7. mail kl 15.40 Prima Vista raamatulaadal
Raamatut esitlevad Poola Vabariigi Suursaatkond ja Eesti Rahva Muuseum. Adam Mickiewiczi Instituudi ja ERMi eestvõttel lugejateni toodud eestikeelne väljaanne on pühendatud Tartule kui UNESCO kirjanduslinnale ja 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnale.
Poola lipu päeva tähistamine
Teisipäeval, 7. mail kl 15.00 Prima Vista raamatulaadal
Kellamäng poloneesiga, abilinnapea Raimond Tamme ning Poola Vabariigi Chargè d’affaires a.i Anna Pełka sõnavõtud, rongkäik ülikooli peahoone juurde. Lillede asetamine kuningas Batory mälestustahvli juurde.
Kohtumine Joel Jansiga
Teisipäeval, 7. mail kl 14.00 Karlova-Ropka raamatukogus
Joel Jans on eesti ulmekirjanik, kes on Eesti Ulmeühingu juhatuse liige, ulmeajakirja Reaktor asutaja ja pikaajaline peatoimetaja. 2019. aastal pälvis ta raamatuga „Tondilatern” Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse 2. koha ning oma esimese kriminaalromaaniga „Rõngu roimad” valiti ta 2023. aastal Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna nominendiks.
Ajaloolis-kirjanduslik retk „Poola jäljed Tartus“
Teisipäeval, 7. mail kl 13.00 kogunemine Toomemäel toomkiriku varemete juures
Teekonnal otsime märke Poola suhetest Tartu linna ja inimestega mitme sajandi vältel. Jalutuskäik kulgeb Toomemäelt läbi kesklinna botaanikaaia juurde (1,7 km). Retke juhivad Ülo Treikelder Tartu Linnaraamatukogust ja Ants Siim Tartu Linnamuuseumist. Jalutuskäik on pühendatud kuningas Stefan Batory privileegide sh Poola lipu Tartule omistamise 440. aastapäevale. Aastatel 1582–1625 oli Tartu Poola-Leedu ühisriigi (Rzeczpospolita) Tartu (Dorpat) vojevoodkonna pealinn, millele kuningas Stefan Batory andis 1583. aastal erilised privileegid ja 1584. aastal Tartu linna lipu värvid. Toetab Poola Vabariigi Suursaatkond.
Külaskäik päevakirjaniku Berit Petolai juurde Meomale: luulelood, parmupill, külakiik ja kevadlõke
Teisipäeval, 7. mail kl 12.00–14.00 Meoma kõrtsis
Meoma küla nelja tee ristil vanas laudas asub väike kõrts, kus hakkavad kõlama Beriti luulelood, mis paljuski on saanud inspiratsiooni ja sündinud just selle sama küla radadel uidates. Saab kuulata ka kevadist linnulaulu, sookurgede trompeteid ja parmupilli pininat. Külakiik ja kevadlõke Meoma kiigemäel veel lisaks. Kohapeal saab osta üht-teist hamba alla ja kurgu kastmiseks, seega kaasa võtta sularaha. Meomale ja tagasi on võimalik sõita festivali bussiga, bussile soovijatel palutakse registreeruda hiljemalt 6. maiks: https://forms.gle/8ne1dsag5kG3dy7Z7. Kohtade arv on piiratud! Meomale pääseb ka ühistranspordiga, sõiduaeg on keskmiselt 45 minutit ning Meoma kõrtsini on bussipeatusest umbes 2 km.
Prima Vista raamatulaat
Teisipäeval, 7. mail kl 11.00–19.00 raekoja platsil
Prima Vista raamatulaat.
Poola eriprogramm, lasteprogramm, raamatuesitlused ning tantsud. Vaata lähemalt!
„Elav raamatukogu” koolinoortele
Teisipäeval, 7. mail kl 10.15–11.15 Tammelinna raamatukogus
„Elavas raamatukogus” saab tutvuda nn elavate raamatutega ehk põneva eluloo või taustaga inimestega. Iga elav raamat räägib oma isiklikust kogemusest, elukutsest või huvialast väikestes gruppides, mitmes erinevas voorus. Elavate raamatutega tutvumine avardab silmaringi, aga võib olla abiks ka tulevikuplaanide tegemisel. Eestis võeti „Elav raamatukogu” esmakordselt kasutusele 2006. aastal Euroopa Nõukogu kampaania „Kõik erinevad – kõik võrdsed” raames. Formaat töötati välja ja piloteeriti Roskilde muusikafestivali jaoks Taanis 2000. aastal, nüüdseks on see edasi levinud ja leidnud aina suuremat kasutust üle maailma.
Luulenäituse „Aken Toomemäe poole” avamine
Esmaspäeval, 6. mail kl 21.00 professorite alleel
Avamisel toimub laternate valguses luuleõhtu nii „aeglasel surmal” kui ka toomkiriku varemete all.