Sulev Kuuse (s 1962) on teadlane ja fotograaf, kelle tundlik pilk jäädvustab maailma nii mikroskoobi all kui ka laiemalt looduses, rännakutel ja igapäevases hetkes. Kuuse töödes – olgu need fotoseeriad või kollaažid – kohtuvad teaduslik tähelepanelikkus ja esteetiline mõtlemine, mis muudavad tavapärased vaated poeetilisteks pildilugudeks. Ta on korraldanud hulgaliselt fotonäitusi pakkudes vaatajatele võimalust maailma läbi oma objektiivi avastada ning kureerinud Omicumi ja TÜMRI galeriiruumides üle 50ne näituse. Koostöös Tuuli Puhveliga on Sulev Kuuse teinud kunsti ja koostööprojekte varemgi.

Rutt Maantoa (s 1955) on nahakunstnik ja köitemeister, kes ühendab raamatu sisu ja vormi tundlikult. Ta töötab peamiselt väärikate tekstide köitmisega, andes raamatule lisaväärtust nahkköite kaudu. Rutt Maantoa õpetab Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ning tema teosed on pälvinud tunnustust naha- kui köitekunsti näitustel. Ta on esinenud nii Euroopas kui ka Jaapanis, Austraalias ja USA-s. Ta on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi nahkehistöö eriala.

Rein Maantoa (s 1952) on tunnustatud Eesti kalligraaf ja kirjakunstnik, kelle loomingus muutub kiri iseseisvaks kunstivormiks. Maantoa on loonud arvukalt kirjakujundusi – firmagraafikat, raamatukujundusi, auaadresse ja eksliibriseid – ning tegutsenud aastakümneid Tartu Kunstikoolis ja Kõrgemas Kunstikoolis Pallas õpetajana. Tema loomingus on kiri iseseisev kunstivorm, kus sõna ja kujund kohtuvad ning annavad tekstile uue visuaalse mõõtme. Ta on lõpetanud Villu Tootsi Kirjakunsti Kooli ning Eesti Riikliku Kunstiinstituudi graafika eriala.

Ove Maidla (s 1959) on vabakutseline kunstnik ja fotograaf, kes on töötanud ka professionaalse muusiku ja operaatorina. Talle meeldib tegutseda fotograafia ja graafika piirimail, eriti pakuvad huvi vanad vääristehnikad, mis annavad tulemuseks maalilise pildi. Maidla on pühendunud eelkõige broomõlitrükile ja fotogravüürile ning viimasel ajal ka linoollõikele. Ta on osalenud paarikümnel personaalnäitusel ning avaldanud broomõlitehnikas töödest autoriraamatu „Broomõlitrükid“.

Tuuli Puhvel (s 1966) töötab mitmekülgselt erinevate väljendusvahenditega – akvarellist ja tušimaalist vitraaži, mosaiigi ja installatsioonideni. Tema looming on väljendusrikas ja mänguline, tihti katsetades materjalide, tekstuuride ja ruumiga ning sageli sündides koostöös teiste kunstnikega. Puhveli teoseid on eksponeeritud nii soolo- kui rühmanäitustel erinevates galeriides. Ta on Eesti Akvarellistide Ühenduse ja Tartu Kunstnike Liidu liige. Tuuli Puhvel on lõpetanud Tartu Kunstikooli kunstilise kujundamise eriala ning Tallinna Kunstiülikooli maali ja monumentaalmaali eriala.

Vello Vinn sündis 1939. Vinn lõpetas 1968 Eesti Riikliku Kunstiistituudi. 1970. aastast on Vello Vinn Eesti Kunstnike Liidu liige ja 1992. a  Eesti Vabagraafikute Liidu liige.1998. alates on tema töid eksponeeritud  arvukatel näitustel nii kodus kui ka välismaal. Oma  filigraansetel ofortidel kasutub V.V. sümmeetriat, sürrealismi ja sõnamängulisi assotsioone. Tema tööd on saanud arvukaid auhindu ning on koha leidnud muuseumites ja erakogudes üle maailma. Alates 2000 on V.V. lemmiktehnikaks kuivnõel ning töödesse on ilmunud värv, kujundid on dekoratiivsemad ning ta mängib detailide, korduste, keeleliste metafooridega läbi sürrealismi prisma. Mõned auhinnad: 1971 Prix d’Emona Ljbljana Graafika biennaalil,1985 Peaauhind 5. Vilniuse eksliibrisebiennaalil, 2001 ja 2003 Kuldnõela auhind kuivnõela biennaalil Uzhices, 2009 Aasta Graafik, 2015 Kristjan Raua preemia, 2020 Eesti Kultuurkapitali Elutöö preemia, 2025 Wiiralti preemia.  

Tiina Zukker(1972) märkab ja tõlgendab enda maailma  läbi kihtide, läbi valguse ja varju. Kõik on omavahel seotud. Vastanduvad  vormid, mittenähtavad  ja nähtavad seosed ja kujundid pakuvad erinevaid tajukogemusi. Oma loomingus soovib ta näidada ümbritseva  elu mitmekesisut ja muutuvust.

Emily Dobrus (2004) on tekstiilitudeng, kelle töös on kasutatud mitmekülgseid piltvaiba võtteid, et edasi anda huvitav ja mänguline mulje tänapäeva brändi- ja ostukultuurist.

Miina Aleksandra Piho (2001)  jaoks on teoseloomes lõpp-punkt teisejärguline. Projekti alguspunktiks on midagi tekstiilivälist: lapsepõlve mälestus, audiosalvestus, foto, tunne. Tegemise käigus objekt muutub ja tihti lõppteos ei kattu kavandiga. Protsess on olulisim ja võiks olla kuidagimoodi meeldejääv, olgu seda läbi kogukonna kaasamise või läbi mitmekülgsete teostuspaikade. Muutuv teostusprotsess lisab teosesse pisitasandeid, millele on hiljem tore tagasi vaadata.

Leena Isabel Pizzolante (2003) avastab maailma läbi rändamise, looduse ja isiklike kogemuste. Iga uus paik, olgu see mets, mägi või veepealne paat, avab tema silme ees värve, vorme ja meeleolusid, mis hiljem ilmuvad tema töödes. Seiklused, metsas kulgemine ja vee peal olemise rahu mõjutavad tema loomingut sageli ootamatutes, avastamist väärt detailides. Tihti avastab ta ise, et loodusmotiivid on tema töödesse hiilinud, isegi kui alguses sellest mõtet polnud.

Johanna Tuisk (2002) otsib oma loomingus igapäevaelu lihtsuse ja ürgse salapära puutepunkte –need on hetked, mis näivad tavalised, kuid tuletavad meile meelde, mis on päriselt tähtis. Võttes inspiratsiooni tähenduslikest paikadest ja materjalidest, kohtuvad tema töödes traditsioonilised tehnikad ootamatute lahendustega.

Mari Saffre (2002) on tekstiilitudeng, kogukonnalooja ning drag artist. Teda paeluvad värvid ning graafika, aga ka interaktiivsus.

Autori teostes peitub tihtilugu kutse, midagi katsuda või midagi märgata. Selleks võib olla kutse mängule, avastusretkele loodud fantaasiamaailmas või just väljapääs hetke muredest ja raskustest. Laiemas pildis on need üleskutsed olla iseenda parem versioon, tunda rõõmu elust ning leida tasakaalu.

Marianna Oklejak on Poola illustraator, graafiline disainer ja lasteraamatute autor. Ta lõpetas kiitusega Varssavi Kaunite Kunstide Akadeemia graafikateaduskonna raamatukujunduse ja illustratsiooni erialal.

Koos kirjanik Zofia Staneckaga on ta loonud populaarse raamatusarja viieaastasest Basiast – tegelasest, keda peetakse „kõikide eelkooliealiste laste kangelannaks“. Sarja osad käsitlevad olulisi teemasid nagu raha, prügi ja haigus, tehes seda lapsele arusaadavalt ja ligipääsetavalt. Oklejak rõhutab, et soovis luua kohe alguses äratuntava ja väljendusrikka tegelase, et kogu sari püsiks ühtse käekirjaga.

Ta on illustreerinud ka mitmeid teoseid koos Roksana Jędrzejewska-Wróbeliga, nende seas auhinnatud raamatud The Magnificent Seven… ja The Princess, mis on kantud Poola lastekirjanduse kuldsesse nimekirja „Kogu Poola loeb lastele“.

Oklejaki loomingut on korduvalt tunnustatud. Ta on pälvinud IBBY Poola graafilisi auhindu, muu hulgas illustratsioonide eest Janusz Korczaki raamatutele ning teosele Boom! Boom! Boom!!!. Tema enda kirjutatud ja illustreeritud raamat Jestem Miasto. Warszawa võitis IBBY aasta raamatu graafilise disaini auhinna. 2015. aastal toonitas sama žürii tema teost Cuda Wianki. Polski Folklor dla Młodszych i Starszych, mis lisati ka Lastekirjanduse Muuseumi aarete hulka.

Rahvusvaheliselt on Oklejak jõudnud CJ Picture Book Awardsi, Shanghai Golden Pinwheeli ja Nami Concoursi finalistide sekka ning pälvinud tunnustust Tallinna illustratsioonitriennaalil.

Tema töid on eksponeeritud Budapestis, Tallinnas, Poolas ning Lõuna-Koreas Adam Mickiewiczi Instituudi kureeritud näitusel „Poola illustratsiooni meistrid“.