Konverents „Eesti ulme kuumad allikad”
16. mail on Tartu Elektriteatris võimalik osa saada kodumaise ulmekirjanduse ajaloole pühendatud eriprogrammist, mis hõlmab ettekandeid, vestlusringi ja filmiseanssi.
Nõukogude okupatsiooni eelne fantastika on läbi uurimata nurgatagune eesti kirjandusloos, mis peidab endas mõndagi huvitavat. Kui sügaval on eesti ulme juured? Kes kirjanikest olid tähtsamad fantastilise eestkõnelejad ja suunanäitajad? Milline nägi tulevik välja 1930. aastatel?
Üritus tõukub 2025. aastal ilmunud vanaulme antoloogiast „Kuumad allikad” (Gururaamat).
Kava
Elektriteatri Raekoja saalis
10.00 Avasõnad
10.10 Ülo Valk „Ulmelisest folkloorist”
10.40 Meelis Friedenthal „Läänemere piirkonna fantastikast varauusajal”
11.10 Katrina Saar „Kosmilise õuduse kaja August Gailiti varajastes novellides”
kohvipaus
12.00–13.00 Indrek Hargla, Jüri Kallas ja Raul Sulbi „Ulmeajaloo taastamine. Antoloogiakoostajate vestlusring”
lõunapaus
13.30 Lüüli Suuk „Naised ja ulme – pilk XX sajandi alguskümnenditesse”
14.00 Irina Belobrovtseva „Ulmekirjanik Nemme linnast”
14.30 Tormi Ariva „Pärast viimsetpäeva”
15.00 Lõppsõnad
Tartu Ülikooli raamatukogus
16.00 Kuraatorituur näitusel „Esimesed inimesed Kuul”
Elektriteatri Kiriku saalis
18.00 Ulmefilm „Kadunud hingede saar” (1932)
Näitus „Esimesed inimesed Kuul. Eesti varane ulmekirjandus Tartu Ülikooli raamatukogus”
07.05–30.06 2026 TÜ raamatukogu 2. korruse trepigaleriis
Fantastilise kirjanduse ajalugu on pikk ja selle alguse on eri käsitlused leidnud kas inglise gooti romaanidest, romantismist, varauusaja utoopiatest ja satiiridest, hiina klassikalistest romaanidest, antiigist või koguni kõige vanematest eepostest eesotsas „Gilgamešiga”. Eestiski ei ole päris selge, kuidas vastavat kohalikku traditsiooni piiritleda. Siiski, eesti keeles on ulmelist ilukirjandust lugeda saanud kindlasti vähemalt 175 aastat. Just niikaua aega tagasi, 1851. aastal ilmus Tartus Friedrich Reinhold Kreutzwaldi oskuslikus tõlkes Gottfried August Bürgeri õudusballaad „Lenora”, milles nimitegelane kohtub oma sõjas hukkunud armsama vaimuga.
Näitus „Esimesed inimesed Kuul” laenab pealkirja H. G. Wellsi romaanilt, mis jõudis eesti keelde 1929. aastal. Väljapaneku moodustavad ulmetrükised Tartu Ülikooli raamatukogu rikkalikust kollektsioonist, need pakuvad sissevaadet kirjandusloo unustatud kihtidesse, valgustades muuhulgas Johannes Aaviku õudushuvi, ajalehtede järjejutukultuuri ja eesti lasteulme lätteid. Valiku viimased raamatud pärinevad teise maailmasõja aastatest, mille järel püüdis nõukogude võim suurt osa eelnenust rahva mälust välja tõrjuda.