Berit Petolai (Eesti)

Berit Petolai on luuletav-kirjutav uitaja ja korilane, kes elab perega Peipsiääre vallas, metsade ja põldude vahel väikses Meoma hajakülas. Beriti tekste on ilmunud ajakirjades Looming ja Värske Rõhk, ajalehes Müürileht ning kogumikus „Metsik sõna” (muljed kirjanike rabaskäigust Palupõhjas 2015. aasta Prima Vista raames). Tema luuletusi ning proosapala „Nõidkaru naasmine” on tõlgitud soome keelde.

Beriti loomingus jääb kõlama lihtsa ja vahetu mõtiskleja ning askeldaja, loodusega tihedalt üheskoos hingava ja tuikava inimelu ilu. Aeg ja selle kulgemine, inimlikud pidepunktid aina voogavas ajapöörises joonistavad välja sitke koe, millest aimdub ajastuülest südametarkust ja taju sellest, kuidas igapäevane elukulg võib olla midagi argiselt püha ja kosutavat. Loodus koos kõigi oma pisimate osalistega annab Beriti tekstidele elava, pulbitseva ning tänumeelest kantud eheda maigu. Paik ja tundlikult tabatud paigavaim looritavad ballaadidena voogavad luulelood teatava salapäraga, mis laseb lugejal tunda, et tal on võimalus piiluda ühte maailma, kus on veel alles maagia, muinasjutt ning sõna ilus ja puhas vägi. Beriti teine luulekogu peaks ilmavalgust nägema käesoleval aastal, töös on ka proosalugude kogumik.

Berit on õppinud Tartu Ülikoolis eesti ja maailmakirjandust. Ta töötab Koosa külaraamatukogus raamatukoguhoidjana, meelitades lapsi lugema (piip suus, kepp käes, kriimud silmad lisaks). Olles öökullide hingesugulane, võib Beritit koos oma kolme tütre, koera ja kahe kassirojuga enamasti just õhtutundidel Meoma teedel kulgemas kohata, pastakas, märkmeplokk, binokkel ja seenenuga taskus.

Mõeldes erinevatele variatsioonidele tulevikust, annab Berit siinkohal vastuseks lühikese kokkuvõtva vihje: Loodus annab lootuse. Kui aeg sealmaal, tuleb pakkida oma pere ja kolm kompsu ning kolida ära kuusejuure alla elama, liblik, tigu ja põrnikas seltsiks, just nii, nagu Juhan Liiv kunagi oma luuletuses „Kuuseke“ rauge rahuga lausus. 

2017. aasta kevadel pälvis Berit Prima Vista debüüdiauhinna „Esimene samm” 2016. aasta Loomingus ilmunud luuletuste „Kolletamispäev”, „Hundid ja vanamehed” ja „Tütrele” eest. 2019. aastal ilmus autori esikkogu, „Meoma ümisevad tuuled“, mis valiti üheks Betti Alveri debüüdipreemia nominendiks. 2021. aastal pälvis Berit Juhan Liivi luuleauhinna (2020. aasta Loomingu veebruarinumbris ilmunud luuletusega „Tõnkadi-lõnk”).