Võiduluuletused. Algkool

Imelik luuletus ja lugu

Mina ei oska ei ole ja

ei oska ikka veel sest ei oska

ja ei ole ja olen ja oskan samas ka

ei oska ja oskan olen ja ei ole

sest ma olen inimene kes

ei oska kassid on nagu koerad

aga nad hauguvad ja ei jää

tasa on kiired aga mõned laisad

ma olen ka koer kes haugub

kala käis jalutamas aga

ta suri siis ma olin rõõmus

ja kurb sest ma ka suren

ma olen ka karu ma läksin

maa alla elama ja kaevasin end

välja sealt sest olin labidas

jõudsin vette sest tahtsin

ujuda aga olin lind ma läksin

lendama vee sisse seal olid

koerad lambad lehmad jne

ma kõndisin kaevu sisse kus

oli kuld seal sees kus

oli ka raha ja rohkem

mitte midagi

Autor: Emili Lomp

Luunja Keskkool

4.b klass

Žürii

Luuletus liigub justkui eimillestki eimiskisse, aga mis uperpallid kõik seal vahepeal läbitakse! Minust saab koer ja karu, karust saab labidas ja lind, maast vesi, mitteolemisest kõige selle olemine. Tundub, et noor luuletaja on kuulnud ka siirde olulisusest nüüdisluules, igatahes oskab ta panna selle võttega lugeja pea täitsa pööritama.
Elusolemise imelikkuse särav väljendus läbi uljaste metamorfooside

Ahti

Üks vanamees nimega Ahti

kunsthammastest sai kord lahti.

Ta unustas, et toolile need poetas,

ja oma tagumiku sinna toetas.

Sai näksata ja vaikselt vingatas:

„Oeh, saan lõpuks jälle hingata!”

Autor: Janno Treier (6aastane)

Tartu Naerumaa Lasteaed, 

Nurmenuku rühm

Žürii

Luuletus, mis algab nagu limerik ja lõpeb nagu mõni Daniil Harmsi lastejutt. Kunsthammastega saab alati nalja: meenutagem kasvõi Karlssoni raamatu Muinas-Jullet.
Noorima fantasööri preemia

Žürii

Üks kavalalt imelik luuletus, mis peidab end esmapilgul justkui tavalise kevadluuletuse nahas ja tõmbab pahaaimamatul lugejal tasakesi vaiba jalge alt. Milline on keele lõhn?
Keelelõhnapreemia. Paneb pahaaimamatu lugeja metsateel hämmeldunult seisatama.

Õed ja Vennad

Elasid kord ja ei elanud ka

kaks õde ja venda.

Keegi polnud neid kuulnud ja

näinud ega osanud kanda,

Jutud neist levisid

üle mägede ja merede,

ilma et nad tuleksid

üle unenägude maade.

Autor: Melissa Masing

Tartu Katoliku Hariduskeskus 4.a

Žürii

Salapärane unenäolise lõpuga poeetiline luuleteos.
Kõige salapärasem luuletus

Žürii

Luuletus, milles side- ja asesõnad esinevad täieõiguslike lootegelastena. Päris normaalset käitumist ei maksa neilt muidugi oodata. Lustib autor ja lustib ka lugeja.
Julgelt raamist väljas!

Naljaluule

Männiokas rögiseb ja köhib,

putukas põriseb ja siga röhib.

Mati elab seal

kauge kuu peal.

Õhupallid mitut värvi

ajavad mu ema närvi.

Väikevend sööb kohvipaksu,

kirsid saavad altkäemaksu.

Pesurestil kuivab riie

koolis sain ma suure viie!

Põrkepallid põrkavad taeva,

kalad hüppavad laeva.

Autor: Villu Adari
Kool: Ahja Kool

Klass: 3. klass

Žürii

Miks männiokas rögiseb? Ma ei tea, aga neid sõnu kõrvuti nähes tundub kõik väga loogiline. Luuletus, milles mööda keelekõla liikudes tekib uus, imelik ja loomulik loogika.
Kummitama jäävate kõlamängude auhind

Rahvaema

Meie rahvaema tuleb jälle,

ostab püksid pikalt muneb,

kuigi pole vaja munepükse,

on küll vaja lumepükse,

seda meile ta ei luba õue ehitama juba tuba.

See küll puha vale on mõtles välja munakärnkonn.

Autor: Markus Gabriel Gross ehk M.G.G  

Tartu Katoliku Hariduskeskus 4.a

Žürii

Luuletus, mille pealkiri („Rahvaema”) tekitab säärase nõutuse, et suu vajub lahti ja käed jäävad rippu. Luuletus ise õnneks vaid süvendab mõistatuslikkust.
Parima pealkirja eripreemia

PEETER

Peeter tuli mulle külla.

Kalla mulle tilga piima.

Seda ütles Peeter õhtul,

Nagu iga päev ja õhtu.

Peetril kõht tühi veel

homme õhtusöök on veel

Peetril vaja tööd teha

Kuigi meel on tal paha

Autorid: Teodor Mets ja Norbert Piller 

Tartu Katoliku Hariduskeskus 4.a

Žürii

Tõeliselt jabur lugu. Luuletus, mida peab mitu korda üle lugema, veendumaks, et ta tõepoolest olemas on.
Retk inimliku loogika äärealadele

IMELIK MAA

Sul räägin loo ma ühest maast,

kus võimatu on võimalikuks saand.

On kassid ja hiired sõbrad,

koos vallatlevad hundid ja sebrad.

On häbelik ilves sipelga taga

ja karugi talveund ei maga.

Kaelkirjak on pisike justkui tikk

Rebase saba pole kohev ja pikk.

Jõehogu traavib ringi kui suksu

Öökull üldse päeval ei tuku.

Lõvi jänkuga peab reisiplaani

Ja ämblikud tõstavad tiigri saani.

Mutt nirgilt on saanud teravad hambad

Elevandi jalad pole enam kui tugevad sambad.

Seal loodus teinud uperpalli

ja kõik võivad teha teineteisele kalli.

Autor: Sofia Margaret Truman

Tallinna Mustamäe Gümnaasium 4.d

Žürii

Luuletus, milles on pegasus tublisti tiibu lehvitanud. Vaimukõrvas heliseb kaasa biitlite „Imagine”.

Tore ulmeline utoopia, mis peab lugu riimist

Videotöö: https://youtu.be/W-fnHrUxtTg

Autor: Ruslan Harin

Kool: Valga Põhikool

Klass: 4.d

Žürii

Lahedalt rütmistatud videomontaaž, millel on luulega piisavalt sarnast, et arvesse minna, ja piisavalt erinevat, et üllatavana mõjuda.
Preemia luule piiride avardamise eest