Prima Vista 2023 kunstiprogramm

24.04–4.06.2023 Tartu Linnaraamatukogus; Tartu Ülikooli raamatukogus; galeriis Pallas

Tänavuse kunstiprogrammi 14 näitusel saab vaadata paljude kunstnike ja kunstitudengite loomingut. Näitustel on väga erinevat, festivali teemaga rohkemal või vähemal määral seotud kunsti: graafikat, joonistusi, koloreeritud plaatkaamerafotosid, maastikufotosid koos heliga, maale, skulptuure, nahakunsti tehnikaid, köitekunsti ja gobelääne.

Prima Vista 2023. aasta teema „Soovida võimatut“ võib ärgitada esitama mitmeid küsimusi. „Kust läheb piir võimalikkuse ja võimatuse vahel, kui erinev või ühesugune see meie jaoks on?“ mõtiskleb Aet Ollisaar. Pallase tudengid on käsitlenud teemat nii laiemast kui ka isiklikumast vaatenurgast. Meediadisaini üliõpilaste sõnum on: „Kõik on sõlmes! Seda näib olevat võimatu lahti harutada. Sõlme lahti harutamine võib tunduda võimatu soovina, kuid tahe seda enda sees teha peaks igaühes olema … Iseenesega tegelemine pole kerge, aga käeline tegevus koostöös mõttetegevusega aitab leida vastuseid paljudele küsimustele.“ Maila Käos, kureerides nahadisaini tudengite näitust, läheneb teiselt tasandilt: „Aeg on kui soovunelm, midagi, mille kontrollimiseks meil võimalused puuduvad. Soovides rohkem aega, ihaldame me midagi võimatut, sest mitte kellelgi meist ei ole päevas asutada rohkem kui 24 tundi. Seda, kuidas me endale kuuluva aja sisustame, valime me ise“.

Kunstnikud on teemat avanud globaalses ja sotsiaalses võtmes. Eve Kask kirjutab: „Unistagem siis võimatust, et keegi ei peaks taluma äärmuslikku eksistentsiaalset üksindust ja et inimkond jõuaks pöörata üksmeelele olulises: päriselt ära ennasthävitavatelt rööbastelt.“ Ardo Sägi täiendab: „Ootame võimalikku sõnumit inimlikkusest, aususest ja kestma jäämisest. Kas nende sõnumite toojad jõuavad kohale, millise sõnumiga ja kas need sõnumid ka vastu võetakse Kultuuri, pärandit ja looduskeskkonda väärtustavalt käsitlevad teemat Toomas Kalve, Dorel Sabre ja Andrus Kannel. Toomas Kalvel fotoseerias „Kalvetaarium“ on jäädvustatud eesti kultuuri hoidjate portreed, mis on kinni püütud vana plaatkaameraga. „Need peatunud hetked on jäädvustus tulevikku,“ kirjutab fotograaf. Dorel Sabre, kes on kureerinud köitenäituse Friedrich Reinhold Kreutzwaldi raamatust „Eesti rahva ennemuistsed jutud“, küsib: „Need muinaslood on üle 150 aasta paelunud igas vanuses lugejaid. Kas köitekunstil õnnestub avada uks sellesse muistsesse ja põnevasse mütoloogilisse maailma ja millised assotsiatsioonid tekivad „raamatukuube” vaadeldes?“ Andrus Kannel toob oma teostes esile seosed inimese kujundatud füüsilise keskkonna ja looduskeskkonna vahel ning ütleb: „Ilmvõimatut soovides soovin, et ühel hetkel tulevikus toimiksid inimeste tekitatud helid inimkooslustes sama tervendavalt, nagu seda teevad loodushelid.“

Mõtteainet pakkuvaid ja vaatamisväärseid kunstiteoseid jagub igale vaatajale.

Näituste avamised:

Näitused

28.04.–25.05.2023 näitused Tartu Linnaraamatukogus

Tartu linnaraamatukogu II ja III korrusel

Ove Büttneri ja Karl-Kristjan Nageli maalid ja Tiit Rammuli graafika ühisnäitus „Võimatud soovid“. Kuraatorid Tiina Büttner, Karl-Kristjan Nagel ja Tiit Rammul

Näituse avamine on 27.04.2023 kl 16.30 Tartu linnaraamatukogus koos Asko Künnapi näitusega.

„Nii palju, kui on inimesi, nii palju on unistamise viise ja objekte. Seega saavad sõna kõik näitusel osalevad kunstnikud“ kirjutab näituse üks kuraatoritest, Tiina Büttner.

Ta tõlgendab Ove Büttneri maale: „Ove Büttneri võimatud soovid seonduvad käesolevas väljapanekus peamiselt Kuuga. Kord on see tema teoses kujutatule aktiivselt kaasa rääkivaks taustaks, kord moodustab tasapinnalise objekti. Esimese maali inspiratsiooniallikaid võib otsida ilukirjandusest, Kurt Vonneguti „Titaani sireenid“ ja George Sandersi „Lincoln kaalukojas“, kombineeritult Lincolni memoriaali kujuga Washingtonis. Nende sünteesi tulemust on Ove Büttner kommenteerinud 2020. aastal nii: „Olen veendunud, et inimkonna rännuteedel teistele taevakehadele ja uutele planeetidele leiab koha ka A. Lincolni memoriaal – ehk erinevate rasside lepituseks.“ Teleporteerunud Lincoln võib tunduda Kuu külmal ja salapärasel pinnal üksi ja kurvameelne. Ometi on ta väärikas rahusõnumiga kultuurisaadik.“

Rääkides maalist, kirjutab Tiina Büttner: „„Kuu“ ei saa mööda vaadata teose ideaalsest ümmargusest vormist, mis ütleb nii mõndagi autori täiuseihaluse kohta. Esialgu tundub, et Ove Büttner on kujutanud Kuud mustana nagu kosmos, millest proovivad külje pealt läbi tungida valged valguselaigud, kuid lähemal vaatlemisel eristab silm fantaasiast kantud pooltoone, faktuure, värvitäppe ja aastaarvu 1969, mil inimene astus esimese sammu ühe oma võimatuna tunduva soovi täitumise suunas.“

Karl-Kristjan Nagel: „Minu maaliekspositsioon esitab seeria töid, mis kõik puudutavad isiklikumas plaanis suhteliselt võimalikke võimatuid soove. Siin leiab nii üldisemaid, kogu inimkonda või ühiskonda puudutavaid õnnetaotlusi nagu näiteks „Soovide tuba“ filmi „Stalker“ põhjal kui ka väga isiklikke naisingli ebamaiselt vaimseid seksuaalilmutusi, n „Angel having sex“, samuti surma ja suitsiidi teemat, kui ühte olulisemaid ning sügavalt eksistentsiaalseid mõtteharjutusi.“

Tiit Rammul: „Mõeldes võimatule, tekib küsimus: „Mis on võimatu ja mis on võimalik?“ On see unes või on see ilmsi? Arvan, et vähemasti loomesfäärides ei oma see suur tähendust. Ja sel pole tegelikult ka olulist vahet! Kui kogu Kreeka võitja, Aleksander Suure isa Spartale lähenes, saatis ta spartalastele sõnumi, milles kirjutas: „Kui ma vallutan teie linna, hävitan ma teid, teie naised ja lapsed.“ Mille peale ta sai lakoonilise vastuse: „Kui“. Ajaloolist mõttekäiku võib minu arvates laiendada ka praegusele väljapanekule.

Seekordsed visuaalid mängivadki ambivalentsetele võimalustele. Samas – üks pilt räägib rohkem, kui sada sõna, seega neid ümber jutustama ei tasu mul hakata. Las iga vaataja/ vaatleja saab näha ja mõista neid nii, nagu vastav ajahetk tema arusaamistega võimaldab.“

Tartu linnaraamatukogu muusikaosakonna galeriis

Asko Künnapi graafikanäitus „Sisesaarestik“

Näituse avamine on 27.04.2023 kl 16.30 Tartu linnaraamatukogus koos Ove Büttneri, Karl-Kristjan Nageli ja Tiit Rammuli näitusega.

„Teateid Sisesaarestikust hakkas mulle saabuma möödunud sajandi 70. lõpul: keeruka rannajoonega saari ja säälset loodust, elusat ja mineraalset, võib-olla minu, võib-olla kellegi teise või hoopis kollektiivses alateadvuses loodut, näidati unedes, segati kapiukse puumustrisse, kooruva värvi ja päikeselaikude ühisavaldustesse kuuriseinal, samblike edusammudesse veskikivist õuelaual. 80ndatel, juba põhikoolis, hakkas käsi mõttetumate tundide ajal poolautomatistlikult Sisesaarestiku jõgede deltasid, arhitektuuri ja märgisüsteeme üles joonistama…. Selle sajandi alguses, oma vahelduva intensiivsusega üliõppeaastate lõpusirgel, tekkis auahne plaan Sisesaarestik üles kaardistada. Tunnistan: töö ikka veel kestab. Paraku aga on nõnda, et osa projektist viiakse läbi une erinevatel tasanditel ja osa ilmsi ning seeläbi pole kogu tervikut olnud kuigi lihtne kokku seada. Aga ma endiselt üritan…. Sisesaarestiku kaardistamise kõrvalproduktina on tekkinud ajavahemikus 2012 -2023 rida joonistusi saarte maastikust ja arhitektuurist. Mõnda kaadrit on tulnud joonistada mitu korda, sest pole õnnestunud terviklikku pildirida ühte ja samasse reaalsusesse, unekihistusse või momentumisse rihtida…. Sisesaarestik on üks lootusetult amööbseks osutunud katse populaarteaduslikuks ülevaateks ühest saarestikust enda sees… Aga üht-teist sain siiski siia, sellesse ruumi- ja ajapunkti koondada.“

Asko Künnap

3.05.–4.06.2023 näitused Tartu Ülikooli raamatukogus

III korrus, tudengite toidutuba, koridor ja Puksoo fuajee:

Pallase tekstiiliosakonna III kursuse tudengite näitus „Tahaks suusatama minna“, osalevad Caroliina Ladva, Grete Maruste, Inger Tammela, Karl Olaf Kolla, Liisa Hanvere, Renate Eensalu, ja Ülle Järv, kuraator Aet Ollisaar

Näituse avamine on 3.05.2023 kl 12.00 TÜR III korrusel.

Näitusel räägib iga autor oma loo, kasutades selleks kaasaegse gobelääntehnika mitmekülgseid võimalusi.

Kas pole igaüks meist kord elus tundnud seda tunnet – tahaks teha midagi muud, olla kusagil mujal, kohtuda inimestega keda enam ei ole või minna aegadesse, mis on möödas või alles tulemas? Soovida võimatut on iseloomulik püüd ja igatsus, mis võib viia meeleheitele, kuid olla ka edasiviiv jõud. Siit edasi tekib küsimus – mis on üldse võimatu? On see alati nii, et vaid taevas on meile piiriks? Kust läheb piir võimalikkuse ja võimatuse vahel, kui erinev või ühesugune see meie jaoks on?

II korrus, toitlustusala:

Eve Kase, graafiku ja EKA õppejõu joonistuste näitus „ÜKSINDUS ja ÜKSMEEL“.

Näituse avamine on 4.05.2023 kl 16.30 Tartu Ülikooli raamatukogus koos Ardo Sägi, Pallase meediadisaini osakonna tudengite, Toomas Kalve ja Andrus Kanneli näitustega.

„Olen salvestanud vestlusi mulle oluliste inimestega olulistel teemadel olemuslikust ja olemisest, vananemisest, elust ja surmast. Vestluste üksikud fragmendid olen „kudunud“ joonistusteks, millest kujunevad omamoodi mõtete mustrid ja lõppkokkuvõttes suhtevõrgustik – pooleldi loetamatu maastik.

Kõigil mu vestluskaaslastel on elus kõrged ideaalid ja väärtushoiakud. Aga… „Elus on kaks võimatut asja – üksindus ja üksmeel“, on öelnud Jan Kaus. „Inimloom otsib lähedust, mõistmist, armastust. Tahab jagada. Me oleme sotsiaalsed loomad ja me kardame üksindust. Me pürgime üksmeele poole seda kunagi tegelikult saavutamata.“

Samamoodi ebatäiuslik, kui on inimene, on ebaühtlane ka minu joonistatud maastikukude. Unistagem siis võimatust – et keegi ei peaks taluma äärmuslikult eksistentsiaalset üksindust ja et inimkond jõuaks pöörata üksmeelele olulises – päriselt ära ennasthävitavatelt rööbastelt.

Palju tänu mu vestluskaaslastele: Edith Hermann, Ingelise Israel, Jan Kaus, Maarja Kangro, Eva Koff, Eha Komissarov, Mari Kurismaa, Tiit Pääsuke, Sirje Runge, Tiina Sepp.”
Eve Kask

II korrus, konverentsisaali parempoolsed koridorid:

Ardo Sägi, graafiku ja Pallase õppejõu näitus „Sõnumitoojad“ ja Pallase meediadisaini osakonna tudengite graafikanäitus „Sõlm“

Näituse avamine on 4.05.2023 kl 16.30 Tartu Ülikooli raamatukogus koos Eve Kase, Andrus Kanneli ja Toomas Kalve näitustega.

„Sõnumitoojad“ näituse tööde tutvustuseks kirjutab Ardo Sägi: „Ootame võimalikku sõnumit inimlikkusest, aususest ja kestma jäämisest. Kas nende sõnumite toojad jõuavad kohale, millise sõnumiga ja kas need sõnumid ka vastu võetakse…“.

II korrus, konverentsisaali vasakpoolne koridor:

Nestor Ljutjuki, Ukraina päritolu eesti kunstniku näitus „Punane raamat“. Mõtestades teemat „soovida võimatut“ kirjutab kunstnik oma näituse kohta: „Eestis elab üks loomariigi esindaja, mida me saame täna näha vabas looduses. Ta elab enam kui kõik teised, ta võis sündida siis, kui Tallinnas nähti esimest korda elektrivalgustust. Tema ja tema suguseid on varsti näha vaid piltidel… „

III korrus, parempoolne koridor:

Andrus Kanneli, fotograafi ja semiootiku, Pallase fotograafia osakonna õppejõu näitus „PAIGAHÄÄLI – Maastikufotod koos heliga“.

Näituse avamine on 4.05.2023 kl 16.30 Tartu Ülikooli raamatukogus koos Toomas Kalve, Eve Kase, Ardo Sägi, Pallase meediadisaini osakonna tudengite näitustega.

Igal paigal on oma väga iseloomulik heli. Paigad võib jagada terve ja katkise heliga paikadeks. Terve heliga paiga näiteks sobib linnadest kaugel asuv mets. Metsas on erinevad helisagedused erinevate liikide vahel suuresti jaotatud. Näiteks hüüp kostub madalal sagedusel, kägu temast tunduvalt kõrgemal ja lehelinnud omakorda veel kõrgemal. Nahkhiir on juba aga nii kõrgel, et inimkõrv enam hästi ei kuulegi. Näitena toodud liikide tekitatud häälitsused sagedusalas peaaegu ei kattu. Seetõttu toimub suhtlemine takistusteta. Huvitaval moel on sellise struktuuri järgi toimuv loodusheli inimesele meeldiv ja inimest rahustav. 

Katkise heliga paiga näiteks on linn, just kesklinn, kus enamasti erinevate mootorite tekitatud helid on hõivanud kogu kuuldava sagedusala. Sellepärast on siin vähe suhtlemisruumi teistele liikidele. Ühine loodusvara – vaikus – on raisatud, sest enamasti ka inimene ise ei kasuta enda poolt tekitatud heli inimese jaoks mõistlikul moel. Vastupidi, kirjeldatud inimtekkeline – inimkultuuri harjumuste viljelemise tulemusel tekkinud heli – võib muuta inimese füüsilise keha haigeks. 

Inimene kujundab füüsilist keskkonda pidevalt ümber. Ta teeb seda nii teadlikult kui ka ebateadlikult. Ja teeb ta seda kultuuris valitsevate arusaamade järgi. Minu sooviks on, et keskkonna ümberkujundamise protsessis leiaks teadlikumat tähelepanu iga paiga juurde kuuluv heli. 

Ilmvõimatut soovides soovin, et ühel hetkel tulevikus toimiksid inimeste tekitatud helid inimkooslustes sama tervendavalt, nagu on seda loodushelid.

III korrus, vasakpoolne koridor:

Toomas Kalve, fotograafi ja Pallase õppejõu näitus „KALVETAARIUM – koloreeritud plaatkaamerafotod eesti kultuuri hoidjatest“.

Näituse avamine on 4.05.2023 kl 16.30 Tartu Ülikooli raamatukogus koos Eve Kase, Ardo Sägi, Pallase meediadisaini osakonna tudengite ja Andrus Kanneli näitustega.

Kalvetaariumis saab näkku vaadata Eesti kultuuri hoidjatele.

Kalvetaariumis ei ole edetabeleid, paremusjärjestusi ega „kes ees, see mees“ võistlust. Nii nagu kogu elu on pidevas muutumises, on muutuva näoga ka Kalvetaarium – siia lisandub uusi nägusid, muutub piltide järjekord. Võrus saab otsa vaadata 30-nele esimesele Kalvetaariumi kogutud portreele.

Kultuuri hoidjate portreed on kinni püütud vana plaatkaameraga, mille sünniajaks on umbes aasta 1900. Ja nagu 100 aastat tagasi, nii ka nüüd poeb fotograaf koos kolmjalal seisva kaamerakastiga suure musta kanga alla, kogub pildi kaadrisse ja siis eemaldab mõneks üürikeseks hetkeks kaameralt katiku, et hetk jäädvustada. Selle kaamera negatiivid on suured – 24x 30 cm ja neisse jäädvustatud kujutis viiakse paberile kontaktkoopiana. Et kultuurihoidjaid ümbritsenud keskkond ja ilmavalgus paremini välja tuleks, on Toomas Kalve pildid käsitsi tooninud ja koloreerinud. Iga meeter raamiliistu on kuntsniku käe alt mitu korda läbi käinud, et omandada väärikas toon ja silepehme faktuur- seegi kätkeb endas kultuuri hoidmist. Need peatunud hetked on jäädvustus tulevikku.

I korruse fuajee:

Pallase I ja II kursuse skulptuuriosakonna tudengite õppetööde näitus „Kujundid ja kujutlused“ , kuraator Rauno Thomas Moss.

Näituse avamine on 5.05.2023 kl 16.30 Tartu Ülikooli raamatukogus alustades I korruse fuajeest koos Eesti Köitekunstnike Ühenduse ja Pallase nahadisaini ja restaureerimise osakonna tudengite näitusega.

Kuraator tutvustab näitust: „Tööde loomine ja valik näitusele seonduvad otsingutega, kus küsitakse niisamuti kujutlusvõime rolli, teostamise ja kujutamise oskuste kohta, et leida kujundisse kätketud kummastus, mis värskendaks ja rikastaks nii looja kui vaataja vaimu ja hinge. See kätkeb endas dialooge materjalide ja ideede vahel, kus kohtuvad võimatu kujutlemine ja selle otsingud vormistuses, et võiks sündida uus väärtus tuttavlikkuse ja kirjeldamatu piirialadel e horisondil.“

II korrus, trepi fuajee

Pallase nahadisaini ja restaureerimise osakonna näitus „Aeg“, kuraator Maila Käos.

Näituse avamine on 5.05.2023 kl 16.30 Tartu Ülikooli raamatukogus alustades I korruse fuajeest koos Eesti Köitekunstnike Ühenduse ja Pallase skulptuuri näitusega.

Kuraator tutvustab näitust: „Näitusel “Aeg” saab külastaja vaadelda nahakunsti tehnikaid, mille teostamiseks kuluv aeg saab osaks valminud tööst. Ajas liiguvad sündmused ühelt etapilt teisele, millest igaüks vajab enda aega. Mõni tööprotsess on aeganõudvam kui teine. Näitusele esitatud teosed kätkevad endas mitmeid tööprotsesse, kus edasiminekuks tuleb oodata – oodata seda õiget aega. Aega, millal liim on kuivanud, aega kui nahkmaterjal saavutab soovitud elastsuse… Aeg on kui soovunelm, midagi, mille kontrollimiseks meil võimalused puuduvad. Soovides rohkem aega, ihaldame me midagi võimatut, sest mitte kellelgi meist ei ole päevas kasutada rohkem kui 24 tundi. Seda, kuidas me endale kuuluva aja sisustame, valime me ise. Näitusel esinevad autorid on teinud oma valiku, luues läbi aeganõudvate tehnikate isikupärased teosed, mida nähes tuleb uskuda, et aeg on väärtus, mis annab võimaluse luua ja olla loominguline.“

Kasutatud on järgmisi tehnikad: nahavool, joontehnika ja koloreerimine. Saab vaadelda Pallase nahadisaini osakonna fondi aardeid ja esimese kursuse nahakunsti tehnikate tunnis valminud töid.

Tööde autorid Merilin Kask, Janika Autor, Juhendajad. Maila Käos, Tõnu Ojaperv. 2021

II korrus, lugemissaalis klaasseina ees:

Eesti Köitekunstnike Ühenduse 12 Eesti köitekunstniku: Tiia Eikholm, Rene Haljasmäe, Irmeli Jaanson, Lennart Mänd, Kadri Paloveer, Maarja Roolaht, Tähti Roostalu, Dorel Sabre, Naima Suude, Signe Taremaa, Tulvi Turo, Tiiu Vijar köitekunsti näitus „EESTI RAHVA ENNEMUISTSED JUTUD“, kuraator Dorel Sabre.

Näituse avamine on 5.05.2023 kl 16.30 Tartu Ülikooli raamatukogus alustades I korruse fuajeest koos Pallase skulptuuri ja nahadisaini tudengite näitusega.

Köidete sisuks on viimane, 2022. aastal ilmunud „Eesti rahva ennemuistsete juttude“ kordustrükk ja näitus on pühendatud kirjanik Friedrich Reinhold Kreutzwaldile, kelle sünnist möödub tänavu 220 aastat.

Kuraator kirjutab näituse tutvustuseks: „Kreutzwaldi aegumatu teos „Eesti rahva ennemuistsed jutud“ on „Kalevipoja“ kõrval üks eesti kirjanduse tüvitekste. „Kullaketrajad“, „Vaeslapse käsikivi“, „Tark mees taskus“, „Põhja konn“ – need ja paljud teised muinasjutud ja muistendid, mis kirjanik „rahva suust korjas ja üles kirjutas”, avaldati esialgu kolme eraldi väljaandena. Tervikteoseni jõuti 1866. aastal, mil Soome Kirjanduse Selts Helsingis avaldas teose pealkirjaga „Eesti rahwa Ennemuistsed jutud“, koondades sellesse 43 muinasjuttu ja 18 kohamuistendit. See oli toona kõige mahukam algupärane kirjandusteos eesti keeles.

1875. ja 1901. aastal avaldati Tartus raamatust teine ja kolmas trükk. Neljas trükk (1924) ilmus August Roosilehe illustratsioonidega. 1951. aastal ilmus kogumik Eesti Riikliku Kunstiinstituudi joonistuskateedri juhataja graafik Günther Reindorffi filigraansete illustratsioonidega, mis kuuluvad eesti graafika kullafondi ja on tuttavad igale lugejale. Kõik järgnevad kordustrükid on jätkuvalt G. Reindorffi illustratsioonidega. Tänaseks on raamatust eesti keeles ilmunud 13 trükki. Need muinaslood on üle 150 aasta paelunud igas vanuses lugejaid. Kas köitekunstil õnnestub avada uks sellesse muistsesse ja põnevasse mütoloogilisse maailma ning millised assotsiatsioonid tekivad “raamatukuube” vaadeldes?“

Näitus galeriis Pallas 6.05. – 27.05.2023

Läti Kunstiakadeemia doktorantide näitus „Don’t Dream It’s Over / Ära unista, et see on läbi“ ja Sirje Peterseni juhendatud Pallase maaliosakonna III kursuse tudengite Hanna Kuusvere, Polina Richter, Ingmar Roomets, Diana Schmidt, Gertu Soosaar, Aleksandra Vlasova  maalide näitus „Soovida võimatut“.

Näitus avamine on 5.05.2023 kl 17.30 Pallase galeriis.

Läti kunstnike huvid varieeruvad loodussümbolite ja ajaloo jälgede, ökofeminismi ja sotsiaalsete vaatluste vahel. Näitus keskendub sellele, kuidas traditsioonilise kunsti omadused sulanduvad kaasaegsesse konteksti, kaasates kunstiteose loomise protsessi uusi tehnikaid. Samast vaatenurgast on võimalik vaadata ka Läti Kunstiakadeemia doktorantuuri õppekava: see provotseerib juba praktiseerivaid kunstnikke objektiivsele, kuid samas empaatilisele uurimistööle.

Lätlaste väljapanekule andis nime näituse kuraator Auguste Petre. “Don’t Dream It’s Over” on otsene viide 1986. aasta legendaarse ansambli The Crowded House samanimelisele laulule, mis julgustas kuulajaid mitte alistuma massimeedia mõjule ja tarbijamentaliteedile. See on ka irooniline meeldetuletus õppeprotsessi potentsiaalselt pikaajalisest olemusest. Näituse kunstiteosed valiti iga kunstniku/doktorandi olemasolevast loomepraktika arsenalist; seetõttu võib projekti vaadelda mitte ainult konkreetse õppeprogrammi rahvusvahelise esindusena, vaid ka iga tegija individuaalse ekspositsioonina. Sama olulise elemendina tuuakse näituse kontekstis esile ka loomingulise uurimistöö olulisus tänapäeval ja küsimused uurimispraktikate mitmekesisuse kohta.

Näitusel on esindatud Rasa Jansone, Atis Jākobsons, Rute Marta Jansone, Nils Jumītis, Madara Kvēpa, Anna Pommere, Ansis Rozentāls, Līva Rutmane-Kalniņa, Sandra Strēle, Laura Veļa, Sabīne Vernere, Linda Vilka, Martins Vizbulis ja Veronika Voļska teosed. Näituse meeskond: kuraator Auguste Petre, näituse kunstnik Kristians Brekte, visuaalne identiteet Anna Ceipe, projektijuht Inese Rozentāla. Projekti viib ellu Läti Kunstiakadeemia koostöös Kõrgema Kunstikooliga Pallas.

Madara Kvēpa. Kalnaziedi. II. 2023. Plastic, mixed media

Kontakt: Edith Hermann, telefon: 5661 2608, edith.hermann@pallasart.ee