Timur Vermes (Saksamaa)

Foto: Cristopher Civitillo

Timur Vermes on saksa kirjanduse viimase kümnendi suurimaid üllatajaid, sest tema  debüütromaanist Ta on tagasi” ( Er ist wieder da”, 2012) sai tõeline bestseller, mis  püsis viis kuud edetabelite tipus. Tänaseks on romaan tõlgitud rohkem kui 40 keelde, sh eesti keelde (Kunst, 2013, tlk Piret Pääsuke) ning romaani põhjal valmis režissöör David Wnendti käe all 2015. aastal menukas mängufilm.  

Satiirilises romaanis Ta on tagasi” ärkab Hitler ellu tänapäeva Berliini tühermaal. On aasta 2011 ja Hitler ei jõua ära imestada, mis ümberringi toimub: kõikjal on palju türklasi, riiki juhib keegi naine ning edumeelne televärk raiskab oma ressurssi tobedate koka- ja jutusaadete peale. Kõik, kes Hitleriga kohtuvad, peavad teda geniaalseks koomikuks ning õige pea avastabki ellu ärganud Hitleri televisioon – ta saab isikliku komöödiasaate ja hakkab koguma poolehoidjaid. Seejuures ei tee ta midagi muud, kui räägib seda, mida päriselt mõtleb.

Autor parodeerib teravalt tänapäeva kergesti manipuleeritavat massimeediat ja parteipoliitikat. Kui alguses saab lugeja naerda Hitleri üle, siis hiljem juba koos Hitleriga nüüdisaja maailma kitsaskohtade üle. Küsimus, kas nii tohib, kas autor ei testi mitte mängu piire, on kerge tekkima. 

Hitleri parodeerimine sai alguse eelmise sajandi 20ndate Saksamaa ööklubidest, 1940. aastal linastus Charlie Chaplini film Suur diktaator” ja tänapäeva meelelahutustööstus on pakkunud rohkelt pilasketše Hitlerist klouni, äpu või hulluna. Vermese Hitler seevastu pole mitte ainult oma paranoiade ja kinnismõtete küüsis, vaid on ka õpihimuline, tehnikast vaimustuv, järjekindel ja sõnaosav. Võib küsida, kas see pole mitte Hitlerit liialt humaniseeriv lähenemine? Või tahab autor hoopis lugeja unest üles raputada, andes mõista, et suurte katastroofide põhjustajad ei pruugi olla klounid ja hullumeelsed?

Timur Vermes sündis 1967. aastal Nürnbergis sakslannast ema ja ungarlasest isa perre. Ta õppis ülikoolis ajalugu ja politoloogiat, tegi enne esikromaani ilmumist ajakirjanikuna kaastööd ajalehtedele ja pakkus variautori teenust. Tänaseks on tema sulest ilmunud veel groteskne pagulaskriisi käsitlev romaan Die Hungrigen und die Satten” “Näljased ja täissöönud”, 2018) ning  vormiga eksperimenteeriv põnevik U” (Metroo”, 2021).

Kohtumisõhtu Timur Vermesega kannab pealkirja „Kasulikud kaasmängijad“ ning toimub 9. mail kell 17.30 Tartu Linnaraamatukogu saalis, kus temaga vestleb ajaloolane Olaf Mertelsmann. Vestluse keskmes Vermese bestselleriks saanud satiiriline romaan „Ta on tagasi“ Hitleri taas ellu ärkamisest tänapäeva Berliinis (ee. 2013, tlk Piret Pääsuke). Vestlus toimub saksa keeles, sünkrootõlge eesti keelde.

Prima Vista tänavune teema on „Mängu piirid“. Kust jooksevad mängu piirid?

Timur Vermes: Iga mäng lõpeb reaalsusega lõikudes. Otsustava tähtsusega on seetõttu iga mängija võimalus katkestada. See, kes katkestab, ei mängi enam (kaasa). Kui ühe mängija jaoks pole katkestamine võimalik, siis lõpeb mäng ka kogu seltskonnale.”

Vaata Timur Vermese tervitusvideot siit: https://www.youtube.com/watch?v=9kR2YSWGkZc .