Too kaasa oma utoopia

Tuttavad tänavad, väheke võõramad linnaosad, vahel sekka mõni ootamatuna mõjuv nurgatagune, siis jällegi kõikvõimalikud teada-tuntud maamärgid ja vaatamisväärsused, kohad, kus olla, ja kohad, kust läbi käia – küllap tajub iga tartlane „oma” Tartut teistest pisut erinevalt, kuid ometi on meil Tartu kui keskkonnaga suhe, mida on vorminud aastate, kogemuste, muutustega kohanemise, aga ka argipäeva ja harjumuste kihid. Mis aga saaks siis, kui meie linna, neid meie vähem ja rohkem tuttavaid keskkondi, paiku ja maamärke vaataks keegi, kellele need pole osa argipäevast, keegi, kellele nii Tartu kui ka Eesti ja siinne kultuur oleks paljuski tundmatu, alles avastamist ootav? Keegi, kellele selle füüsilise ja vaimse ümbrusega kohtumine, selle avastamine võiks ühtlasi anda loomingulise impulsi? Näiteks mõni kirjanik, kes tuleb mujalt. Näiteks mõnest teisest UNESCO kirjanduslinnast. Kirjanik, kes tooks kaasa oma unistused ja hirmud, oma utoopiad ja düstoopiad, ammutaks kogemusi Tartust ning põimiks kogetut loomingulisse protsessi. Ja mis oleks, kui temaga liituks mõni kohalik looja – etenduskunstnik, helikunstnik, visuaalkunstnik või ka teine kirjanik? On üsna tõenäoline, et sellisel juhul võib Tartus sündida midagi täiesti uut, ootamatut ja ehk isegi kummastavat, kujunegu sellest siis mõni rohkem või vähem ajutine keskkond, ainulaadne kogemus või püsivamat laadi teos. 

Selle tõenäosuse, aga ka utoopiate ja düstoopiate loomingulise potentsiaali ning niisuguse eksperimendi võimalike tulemuste põhjalikumaks uurimiseks kutsusid kirjandusfestival Prima Vista 2024 „Paremad ja halvemad tulevikud” ning UNESCO kirjanduslinn Tartu appi viis kirjanikku teistest kirjanduslinnadest, kes veetsid festivali eel kuu aega Tartus residentuuris, tehes siin ühtlasi koostööd mõne kohaliku kunstnikuga, et 2024. aasta maikuuks sünniks Tartus viis uut sõnakunsti, teisi kunstivaldkondi ja linnakeskkonda ühendavat teost. 

7. mail avatakse TYPAS Norwichi luuletaja Penny Boxalli, Tartu tänavuse linnakirjaniku Maarja Pärtna ning muusiku ja (heli)kunstniku Liis Ringi installatsioon “Once was mire. Siin oli soo“. 9. mai õhtul viivad Heidelbergi kirjanik Anne Richter ning eesti muusik Argo Vals festivalipubliku sõnalis-helilisele jalutuskäigule läbi Tartu. Ásta Fanney Sigurðardóttir, luuletaja, visuaalkunstnik ja muusik Reykjavíkist loob koos kunstnik Timo Tootsiga Narva maantee äärde installatsiooni “Ülekäik“, mis avatakse 10. mail. Sama päeva õhtupoolikul avatakse ukraina luuletaja ja videokunstniku Olha Povoroznõki ning eesti kunstniku Eike Epliku installatsioon, täpsem info peatselt festivali kodulehel. Manchesteri kirjaniku David Hartley ning interdistsiplinaarse eesti kunstniku Henri Hüti koostöös saab 11. mail Tartu Uues Teatris teoks jutustamissündmus “Tindi kehastus“.

Projekt on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist.