Jam Poets
Jam Poets on muusikalis-poeetiline projekt Tallinnast, mille koosseisus on kaks luuletajat (P.I. Filimonov ja Antipa Moltšun) ning PX Jam Bandi muusikud (Ruslan PX, Juri „Jurban“ Novikov ja Dan Rotar). Antud koosseisus tegutseb bänd alates 2016. a., olles samas projekti Flip Poets jätkuks. Flip Poets-nimeline projekt andis oma esimese kontserdi aastal 2012 (siis mängis luuletajatele taustaks tänaseks mitteeksisteeriv bänd Flip Point). Jam Poets kujutab endast spoken word-žanris esinevat eksperimenti: muusikud loovad rütmilis-meloodilist tausta, mille peale luuletajad esitavad oma tekste. Selle kõla võib võrrelda psühhedeelilise indi-rocki ja post-punki mixi elava luuledeklamatsiooniga, milles ei ole mingisugust teatraalsust. Aastal 2021 kavatseb Jam Poets esitada uuendatud kontserdiprogammi (kus muusikalised teemad tõlgendatakse uuel viisil ja peaaegu kõik luuletekstid on uute vastu välja vahetatud).
Esinesid 28.08.21 kontserdil „Kirjanikud muusikas“ Alexela Loomelaval.
Naelravi
Elektriline ansambel Naelravi esitab uusi hitte ja spetsiaalselt selleks kontserdiks loodud lugusid, mis oma algimpulsi said 2021. aasta kevadel, kui bänd Vahur Afanasjevi eestvedamisel kokku tuli. Afanasjevi rokenrolli esitavad Toomas Leppik laulu ja kitarriga, Iina Gyldén trummide ning Janar Sarapu basskitarriga.
Esinesid 28.08.21 kontserdil „Kirjanikud muusikas“ Alexela Loomelaval.
Lonitseera
Lonitseera
Alguses oli klaver, pärast oli luule. Või vahet polegi. Kaks aastat tagasi singer-songwriter projektist välja kasvanud ansambel Lonitseera üllatab kuulajat teravate laulutekstide ja tundliku koosmänguga. Bändi loominguliseks mootoriks on Kaisa Kuslapuu, kelle muusika on uitmõtete ja liialdatud võrdluste ristamisel sündinud jutukas laps. Oma suurimateks mõjutajateks peab ta statsionaarset kruusahunnikut sünnikodu ees ja eestikeelse levimuusikaga üles kasvamist. Kollektiiv viljeleb dramaatilist emakeelset alt-poppi.
Kaisa Kuslapuu – vokaal, klaver
Katariina Tirmaste – flööt, taustvokaal
Kristin Kaha – taustvokaal
Mart Nõmm – kontrabass
Tõnis Kirsipu – löökpillid
Esinesid 28.08.21 kontserdil „Kirjanikud muusikas“ Alexela Loomelaval.
Ansambel Naised Köögis
Ansambel Naised Köögis on sündinud ühistest hetkedest Viljandi vanalinna köökides ajal, mil kõik neli naist selles linnas elasid.
Õhtuti korraldati meeliülendavaid köögikonverentse, kus lisaks hõrgutavatele roogadele hakkasid ühisloomingus sündima ka uued laulud ja lood.
Need on nelja naise elukogemusest ja koosloomise rõõmust sündinud tänapäevased, kuid rahvalaulu tunnetusega autorilaulud, milles sulavad lahutamatuks tervikuks teravkeelne päevakajalisus ja lüüriline maailmataju.
Kristiina Ehin – laul, karmoška
Katrin Laidre – laul, karmoška, bass, ukulele
Sofia Joons – laul, viiul, kitarr, rütmiinstrumendid
Kairi Leivo – laul, bass
Ansambel Naised Köögis esineb 23. septembril kl 18:00 kesklinna pargis.
Larissa Joonas
Larissa Joonas on vene luuletaja, kes elab Eestis alates 1983. aastast. Ta on mitmekordne Eesti Kultuurkapitali preemia nominent. Luuleraamatute „Самый белый свет“ (2006), „Младенцы безумного града“ (2017), „Кодумаа“ (2017), „Мировое словесное электричество“ (2019), „Человеческое кино“ (2020), „Пустоши флайтрадара“ (2021) autor. Tema luuletusi on avaldatud ajakirjades Волга, Октябрь, Дружба народов, Воздух, Радуга, aga ka teistes ajakirjades ja veebiväljaannetes.
Larissa Joonase luuletusi on tõlgitud inglise, itaalia, soome, eesti, leedu ja poola keelde. Aastal 2019 avaldas kirjastus Arcipelago itaca Edizioni kakskeelse raamatu „Un quanto perso in strada“ vene ja itaalia keeles Paolo Galvagni tõlkes. 2020. aastal ilmus eesti keeles luuleraamat „Arütmia või ööbikud“, tõlkijaks Aare Pilv. Festivali publikut ootab viimase raamatu esitlus ja loominguline kohtumine autoriga.
Loe veel: Eda Ahi „Arvustus. See, mis seisab sõnade taga” — ERR kultuur, 26.08.2021
23. septembril kell 16 Tartu Linnamuuseumi saalis
Larissa Joonase luuletund ja raamatute „Arütmia ja ööbikud“ ning „Inimkino“ esitlus.
Autoriga vestleb Olga Einasto. Vestlus on vene ja eesti keeles.
Vahur Afanasjev (24.08.1979–10.05.2021)
Tänavu kevadel ootamatult lahkunud kirjanik on avaldanud seitse luulekogu, viis romaani, jutukogu ja jutustuse; samuti teinud ohtralt kaastöid erinevatele ajakirjandusväljaannetele.
Afanasjevi teoseid on pärjatud mitmete auhindadega, nende seas pälvis „Tünsamäe tigu“ Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2015. aasta luuleauhinna ning „Serafima ja Bogdan“ 2018. aastal Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia. Aastal 2019 nimetati Afanasjev Tartu linnakirjanikuks.
Kirjanduse kõrval oli tema jaoks olulisel kohal muusika. Nii iseseisvate projektidega kui ka koostöös muusikutega täiendas ta oma luulet muusikaga. Samuti on ta kirjutanud palju laulusõnu. Vahur jättis endast maha kaks valmis käsikirja – luulekogu „Tuulevaiksed aastad“ ja romaani „Rail Baltic“ –, mida festivali raames tutvustatakse.
23. septembril kell 19.30 Tartu Kirjanduse Majas „Tuulevaiksed aastad“ / „Rail Baltic“ – Vahur Afanasjevi avaldamata teoste tutvustus
Pavel Varunin
Pavel Varunin on mitmekülgselt andekas inimene: kirjanik, graafiline disainer, ikoonimaalija, graveerija, vanausuliste ajaloo ja kultuuri uurimuste autor. Esimene Pavel Varunini raamat on 2010. aastal ilmunud „Родное слово детей староверов Эстонии“. Tema tuntuimaks ilukirjandusteoseks nii Eesti kui ka välismaa venekeelses kogukonnas võib pidada 2018. aastal trükivalgust näinud raamatut „Славка и страна Древлесловия“ / „Slavka ja Vanakeele maa“, millega Varunin pälvis 2019. aastal Eesti Kultuurkapitali venekeelse autori preemia.
Lisaks on Pavel Varunin tuntud põnevate muinaslugude autorina uudishimulikust, targast ja jutukast kalast Rjapušast ehk Rääbust. Nende laste ja täiskasvanute lemmikraamatute peategelane Rääbu sündis Peipsi järves ja otsustas tutvuda ümbritseva maailmaga. Reisides koos temaga saavad lugejad teada Peipsi järve asustavast kalarahvast ning Peipsimaal elavatest inimestest, nende kommetest, eluviisist ja ajaloost. Sarjas on ilmunud kolm raamatut ning kõik on nii vene kui eesti keeles Peeter Volkonski tõlkes: „Rääbu. Peipsiveere muinasjutuveeretus“, „Rääbu ja Valge Peipsimaa“, „Rääbu ja Malmpea“. Autori tehtud erilises tehnikas illustratsioonid annavad raamatule suure väärtuse.
Varunin on ainus puulõikeliste trükipakkude tehnoloog Eestis. Puulõikelisi trükipakke hakkas Varunin valmistama 2012. aastal ning tema trükipakkudega trükitakse kangaid Peipsimaa Külastuskeskuse töökojas. Aastatel 2012–2021 tegi Varunin üle saja trükipaku. Euroopas (sh Eestis) ja Venemaal tehti 20. sajandi alguseni traditsiooniliselt kolmekihilisi puulõikelisi ja vasktihvtidega trükipakke, kuid tänapäeval oskavad neid valmistada üsna vähesed meistrid.
Festivalil ootab 24. septembril kell 13 TÜ raamatukogu fuajees publikut huvitav ja ainulaadne sündmus – vana trükipressiga luboki trükkimise meistriklass. Tegemist on Pavel Varunini meisterdatud Gutenbergi ajastu trükipressi analoogiga.
24. septembril kell 16 toimub raamatukogu fonoteegis ka loominguline kohtumine jutuvestja Varuniniga ning tema „Rääbu“ kolmanda osa eestikeelse tõlke esitlus.
Kertu Sillaste
Kertu Sillaste (s 1973) on illustraator ja kunstiõpetaja, illustratsioonikursuste juhendaja, kuue pildiraamatu ja ühe sõnatu raamatu autor.
Autoriraamatuid luues valib ta oma raamatutesse teemasid, mis tunduvad talle olulised ja inspireerivad.
Ta naudib teksti ja pildi samaaegset loomist, osa loost räägib piltidega, osa paneb sõnadesse – üks ei pea teist kordama.
Illustreerides kasutab ta erinevaid tehnikaid: tuši- ja pliiatsijoonistust, kollaaži. Nii on huvitav vaatajal ja tegijal.
24. septembril 11 ja 12.30 Pargiraamatukogus
Kertu Sillaste on laste kunstitoa külaline.
Justin Petrone
Justin Petrone (s 1979) tuli Eestisse juba peaaegu 20 aastat tagasi.
Oma varasemat elu on ta kajastanud triloogias „Minu Eesti“, kuid viimastel aastatel, pärast abielulahutust on ta elanud just Viljandis.
Justini Eestist kirjutatud raamatud on kõik menukiks osutunud.
Kuidas ta Eestis hakkama saab? Kuidas eestlasi näeb ja kuidas on teda siin vastu võetud?
Ta annab kõike edasi valehäbita ja ausalt, kuigi tema siinne teekond pole alati lihtne olnud.
23. septembril kell 17 Tartu kaubamaja Apollo raamatupoes
Petrone Print esitleb Justin Petrone raamatut „Minu Viljandi“. Justin Petronega vestleb „Minu Tartu“ autor Lauri Räpp.
Igor Kotjuh
Igor Kotjuh on luuletaja, tõlkija, kirjastaja, kirjandussündmuste korraldaja. Võrus sündinud ja õppinud, astus ta Tartu ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialale. Tallinna ülikoolis kaitses ta kirjanduskriitika magistritöö. Kotjuh on kirjandusühingu „Воздушный змей“ (Tartu, 2003–2006) asutajaliige, samuti kirjastuse Kite ja kirjandusportaali oblaka.ee asutaja ja peatoimetaja.
Viie luulekogu autor, neist kolmele anti Kultuurkapitali preemia parima venekeelse teose eest, sealhulgas 2020. aasta detsembris ilmunud „The Isolation Tapes: Luuletused ja märkused“. Autori luuletused on tõlgitud 20 keelde.
Eesti Kirjanike Liidu liige Igor Kotjuh on Boriss Baljasnõi tabava märkuse kohaselt „vene kirjanikest kõige eestlasem ja eesti kirjanikest kõige venelasem autor“. Ta kirjutab eesti ja vene keeltes, kuid Eestis esineb peamiselt eesti keeles. Festivalil Prima Vista loeb Igor Kotjuh oma luuletusi erinevatest raamatutest, vastab filoloog Timur Guzairovi küsimustele ja viib läbi loomingulist töötuba „Kuidas teha luulet?“. See on esimene nii täielik ja üksikasjalik autori venekeelne etteaste viimase kümne aasta jooksul.
22. septembril kell 16 viib Igor Kotjuh TÜ raamatukogu Tõstamaa ruumis läbi töötoa „Kas luuletada on kerge?” vene ja eesti keeles.
22. septembril 18 toimub TÜ raamatukogu fonoteegis Igor Kotjuhi luuletund ja raamatu „The Isolation Tapes: Luuletused ja märkmed“ (Kite) esitlus. Autoriga vestleb Timur Guzairov. Vestlus on vene keeles.
Enn Kaup
Enn Kaup (s 1946) on polaaruurija ja ökoloog, kes käinud Antarktikas kümnel ekspeditsioonil ja seal ka turistidega aega veetnud. Enn heiskas esimesena Antarktisel Eesti lipu (1988. aastal) ja on seal kokku veetnud enam kui tuhatkond päeva.
„Minu Antarktikas“ kajastab autor kaht ekspeditsiooni (üks neist 1970. aastatel, teine 1990ndatel) ja paari aasta tagust turistidega käiku. Millised on erinevused, mis neid ühendab?
Peale „Minu Antarktika“ on Enn Antarktikast kirjutanud veel kolm raamatut: „Nabakirjad“, „Imekaunis Antarktika“ ja „Armulugu Antarktikaga“. Samuti on ta pälvinud aasta reisikirjaniku tiitli.
21. septembril kell 17.30 Tartu kaubamaja Apollo raamatupoes Petrone Print esitleb: Enn Kaup „Minu Antarktika“. Raamatu autoriga vestleb Tiit Pruuli.
Eia Uus
Eia Uus sündis 1985. aastal Noarootsis. Tema esimene romaan, depressioonist kõnelev „Kuu külm kuma“ võitis Eduard Vilde nimelise kirjanduspreemia ja oli paljude koolide lugemisvaras.
Veel on ilmunud romaan „Kahe näoga jumal“ (2008), reisikiri „Minu Prantsusmaa. Elu nagu sirelivein“ (2013), romaan „Aasta Pariisis“ (2014), lasteraamat „Seitsme maa ja mere taha“ (2019), romaanivõistlusel III koha saanud „Tüdrukune“ (2019) ning luulet ja jutustusi.
Autor on elanud ka Tais, Kanadas, Hiinas, Argentinas. Eia Uusi viimane raamat „Kirju Buenos Airesest“ ilmus äsja.
21. septembril kell 19 sisustab Eia Uus reisijuttude õhtu Fahrenheit 451° raamatutoas .
24. septembril kell 17 toimub Tartu Linnaraamatukogus Eia Uusi autoriõhtu, kus temaga ajab juttu Maian Kärmas. Vestluse fookuses on poleemikat tekitanud romaan „Tüdrukune“ (2019). Muusikalised vahepalad esitab Anette Andresoo.
Juhan Voolaid
Juhan Voolaid on Tartu linnakirjanik 2021. Voolaid (s 1971) on pärit Tartust ja Tartul on oluline koht tema loomingus nii ilukirjandusteostes, mälestustes kui kunstitöödes.
Voolaidi noorpõlv seostub korvpalliga, seejärel tulid geograafiaõpingud Tartu ülikoolis ning ametnikutöö Tartu linnavalitsuses, kus ta tegeles põhiliselt keskkonnateemadega. Jutte hakkas Voolaid välja mõtlema varases lapsepõlves, kuid tema raamatud jõudsid lugejateni alles 2010. aastatel.
Voolaid on kirjutanud väga erinevates žanrites, ilmunud on mitu novellikogumikku (sh „Läbilööjalammas ja marukoer“, 2017), lasteraamat, absurdi ja musta huumori kogumik „Tuhastunud külavanem“ (2018), romaan „Ideaalne taies“ (2016) ning mälestusteraamat „Tartu 1971–1983. Jõmpsika mälestused“ (2020).
Tähelepanuväärne on kirjaniku Tartu põnevuslugude sari, kus segunevad ajalugu ja tänapäev („Hokimängija Tartu linnamüüril“, 2014 ja „Tartu õuduskaupmees“, 2016).
Voolaidi tegevus riivab ka fotokunsti, ilmunud on fotoalbum „Aastaraamis Tartu“ (2014), ta on esinenud pildinäitustega, millest enim tähelepanu pälvis „Emajõe maalitud Tartu” (2014), „Nihestatud Tartu“ (2016) ja „Nihestatud Tartu 2“ (2021).
„Nihestatud Tartu 2“ oli maikuus üleval Kaarsillal Prima Vista eelkava raames. Põhiprogrammi ajal septembris kohtub kirjanik lastega 23. septembril Pargiraamatukogu kunstitoas ning jalutab 22. septembril kell 14 huvilistega Tartu keskaegse linnamüüri radadel. Samuti osaleb Voolaid 20. septembril kell 17 linnaraamatukogus vestlusringis koos varasemate Tartu linnakirjanikega.
Prima Vista tänavune teema on „Väike maailm”. Mida see sõnapaar teie jaoks tähendab? Kas ja kuidas seostub teie looming „Väikse maailma” temaatikaga?
Väike maailm on paik, kus me kohtume kõige sagedamini oma sõprade ja tuttavatega. Minu väike maailm on alati olnud Tartu, mille ümber paikneb kõik muu ehk suur maailm. Ma olen Tartust läinud, et esindada, et seigelda, et töötada, aga olen siia alati tagasi igatsenud ja tagasi tulnud.
„Nihestatud Tartu 2“ oli maikuus üleval Kaarsillal Prima Vista eelkava raames.
Juhan Voolaid osaleb 20. septembril kell 17 linnaraamatukogus toimuval sündmusel koos varasemate Tartu linnakirjanikega.
22. septembril kell 14 jalutab huvilistega Tartu keskaegse linnamüüri radadel.
Kirjanik kohtub lastega 23. septembril Pargiraamatukogu kunstitoas.
Jelena Skulskaja
Jelena Skulskaja on tuntud kirjanik, esseist, luuletaja, tõlkija, ligi 30 luule- ja proosaraamatu autor (sh romaan „Marmori luik“, memuaarid Dovlatovist, esseede kogumik „Armastus vene kirjanduses“), prestiižika auhinna Vene Booker finalist ja rahvusvahelise Vene preeemia laureaat, fondi Eesti Kultuurikapital kolmekordne laureaat, rahvusvahelise festivali „Dovlatovi päevad Tallinnas“ kunstiline juht.
Jelena Skulskaja on sündinud Tallinnas, Tartu Ülikooli on ta lõpetanud vene filoloogina. Töötas õpetajana Tallinna 20. keskkoolis ja ajakirjanikuna. Aastatel 1996–2008 oli ta Vene Teatri draamastuudio õppejõud, aastast 2008 – Eesti Televisiooni saate «Batareja» juht. Esimene publikatsioon oli 1968. aastal luulekogumikus „Tutvustus“/«Знакомство». Täna on Skulskaja 13 raamatu autor ja üks olulisemaid venekeelse kirjakultuuri esindajaid ja arvamusliidreid Eestis. Tema kirjutisi on avaldatud ka Lätis, Venemaal, USA-s, Austrias ja Iisraelis. Vene keeles on Skulskaja sulest ilmunud Juhan Viidingu luule tõlked.
21. septembril kell 18 vestleb Jelena Skulskaja Viktor Šenderovitšiga Elleri kooli Tubina saalis.
23. septembril kell 18 algab Tartu Linnamuuseumi saalis kirjaniku loomingu õhtu „Lühinägeliku aja kroonikad“. Osalevad teatristuudio „Poeetiline sõpruskond“ tudengid.