Filmiprogramm. „Drive My Car” linastus Tartu Elektriteatris

Laupäeval, 14. mail kell 15.00

Tasuta!

Drive My Car

ドライブ・マイ・カー
Jaapan
2021, 2h 59m
Režissöör
Ryûsuke Hamaguchi

Foto: Elektriteater

Yusuke Kafuku (Nishijima Hidetoshi) on teatrinäitleja ja -lavastaja, kes elab õnnelikus abielus oma näitekirjanikust abikaasa Otoga. Ootamatult naine sureb, võttes endaga kaasa ühe saladuse. Kaks aastat hiljem saab Yusuke, kes ei ole ikka veel abikaasa kaotusest üle saanud, tööd ühel teatrifestivalil ja sõidab Hiroshimasse. Seal kohtub ta introvertse naise Misakiga, kellest saab tema autojuht. Misaki aitab Yusukel seisa silmitsi oma kadunud abikaasa müsteeriumiga, mis on teda kogu aeg kummitanud.


Linateos põhineb jaapani menukirjaniku Haruki Murakami samanimelisel novellil, mis ilmus kogumikus Mehed ilma naisteta” (2014).

Ryûsuke Hamaguchi on produktiivne jaapani režissöör ja stsenarist. Tema 13. linateos Drive My Car” võitis Cannes´i filmifestivalil kolm auhinda, teiste hulgas parima stsenaariumi ning FIPRESCI kriitikute auhinna. 94. Ameerika filmiakadeemia auhindade jagamisel pälvis Drive My Car” parima võõrkeelse filmi Oscari.

Prima Vista filmprogramm Tartu Elektriteatris on leitav siit.

Filmiprogramm. „Kalju Lepik kahel rannal” linastus Tartu Elektriteatris

Neljapäeval, 12. mail kl 18.00

Tasuta!

„Kalju Lepik kahel rannal”
Eesti
2021, 1h 10m
Režissöör
Jaan Seim, Janika Kronberg

Foto: Elektriteater

Pagulasühiskonna kultuurielus oli Kalju Lepik keskne kuju mitte ainult oma luuleloomingu poolest. Ta pidas ettekandeid aktustel ja üritustel, oli suurepärane luuletuste deklameerija ja ta kirjutas pühendusluulet paljude eesti kultuuritegelaste ja organisatsioonide juubelite ja tähtpäevade puhul. Tegi kaastööd eesti ajakirjandusele, näiteks Rootsis ilmuvale Teatajale.

Et eesti pagulasühiskond nii visalt elas ja püsis, selle eest võib tänada palju inimesi, nende hulgas kindlasti Kalju Lepikut. Lepikule oli pagulasühiskond tähtis ja eelduseks tema tööle ja loomingule. Eestisse pöördus Lepik tagasi 1990. aastal Eesti taasvabanemise eel, leides seal samuti kiiresti tunnustust.

Plaanid möödunud aastal Stockholmis Kalju Lepiku sajandat juubeliaastat tähistada ei saanud pandeemia tõttu teoks. Tahet ja tegijaid oli küll olemas. Mida teha? Selles olukorras tekkis filmi tegemise mõte, millega saaks Lepikut tutvustada ja tähistada.

Öeldud, tehtud. 2021. aasta alguses leiti filmijad ja seejärel tuli kokku grupp Rootsis tegutsevaid eesti lauljaid, muusikuid ja luuletuste lugejaid. Algasid võtted, kus esitati Kalju Lepiku luuletusi ja laule tema sõnadele. Tehti intervjuusid inimestega, kes tundsid Lepikut ning Stockholmis filmiti kohti, kus Lepik elas ja viibis.

Sellega asi aga ei piirdunud. Varsti tekkis kontakt Eesti kirjandusteadlase ja –kriitiku Janika Kronbergiga, kes tundis Lepikut ja oli äsja avaldanud raamatu tema kirjutiste ja kõnedega. Kui film alguses keskendus Lepiku elule Läänemere läänekaldal, siis nüüd, tänu Kronbergile, avanes pilt Lepikust Läänemere idakaldalt vaadatuna. Sõna sai terve rida inimesi ja kultuuritegelasi Eestis.

Seega valmis film ”Kalju Lepik kahel rannal”. Tegemist ei ole biograafilise filmiga inimese elust. Pigem on siin killud, mis kokku panduna moodustavad mosaiigi, kus peale Kalju Lepiku enese, paistavad kontuurid tema lähedastest, sõpradest, kolleegidest ja ühiskonnast, kus ta elas. Elavaks teevad filmi Lepiku luuletused ja sõnavõtud Lepiku tütrelt, sõpradelt ja kolleegidelt. Filmis näeme ka Kalju Lepikut ennast. Film on dokument, mis jääb ja mille juurde saab tagasi pöörduda.

Jaan Seim

Filmile teeb sissejuhatuse Janika Kronberg.

Prima Vista filmprogramm Tartu Elektriteatris on leitav siit.

Filmiprogramm. „Vaino Vahingu päevaraamat” linastus Tartu Elektriteatris

Teisipäeval, 10. mail kell 18.45

Tasuta!

Vaino Vahingu päevaraamat

Eesti 2021, 1h 20m

Režissöör Rainer Sarnet

Foto: Elektriteater

Mis päästab – kunst või mäng-, kui armastus on suurim piin?

Kirjanik ja psühhiaater Vaino Vahing pidas aastatel 1968-1984 päevaraamatut, kirjutades Tartu kultuurielust, armuseiklustest, boheemlikest olengutest ja vaimsetest otsingutest. Vahingut huvitas piirsituatsioon, piiride ületamine. Kunsti ja elu vahele ta piiri ei tõmmanud. Ta provotseeris inimesi, et nad kaotaks maski, kontrolli enda üle. See oli tema kuulus Spiel ehk mäng. Disharmooniast inspiratsiooniallikat tehes tundis ta hirmu end armastuses kaotada. Tema päevaraamatut läbib idee ohverdada kunsti nimel elu. Kas see aga on üldse võimalik või tuleb püüda kõigepealt armastada?

Rainer Sarneti lavastuslik dokumentaalfilm üritab valgustada neid salakavalaid musti auke, mille serval Vahing balansseeris, mis teeb ta inimlikuks ja muudab tema loomingu võluvaks. „Vaino Vahingu päevaraamat” on film, kus tippvormis ja aastaid kokku mänginud Von Krahli trupp (Mari Abel, Taavi Eelmaa, Erki Laur, Tiina Tauraite, Juhan Ulfsak ja Liina Vahtrik) asetatakse vahingulikku piirsituatsiooni, kus on võimalik avalduda inimhinge originaalsusel ja siirusel.

Prima Vista filmprogramm Tartu Elektriteatris on leitav siit.

Prima Vista kunstiprogramm. Margus Meinarti, Marina Aleksejeva, Sirje Peterseni ja Pallase maaliosakonna tudengite näituste avamine

Näituste avamine on esmaspäeval, 9. mail kl 17.30 TÜ raamatukogu II korrusel.

2.05. – 2.06.2022 Margus Meinarti maalide näitus „OBUNE“ TÜ raamatukogu II korrusel.

Margus Meinarti mõttearendus teemast on järgnev: „Mängu piirid on reeglid. Reeglid mängivad. Mäng on piiritu. Mäng on kogu aeg. Mäng on piiri peal aga pole piiripealne. Maalimine on reeglipärane mäng. Reeglipärasem kui mittemaalimine. Mängida võib ka kunsti. Kunst ei ole mäng. Kunst on vajadus, nagu ka mäng. Mängus on need, kes tunnevad piiri. Piiridele püüdes võib naba paigast tõmmata. Tõlgendusvõimalusi on alati. Kui on. Reeglite lõhkumine on reeglipärane.“

2.05. – 2.06.2022 Marina Aleksejeva joonistuste näitus „NÜÜD ON SINU KÄIK” TÜ raamatukogu II korrusel.

Marina Aleksejeva mõtestab näituse teemat järgmiselt: „Lugusid on nii palju ja nad põimuvad omakorda järgmiste inimeste ja nende lugudega, et on raske otsustada, kus on lõpp ja kus algus, kus käib hoogne ringmäng ja kohe-kohe lükatakse keegi sisse. Et oleks selgem, tuleb astuda mitu sammu tagasi lihtsuse suunas. Siin eksponeeritud joonistused on inspireeritud inimeste lugudest. Et hoida mängu saladust. Ja kasutatud kujundeid, mis võimaldavad lihtsustada keerulisi mängureegleid.”

2.05. – 2.06.2022 Pallase maaliosakonna tudengite ja juhendaja Sirje Peterseni maalide ühisnäitus TÜ raamatukogu II korrusel.

Sirje Petersen „Mängu ilu“. Kunstnik kirjutab oma näituse avamiseks: „Idee kannab mind võõrale territooriumile, kus avastan enda jaoks uue maailma. See toimub vahetu loomise käigus ja on seotud tunnetusprotsessidega. Seisundid valguvad värvina lõuendile, et anda aimu inimhinge varjatud kihtidest.“

Pallase maaliosakonna tudengite näitused

Tudengite (Aljona Trussova, Hanna- Liina Krenštrauch, Hele-Riin Juhkama, Kätriin Säde, Kristin Erm, Laura Marita Lappalainen, Mari Frühling, Miina Vilo, Ott-Kaspar Sults, Patrick Tall, Robert Puumeister, Triinu Kohanenkov) ühisnäitus „Loom minu sees“.

Tudengite (Angeliina Birgit Liivlaid, Geterly Sepp, Hanna Kuusvere, Hanna Roosimaa, Karoliina Tomasson, Maarja Pettai, Melissa Tihhonova, Triinu Meresaar, Laura Romaní) ühisnäitus „Mängu abstraktsioon“.

Juhendaja ja kuraator, Sirje Petersen: „Mängu on välja mõelnud kunstnik. Aga mängu mängib see, kes seda näeb! Mängu loovad mõtted, valgus ja vari, värvid ja kujundid, lõhnad ja mälestused. Lootused ja kaalutlused, muljed ja väljendused. Siin kujuneb mängu elu ja see loob aluse vestluseks vaatajaga. Mäng, mis algab alles siis, kui vaataja sellesse süüvib, vaataja on see, kes loob mängureeglid. Tööl endal pole reegleid! Seetõttu on sama mängu jaoks sama palju reegleid, kui on teosel vaatajaid!”

Prima Vista kunstiprogramm. Jonna Kubu, Rauno Thomas Mossi ja Anne Rudanovski näituste avamine

Näituste avamine on reedel, 29. aprillil kl 17.00 TÜ raamatukogu II korrusel.

2.05. – 2.06.2022 Jonna Kubu serigraafia ja origami näitus „KEST, MINE” TÜ raamatukogu II korrusel.

Jonna Kubu e kunstnikunimega TÕUK avab oma näituse järgmise mõttearendusega: „Meie argipäevad on kui lõngakera, mis on pooleldi koos ja pooleldi pusades. Lahti mängitud kassi poolt, kellel pole vähimatki kavatsust seda taas kokku kerida. Elame puseriti üksteise tunnete, mõtete ja tegude virvarris. Mängime selle virvarriga nagu kass. Ajatajuga kaovad piirid. Loome siis reeglid, mida ka ise rikume. Mõnikord ütleme piiridest lausa lahti, sest vajame (mängu)vabadust nagu soojas pesas nurruv kollane kass. Olen kindel, et avastan piiride puseriti maagilise maailma, mis väreleb igapäevase rutiini kulisside taga. Suureks saades mäng ju alles algab.“

2.05. – 2.06.2022 Rauno Thomas Mossi kollaažide näitus „Tundelukud“ TÜ raamatukogu II korrusel.

Rauno Thomas Moss mõtiskleb mängu ja piiride üle: „Mäng oma definitsioonis on semiootiline küsimus. Läbi mängu me õpime, kogeme ja rikastume, aga mängu piiriks on degradatsioon ja surm. Semiootikuna ma ei näe olulisust või relevantsust küsimusel, millal muutub mäng tõelisuseks ja tõelisus mänguks, sest need kontseptioonid on pidevas dialoogis.“

2.05. – 2.06.2022 Anne Rudanovski kohaspetsiifiline installatsioon „Forseliuse poiss. Ta ikka loeb“ TÜ raamatukogu II korrusel.

Anne Rudanovski installatsioon mängib tuleviku lugemise mõttega. Ta kirjutab: „Harjumuspäraselt ligitõmbavast raamaturiiulist on aeg üle käinud. See on kivistunud vahtplastis ja tagasiteed paradiisi ei ole. Lugeja-poisist Forseliuse päevilt on aga kasvanud hiiglasekasvu nooruk, kes ikka loeb. Mis toimub? Kuidas ta seda teeb?“

Prima Vista kunstiprogramm. Pallase tekstiiliosakonna näituse „Kes juhib mängu?“ avamine

Näituse avamine on neljapäeval, 28. aprillil kl 17.00 TÜ raamatukogu III korruse puhkealal.

Kuraator Aet Ollisaar tutvustab näitust: „Pallase tekstiiliosakond toob esile erinevaid vaatenurki mängu olemusest. Samas avab väljapanek võimalusi, mida pakub mäng tekstiili mõiste, materjali või tehnikatega – iga eksponeeritud teos avab ühe tahu.

Väljapanekus eksponeeritakse ka tekstiiliosakonna kolmanda kursuse tudengite piltvaibakursusel valminud teoseid, mis käsitlevad mängu erinevaid aspekte ja mängu piire. Mis on mäng? Millised on reeglid? Kas mänguvabadus säilib ka reeglite järgi mängimisel? Kes on mängijad, kas kõik võivad mängida? Kes juhib mängu? Autorid lahendavad teemat tulenevalt oma mängu- ja elukogemustest.“

Näitusel osalevad: Gerly Eisenschmidt, Brigita Kasemets, Johanna Mauer, Merily Mikiver, Marion Mölder ja Kristiina Saaron.

Tööde valmimist on juhendanud prof Aet Ollisaar, kelle gobeläänide näitust „Ootan sind koju” saab Eesti Rahva Muuseumi A-fuajees külastada kuni 15. maini.

Pallase tekstiiliosakonna näitust „Kes juhib mängu?“ saab vaadata Tartu Ülikooli raamatukogu III korruse puhkealal 2. juunini.

Prima Vista kunstiprogramm. Kalli Kalde, Ove Büttneri ja Tiit Rammuli näituste avamine

Prima Vista kunstiprogrammi näituste avamine esmaspäeval, 25. aprilllil kell 16.00 Tartu Linnaraamatukogu IV korrus.

25.04. – 23.05.2022 Kalli Kalde graafika näitus „Kahe maailma vahel“ muusikaosakonna galeriis

Autor: Kalli Kalde

Kalli Kalde kirjutab Saksamaal Dresdeni graafikaateljees, litograafia tehnikas trükitud tööde tutvustuseks: „Öö-ookeani katki läinud seintega akvaarium. Veebimängud kui maailmameri, lõputu ookeani sügavik, mille soolane vesi võib vereringega kokku sulada, lahustume virtuaalse maailma sogastes voogudes, kadudes endasse või unustusse. Kas purunenud klaas on mängu lõpp? Kas purunesid suhted, klaas või süda?“.

25.04. – 23.05.2022 Ove Büttneri maalide ja Tiit Rammuli fotomontaažide ühisnäitus „Pimesikk“ II ja III korruse fuajees

Kuraator, Tiina Büttner kirjutab ühisnäituse tutvustamiseks: „Ove Büttneri maaliloomingus võiks mängu käsitleda vaatenurgast, milles kunstnik kaldub maalimise käigus algsest ülesandest kõrvale ja pilt omandab nüansse, mida ei ole planeeritud või mida nõuab kompositsioon. Büttneri teostes ei muutu need kunagi groteskiks või kujutatava suhtes lugupidamatuks. Näitusel on väljas peamiselt figuratiivsed maalimängud. Graafik Tiit Rammul eksponeerib mängu teemast lähtuvaid suuremõõtmelisi fotomontaaže.“

Prima Vista kunstiprogramm. Ühe poognalise köite valmistamise töötuba, TYPAs, inglise keeles – USA professor Joel Freeman

7. mail kell kl 12 – 16 ühe poognalise köite valmistamise töötuba, TYPAs, inglise keeles – USA professor Joel Freeman. Maksimaalne osalejate arv 6 inimest. Vajalik eelregistreerimine kontakt: Charlotte Biszewski charlotte@typa.ee

Single Signature Bookbinding Workshop in TYPA – USA profesor Joel Freeman.

Leedu kirjaniku Jurga Vilė ning illustraatori ja koomiksiautori Lina Itagaki esinemine ja töötuba

Esmaspäeval, 9. mail kl 14.00 Leedu kirjaniku Jurga Vilė ning illustraatori ja koomiksiautori Lina Itagaki esinemine ja töötuba Tartu Ülikooli raamatukogu Tõstamaa seminariruumis

Juttu tuleb nende ühistööna sündinud graafilisest romaanist „Siberi haiku“ (e.k 2022). Samuti saab osaleda töötoas „Kirjad tikutoosis” (Letters in Match Boxes). Vestlust juhib Tiina Kattel. Vestlus on leedu keeles, järeltõlkega eesti keelde. Töötuba toimub inglise keeles, vajadusel järeltõlkega eesti keelde.

Lotmani päev

Esmaspäeval, 9. mail.

Kava:

11.00 Linnaekskursioon „Tartu ja Lotman” Kaspar Jassa juhtimisel

Algus Tartu Ülikooli peahoone ees.

16.30 Avalik seminar „Vene luule sõjast ja sõja ajal” Tartu Linnamuuseumis

Seminari juhivad kirjandusteadlased Roman Leibov ja Oleg Lekmanov. Seminar on vene keeles.

18.00 „Mäng Lotmani elus ja töödes” ‒ TLÜ vanemteaduri Tatjana Kuzovkina avalik loeng Tartu Linnamuuseumis

Loeng on vene keeles.

19.30 Aleksei Šipulini dokumentaalfilmi „Juri Lotman. Minu sõda ja rahu” (2022) esitlus Tartu Linnamuuseumis

„Uus film Lotmanist põhineb tema arhiivdokumentidel, kirjadel, memuaaridel ja joonistustel. Filmi esilinastus toimus pealkirja JurMih” all vene telekanalil „Kultuur“ tänavu 28. veebruaril, festivalil näitab režissöör esmakordselt filmi autoriversiooni, mis on vaba vene tsensuurist.

„Akadeemia ‒ varsti 400!” aktsioon

Esmaspäeval, 9. mail kl 15.00 „Akadeemia ‒ varsti 400!” aktsioon Jaan Tõnissoni platsil.

Tähtpäevaga seoses kuulutatakse välja Akadeemia tellimise sooduskampaania. Toimetajad loevad ette värsket Akadeemiat, saadaval ligi 398 ilmunud numbrit.

„Kasulikud kaasmängijad“: kohtumisõhtu saksa kirjaniku Timur Vermesega

Esmaspäeval, 9. mail kl 17.30 „Kasulikud kaasmängijad“: kohtumisõhtu saksa kirjaniku Timur Vermesega Tartu Linnaraamatukogu saalis.

Külalisega vestleb ajaloolane Olaf Mertelsmann. Vestluse keskmes on Vermese bestselleriks saanud satiiriline romaan „Ta on tagasi“ Hitleri taas ellu ärkamisest tänapäeva Berliinis. (e.k. 2013, tlk Piret Pääsuke). Vestlus toimub saksa keeles, sünkroontõlkega eesti keelde. 

Salongi kirjandusviktoriini mänguline õhtu

Esmaspäeval, 9. mail kl 19.00 Salongi kirjandusviktoriini mänguline õhtu

Linnakirjanik Matsin ja doktor Lill panevad proovile teie MÄLUmängu piirid!

Avalik seminar „Vene luule sõjast ja sõja ajal”

Esmaspäeval, 9. mail kl 16.30 Avalik seminar „Vene luule sõjast ja sõja ajal” Tartu Linnamuuseumis.

Seminari juhivad kirjandusteadlased Roman Leibov ja Oleg Lekmanov. Seminar on vene keeles.

Sündmus toimub Lotmani päeva raames.

„Mäng Lotmani elus ja töödes” ‒ TLÜ vanemteaduri Tatjana Kuzovkina avalik loeng

Esmaspäeval, 9. mail kl 18.00 „Mäng Lotmani elus ja töödes” ‒ TLÜ vanemteaduri Tatjana Kuzovkina avalik loeng Tartu Linnamuuseumis.

Loeng on vene keeles.

Sündmus toimub Lotmani päeva raames.

Aleksei Šipulini dokumentaalfilmi „Juri Lotman. Minu sõda ja rahu” (2022) esitlus

Esmaspäeval, 9. mail kl 19.30 Aleksei Šipulini dokumentaalfilmi „Juri Lotman. Minu sõda ja rahu” (2022) esitlus Tartu Linnamuuseumis.

Uus film Lotmanist põhineb tema arhiivdokumentidel, kirjadel, memuaaridel ja joonistustel. Filmi esilinastus toimus pealkirja JurMih” all vene telekanalil „Kultuur“ tänavu 28. veebruaril, festivalil näitab režissöör esmakordselt filmi autoriversiooni, mis on vaba vene tsensuurist.

Sündmus toimub Lotmani päeva raames.

Rahvusvahelise noorte ilukirjandusvõistluse Lesefüchse international Eesti finaal

Teisipäeval, 10. mail kl 12.00 rahvusvahelise noorte ilukirjandusvõistluse Lesefüchse international Eesti finaal Tartu Linnaraamatukogu saalis.

Saksa keelt õppivate koolinoorte väitluse fookuses  on neli aktuaalset saksa noorteromaani. Ilukirjandusvõistlust 15–18-aastastele Kesk- ja Ida- Euroopa noortele korraldab Saksa Välismaise Koolihariduse Keskus (ZfA). Üritus toimub saksa keeles. 

Lesefüchse International Eesti finaal toimub tänavu esmakordselt kirjandusfestivali Prima Vista raames. Teosed, mille üle noored arutlevad, on: 

– Lukas Erler: Side Effect 

– Katrin Bongard: Es war die Nachtigall 

– Kathleen Weise: Wenn wir nach den Sternen greifen 

– Tom Limes: Voll verkackt ist halb gewonnen 

Linnaekskursioon „Tartu ja Lotman” Kaspar Jassa juhtimisel

Esmaspäeval, 9. mail kl 11.00 linnaekskursioon „Tartu ja Lotman” Kaspar Jassa juhtimisel.

Algus Tartu Ülikooli peahoone ees.

Sündmus toimub Lotmani päeva raames.

Vaata tutvustavat videot siit: https://www.youtube.com/watch?v=1sWIJSfLSoQ

Kirjanduslik-ajalooline  jalutuskäik Emajõe ääres

Teisipäeval, 10. mail kl 14.00 kirjanduslik-ajalooline  jalutuskäik Emajõe ääres, kogunemine Kroonuaia sillal.

Sõida tasa üle silla. Emajõge triibutavad sillad. Tartus on olnud raud- ja nahk- ja puu- ja kivi- ja pontoon- ja betoonsildu. Alustame retke Kroonuaia sillalt (tuntud kui omaaegne pontoonsild) ja liigume Peipsi poole. Räägime praegustest ja kadunud sildadest. Langetame pea kunagise Kivisilla juures ja lõpetame teekonna Turu jalakäijate sillal. Kokku on teekonda umbes poolteist tundi. Tartu ajaloost räägib Ants Siim Tartu Linnamuuseumist, kirjanike tekstikatkeid loeb Ülo Treikelder Tartu Linnaraamatukogust.

Prima Vista 2022 avamine

Teisipäeval, 10. mail kl 16.00 Prima Vista 2022 avamine TÜ raamatukogu konverentsisaalis.