Piia Ruber (Eesti)

Piia Ruber (s 1972)

Piia Ruber alustas kunstiõpinguid Eesti kunstiakadeemias metallikunsti osakonnas, kuid vahetas eriala ja lõpetas kunstiakadeemia graafikuna. Ta tuli Eesti kunsti 1990ndate keskel Eesti kunstiakadeemia tollaste fotoõppejõudude Eve ja Peeter Linnapi ümber koondunud üliõpilaste rühmituses, mis on kunstiajalukku läinud Faculty of Taste’i või sellega haakunud [mobil:] galeriina. Nende eesmärk, nagu seda on esile toonud Peeter Linnap „Eesti fotograafia ajaloos”, oli fotograafiavõimaluste läbimängimine ja kinnistamine kunsti ning paljuski sellega Eesti senise kunstimudeli, aga laiemalt kunstimõistmise ja -mõiste murdmine.

1997. aastast peale töötab Piia Ruber kultuurilehe Sirp fotograafi ja kujundajana. Ta on kaua õpetanud kunstiakadeemias ja Vanalinna hariduskolleegiumis, kujundanud üle 150 raamatu, teinud kümmekond isikunäitust ja osalenud paljudel grupinäitustel nii Eestis kui väljaspool.

„Turvapaik – meeleharjutus”

Selle töö kohta võib kasutada Reet Varblase poolt ühe varasema näituse kohta kirjutatut:

„Nii nagu ka kunstniku varasemates seeriates, ei toimu muutumine mitte ainult seriaalselt, kujundi ülekandumisel ühest pildist teise, vaid ka pildiruumis sees. Kõik on pidevas muutumises, ühilduvuses ja selle kaotamises. /—/  Ühilduvus, olgu siis inimsuhetes või inimese ja looduse tasakaalus, ei ole iseenesest mõistetav nähtus. Võiks isegi öelda, et ühilduvus on eksisteerimise alus.“

Töös tegelen turvapaikadega, mis on talletunud mällu kas pildiliste, sõnaliste või teiste meeltega kogetavate emotsioonide abil. Mõned paigad/tekstid võivad anda sarnase emotsionaalse laengu või kutsuda esile samalaadseid tundeid, sulandudes nii omavahel, hoolimata sellest, et geograafiliselt või ajaliselt võib neid eraldada pikk distants. Mälupaigad on nagu isiklikud raamaturiiulid, mille korrastatus ja süsteem on mõnikord vaid nende omaniku jaoks mõistetav ja hallatav.