Øyvind Rangøy (Norra)
Prima Vista patroon 2021 Øyvind Rangøy (s 1979) on norralasest luuletaja ja tõlkija, kelle tugev side Eestiga on tema elus juba kaua olulist rolli mänginud. Oma esimese eestikeelse sõna õppis ta ära 19-aastaselt. Selleks oli sisikond, millest sai hiljem ka tema esimese luulekogu pealkiri. Oma kahekümnendad eluaastad veetis ta suures osas Eestis, õppides sel ajal ka Tartu Ülikoolis eesti ja soome-ugri keeleteadust. Seejärel naasis ta Norrasse, kus ta töötas kalatööstuse juhtkonnas, tehes samal ajal ka tõlketööd. Taas Eestisse tuli ta juba Tartu Ülikooli lektori töökohale.
Enda sõnul kirjutab Øyvind oma loomingus tuulest ja adrust, asjadest, mis on – ja asjadest, mis olid. Tema esimene kokkupuude luulega oli 2005. aastal, mil ta aitas tõlkida Kristiina Ehini luuletusi ning leidis, et luule oli võluv, ent samas ka nähtusena võõras ja raskesti mõistetav. Sealt arenes autori huvi Norra luulefoorumi Diktkammeret vastu, kus ilmus ka tema esimene avalikku tähelepanu pälvinud luuletus, mis rääkis lõhe rookimisest.
2011. aasta paiku, kui ta oli naasnud Norrasse, muutus loovkirjutamine tema jaoks üha tähtsamaks. Ta hakkas lisaks foorumile oma norrakeelset loomingut ka sotsiaalmeedias jagama. 2016. aastal Käsmus eesti kirjanduse tõlkijate seminaril käivitunud sündmusteahel viis suhtlemiseni eesti luuletajatega ja lõpuks Knut Ødegårdi luule eestikeelsete tõlgete välja andmiseni. Seejärel ilmus aastal 2019 tema enda luuledebüüt „Sisikond“ ning koos Adam Culleni ja Veronika Kivisillaga luulekogu „Kolm sõlme“ (2020).
Aastal 2020 ilmus Øyvind Rangøy autobiograafiline raamat „Oled ikka veel see poiss: ühe lapsepõlve fragmendid“, mis räägib autori lapsepõlve väikestest seikadest tillukesel kodusaarel Rangøyl.
Käesoleval aastal on Øyvind oma esimese norrakeelse raamatuga ka Norras debütant. Ta peab end sellega seoses küll lõpuks Norra kirjanikuks, kuid talle meeldib mõelda endast kui Eesti salaagendist norra kirjanduses. Ja mis oleks parem kate kui norralane olemine?
Patrooni kõne kirjandusfestivali avamisel 21. septembril 2021 ilmus 1. oktoobri ajalehes Sirp.
21. septembril kell 20 Tartu Ülikooli kohvikus
Kirjanduslik teisipäev: festivali patrooni Øyvind Rangøy autoriõhtu „Mõlemast otsast saar“.
Øyvind Rangøy esineb veel:
22. septembril kell 16 Tartu Linnaraamatukogu saalis
23. septembril kell 16 Tartu Kirjanduse Majas
24. septembril kell 16 kultuuriklubis Naiiv Emajõel
Etgar Keret (Iisrael)
Tel Avivis sündinud Etgar Keret (s 1967) on üks tõlgitumaid ja loetumaid Iisraeli kirjanikke. Ta teoseid on tõlgitud enam kui neljakümnesse keelde ning ta on pälvinud rohkelt kirjandusauhindu nii kodu- kui välismaal. Keret elab Tel Avivis ja töötab Lõuna-Iisraelis Beer Ševa linnas asuvas Ben Gurioni nimelises Negevi ülikoolis loovkirjutamise õppejõuna. Põhiosa Kereti loomingust moodustavad lühijutud, aga ta on kirjutanud ka filmi- ja telestsenaariume, koomikseid, näidendeid, lasteraamatuid ning lavastanud filme. Paljud tema teosed on Iisraelis gümnaasiumi kirjanduse ainekavas. Tema juttude motiividel on vändatud arvukaid lühi- ja animafilme. Koos oma näitlejast ja režissöörist naise Shira Geffeniga tehtud „Jellyfish“ (Meduus) võitis 2007. aastal Cannes’i filmifestivalil parima debüütmängufilmi auhinna.
Eesti keeles ilmus 2019. aastal Loomingu Raamatukogus Margus Alveri tõlkes tema lühijutukogu „Kissingeri igatsedes“. 1994. aastal, kui jutukogu Iisraelis ilmus, tõi see sealsesse kirjandusse pöörde. Keret kasutas senisest palju enam kõnekeelt, segas keeleregistreid, jutustas oma kaasaegsete igapäevaelu seikadest ja elutundest ning viis sündmused tihti fantaasiamaailma. Kohati satiiriliseks muutuv, musta huumorit täis kogu annab hea sissevaate üheksakümnendate Iisraeli inimeste meelelaadi ja ellu. Paljude kriitikute ja kirjandusloolaste arvates on Keret oma põlvkonna hääl.
Ka eesti lugejate huvi Kereti novellide vastu oli ootamatult suur, ilmselt kõnetasid nii tema must huumor kui ka ohjeldamatu fantaasialend.
Pandeemia on Kereti loomingut mitmeti inspireerinud, ta on avaldanud uusi lühijutte ning koos koreograaf Inbal Pintoga valmis lühifilm „Outside—A Covid-19 fairytale“.
Prima Vista tänavune teema on „Väike maailm”. Mida see sõnapaar teie jaoks tähendab?
Tunnen paratamatult, et meie praegune maailm on muutumas tohutuks külaks, kus kõik vahivad Netflixi, söövad McDonaldsi toitu & elavad oma sotsiaalmeedia ringis. Sõltuvalt meeleolust, võib see tunduda nii kauni kui kohutavana. Kohtumiseni Instagrami külaväljakul!
Loe veel: Margus Alver „ Iisraeli huumor ja juudi huumor on kaks täiesti eri asja!” – 17.09.21 Postimees
23. septembril kell 18 Tartu Linnaraamatukogu saalis
Iisraeli kirjaniku Etgar Keretiga vestleb tõlkija Margus Alver, autori loomingut esitab Anne Türnpu. Vestlus toimub inglise keeles, sünkroontõlkega eesti keelde. Kohapeal saab osta autori lühijutukogu „Kissingeri igatsedes“. Üritust toetab Iisraeli saatkond Helsingis.