Maarja Pärtna (Eesti)
Maarja Pärtna on kirjanik, tõlkija ja toimetaja, kes tegeleb oma loomingus sotsiaalökoloogiliste teemadega. Ta on avaldanud viis luulekogu. 2019. aastal ilmunud ruumipoeetiline „Vivaarium” ühendab ajalootrauma kliimaärevusega ja sõnastab kasvavat riskitaju näiliselt stabiilses heaoluühiskonnas. 2022. aastal ilmunud proosaluulekogu „Elav linn” keskendub linnaloodusele, parema kooselu võimalikkusele mitteinimloomadega, aga ka lüürilise mina lapsepõlvemälestustele. Need viivad tagasi Eesti põlevkivitööstuse ökotsiidi jälgedega ohveralale, mis on üks globaalse ökoloogilise kriisi kohalikke ilminguid.
Pärtna on õppinud Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust ning maailmakirjandust. Tõlkijana on ta eesti keelde vahendanud Kathleen Jamie, Margaret Atwoodi, Edward Saidi ja Robert Macfarlane’i esseesid. Ta on töötanud kirjandustoimetajana väljaannetes Müürileht ja Värske Rõhk ning toimetanud mitmeid luulekogusid. Pärtna on pälvinud Gustav Suitsu luuleauhinna, Juhan Liivi luuleauhinna ja Tartu Noore kultuurikandja aunimetuse. Tema luuletusi on tõlgitud kümnesse keelde.
Pärtna võimatu soov on elada maailmas, kus kaitsealad pole vajalikud, sest oleme õppinud elama loodusega tasakaalus. Ta selgitab: „Tunneme siis piisavalt hästi teisi liike ja nende eluvajadusi, oskame jätta neile piisavalt ruumi, et võimalikult paljud olendid saaksid praegusest ohtlikust antropotseenist läbi tulla. Sellises maailmas mahuks inimkonna tegevus planetaarsetesse piiridesse. Aga paraku pole praegu isegi kaitsealad kaitstud ning ressursse nagu puit ja maavarad ammutatakse sealtki.“