Nikola Madžirov (Põhja-Makedoonia)

Foto: Civitella Ranieri

Nikola Madžirov on Põhja-Makedooniast pärit luuletaja ja tõlkija. Ta on end nimetanud „pagulaste järeltulijaks vastu tahtmist“, viidates sellega oma perekonna põgenemisele Balkani sõdade ajal XX sajandi alguses. Tema tekstides on alati kohal teatav kodutuse või kuulumatuse tunne, olemata samas juurtetu. Madžirovi luuletusi on tõlgitud enam kui kolmekümnesse keelde, eesti keeles on ilmunud tema valikkogu „Valgus ja tolm“ (2016).

Prima Vista tänavune teema on „Mängu piirid“. Kust jooksevad mängu piirid?

Nikola Madžirov: „Viis aastakümmet olen ma elanud linnas, mis asub kolme riigipiiri vahetus läheduses – neid piire on loonud muutlik ajalugu ning sõdades ja tuules räsitud lipud. Minu kodulinnas on lihtne mõista absoluutsete müütide ajutisust, see on paik, kus on võimalik puudutada mittekuulumise ihaluse vaikust. Lapsena matkasin ma Belasica mäe tippu, kus kolme riigi piirid puutuvad kokku ja jooksin ringiratast, et näha, kuidas minu vari ületab järjestikku kõiki neid piire, aga tuleb viimaks ikkagi väsinuna tagasi minu keha juurde, turvalisusesse. See, mis mind aga praegusel ajal tõeliselt hirmutab, on maailma mäng piiridega. Ma näen, kuidas tankide varjud sõidavad neist üle ja armistavad meie usaldust aja vastu.“

Nikola Madžirov esineb laupäeval, 14. mail kell 19.00 algaval sündmusel „Luulepidu lüürilise minaga”, mis toimub Tartu Kirjanduse Maja kultuuriklubi Salong suveaias ja ruumides.