Filmiprogramm Tartu Elektriteatris

6.–12. mail 2024 linastuv retrospektiivprogramm toob Elektriteatris publiku ette seitse möödunud sajandist pärit Ida-Euroopa ulmefilmi, millest enamiku moodustavad siinmail vähetuntud ekraaniteosed.

Filme ühendab pealtnäha sarnane fiktsionaalne aegruum, teadusulme keskne teema: avakosmos ja võõrad planeedid lähemas või kaugemas tulevikus. Kauged paigad, mida kujutades on fantaasiale vaba voli antud, tehes seda samas ajastu arusaamadele ja võimalustele vastavalt. Ent nagu on universum täis kõike mõeldavat ja mõeldamatut, on need filmidki tegelikult pärit igaüks ise maailmast. Ulmežanr oli siinpool raudset eesriiet sama mitmekesine kui mujalgi.

Filmiprogrammis linastub esmakordselt Eestis suurel ekraanil Poola režissööri Andrzej Żuławski 2016. aastal restaureeritud kultusfilm „Hõbedasel planeedil” (1988). Lisaks leiab programmist sellised mõjukad tööd nagu „Ikarie XB 1” (1963) ja „Navigaator Pirx” (1978) ning kurioosume nagu Ida-Saksamaal valminud tugevalt seksuaalsete alatoonidega filmid „Armastus 2002“ (1972) ja „Tähtede tolmus“ (1976).”

Ida-Euroopa ulmekino kontekstis teeb klassikalise kosmoseteemalise ulmetroobi huvitavaks asjaolu, et kui tavaliselt seostatakse kosmosevallutuste teemat suurriikide – sh Venemaa – kolonialistlike ambitsioonidega, täpsemalt nende pikendusega maavälisesse ruumi, siis need filmid on (kaas)toodetud riikides, mis olid moel või teisel langenud vene „kommunistliku“ kolonialismi ohvriks. Nõnda põimub filmides kaks tavapäraselt teineteist välistavat perspektiivi: (fiktsionaalse) koloniseerija ja (tegeliku) koloniseeritu oma.

Ajalisest mõõtmest kõneldes on oluline rõhutada, et tulevik mängib olulist rolli nii ulmežanri konventsioonides kui ka nõukogude ideoloogias, mis kujutles seda küll ilmtingimata helge homsena. Seda põnevam on jälgida, kuidas foonil terendav ideoloogiline ja imaginaarne kommunistlik utoopia suhestub nii ulmežanrist kui ka endise idabloki argielust lähtuvate düstoopsete impulssidega; kuidas mõjutab neis filmides leiduvaid Tuleviku ja Teise – aga sama palju ka Oleviku ja Mina – representatsioone ajas ja ruumis varieeruv ühiskondlik-poliitiline taustsüsteem. Filmide valmimise ajaline diapasoon ulatub 1950. aastate lõpust 1980. aastate lõpuni, kulgedes seega läbi optimistliku sula-aja ja masendava stagnatsiooniperioodi nõukogude süsteemi ootamatult kiire kokkuvarisemiseni. Need meelelolud kangastuvad hästi ka valitud filmides, mõistagi läbi ulme (kõver)peegli. Samavõrra avar on programmi kuuluvate linateoste väljendusvormide skaala: nende seas leidub nii ulmelist autorikino kui modernislikku kosmoseulmet, nii postmodernistlikke (para)düstoopiaid kui ka kummastavaid žanrihübriide. Tänasele publikule on see ühtaegu kurioosselt meelelahutuslik kui veidralt mõtlemapanev vaatamine. Lisaks fantaasiarännule tulevikku ka tagasivaade ühte kadunud maailma.

Programmi iga filmiseansse rikastavad külalised, kes avavad filme ja nende teemasid. Külaliste seas on näiteks kosmosepsühholoog Andres Käosaar, ulmekirjanduse ekspert Jüri Kallas ja mitmed tunnustatud ulmeteadlased, kes viibivad samal ajal Tartus aset leidval rahvusvahelise ulmekirjanduse uurijate konverentsil „Transitions”.

Stalking Eastern Europe on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist. Stalking Eastern Europe programm on valminud koostöös Rahvusarhiivi filmiarhiiviga.

Filmikava

• “Taevas kutsub” (1959) esmaspäeval, 6. mail kell 20.00
• “Ikarie XB 1” (1963) teisipäeval, 7.mail kl 18.00
• “Eolomea” (1972) kolmapäeval, 8. mail kell 20.00
• “Tähetolmus” + “Armastus 2002” (1976) neljapäeval, 9. mail kell 20.00
• “Navigaator Pirx” reedel, 10. mail kell 19.00
• “Hõbedasel planeedil” (1988) laupäeval, 11. mail kell 17.00
• “Eesti psühhedeelne anima” (1973) pühapäeval, 12. mail kell 14.00
• “Delta kosmosemissioon” (1984) pühapäeval, 12. mail kell 16.00

Vaata lähemalt Elektriteatri kodulehelt.