Maryliis Teinfeldt-Grins (Eesti)

Maryliis Teinfeldt-Grins (1993) on kunstnik ja luuletaja, kes käsitleb loomingus mäletamist ja Lääne-Virumaa külamaastike, viljeledes peamiselt tikandit ja gobelääni ning murdekeelset luulet. Ta on õppinud tekstiilikunsti Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ja Läti Kunstiakadeemias ning kaasaegset kunsti Eesti Kunstiakadeemias. 

Teinfeldt-Grins on Eduard Wiiralti stipendiumi laureaat ja  Adamson-Ericu stipendiumi laureaat. Ta on pälvinud tunnustust Prima Vistalt, Värskelt Rõhult ja saanud ka Hendrik Adamsoni murdeluulepreemia. Tema debüütkogu “Kivi alla kükakille” nomineeriti viimase Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiale.

Teoste tutvustus

Teose lähtepunkt on kadu – selle alge on miski, mis on igaveseks kaduma läinud ja mida pole võimalik iial tabada, sest see võtab kuju kadumamineku hetkest alates. Säärast tühimikku ei saa täita mitte miski, paradoksaalsel moel võtab see tundmus vormi ainuüksi piiritu nostalgia ja igatsuse näol. 

Näitusel eksponeerib kunstnik osa oma tikandiseeriast maastikumeenutustest – paikadest, mis on kuju võtnud ainuüksi kunstniku mälestustes. Töid luues on ta lähtunud Prantsuse ajaloolase ja filosoofi Michel de Certeau ruumiliste lugude ideest (récits d’espace), milles kohtuvad omavahel maastik ja jutustus. Iga lugu on reisijutt, mis tähendab, et iga lugu on ruumiline praktika, mis läbib maastikus erinevaid kohti.