Ajaloolis-kirjanduslik retk „Poola jäljed Tartus“
Teisipäeval, 7. mail kl 13.00 kogunemine Toomemäel toomkiriku varemete juures
Teekonnal otsime märke Poola suhetest Tartu linna ja inimestega mitme sajandi vältel. Jalutuskäik kulgeb Toomemäelt läbi kesklinna botaanikaaia juurde (1,7 km). Retke juhivad Ülo Treikelder Tartu Linnaraamatukogust ja Ants Siim Tartu Linnamuuseumist. Jalutuskäik on pühendatud kuningas Stefan Batory privileegide sh Poola lipu Tartule omistamise 440. aastapäevale. Aastatel 1582–1625 oli Tartu Poola-Leedu ühisriigi (Rzeczpospolita) Tartu (Dorpat) vojevoodkonna pealinn, millele kuningas Stefan Batory andis 1583. aastal erilised privileegid ja 1584. aastal Tartu linna lipu värvid. Toetab Poola Vabariigi Suursaatkond.
Külaskäik päevakirjaniku Berit Petolai juurde Meomale: luulelood, parmupill, külakiik ja kevadlõke
Teisipäeval, 7. mail kl 12.00–14.00 Meoma kõrtsis
Meoma küla nelja tee ristil vanas laudas asub väike kõrts, kus hakkavad kõlama Beriti luulelood, mis paljuski on saanud inspiratsiooni ja sündinud just selle sama küla radadel uidates. Saab kuulata ka kevadist linnulaulu, sookurgede trompeteid ja parmupilli pininat. Külakiik ja kevadlõke Meoma kiigemäel veel lisaks. Kohapeal saab osta üht-teist hamba alla ja kurgu kastmiseks, seega kaasa võtta sularaha. Meomale ja tagasi on võimalik sõita festivali bussiga, bussile soovijatel palutakse registreeruda hiljemalt 6. maiks: https://forms.gle/8ne1dsag5kG3dy7Z7. Kohtade arv on piiratud! Meomale pääseb ka ühistranspordiga, sõiduaeg on keskmiselt 45 minutit ning Meoma kõrtsini on bussipeatusest umbes 2 km.
Prima Vista raamatulaat
Teisipäeval, 7. mail kl 11.00–19.00 raekoja platsil
Prima Vista raamatulaat.
Poola eriprogramm, lasteprogramm, raamatuesitlused ning tantsud. Vaata lähemalt!
„Elav raamatukogu” koolinoortele
Teisipäeval, 7. mail kl 10.15–11.15 Tammelinna raamatukogus
„Elavas raamatukogus” saab tutvuda nn elavate raamatutega ehk põneva eluloo või taustaga inimestega. Iga elav raamat räägib oma isiklikust kogemusest, elukutsest või huvialast väikestes gruppides, mitmes erinevas voorus. Elavate raamatutega tutvumine avardab silmaringi, aga võib olla abiks ka tulevikuplaanide tegemisel. Eestis võeti „Elav raamatukogu” esmakordselt kasutusele 2006. aastal Euroopa Nõukogu kampaania „Kõik erinevad – kõik võrdsed” raames. Formaat töötati välja ja piloteeriti Roskilde muusikafestivali jaoks Taanis 2000. aastal, nüüdseks on see edasi levinud ja leidnud aina suuremat kasutust üle maailma.
Luulenäituse „Aken Toomemäe poole” avamine
Esmaspäeval, 6. mail kl 21.00 professorite alleel
Avamisel toimub laternate valguses luuleõhtu nii „aeglasel surmal” kui ka toomkiriku varemete all.
Programmi „Stalking Eastern Europe” filmiseanss „Taevas kutsub“
Esmaspäeval, 6. mail kl 20.00 Tartu Elektriteatris
Tartu Elektriteater esitleb: programmi „Stalking Eastern Europe” filmiseanss „Taevas kutsub“ (Ukraina, 1959; režissöörid Mõhhailo Karjukov, Oleksandr Kozõr).
Film ja filmiprogrammi juhatab ettekandega sisse ulmekirjanduse ekspert Jüri Kallas. Sissejuhatus on eesti keeles, film vene keeles, subtiitrid eesti ja inglise keeles. Pilet 7€, vt elektriteater.ee
Tantsulavastus „Ma jään kaevu / juurde igavesti jooma“
Esmaspäeval, 6. mail kl 19.00 Tartu Uues Teatris
Tartu Uus Teater esitleb: „Ma jään kaevu / juurde igavesti jooma“
Tantsulavastus Ene Mihkelsoni luulest. Tutvustus ja piletiinfo: https://www.uusteater.ee/lavastused/maret-joosep-ene
The dance performance ““I Will Stay at the Well / Drinking Forever” is based on Mihkelson’s poetry collections from 1978-2010 and aims to spatially recreate the lyrical tone of the poems, where the experience of the sole reader becomes more important than the story.
“If I bump against the air, then finally I can pass through it” writes Mihkelson herself. This is the poetry of inevitability, the expression of which is also inevitable.
We express endless movement, discontinuity and the search for continuity, dead ends and memory traces that merge into each other.
We give up words to experience poetry.
Suur futuroloogiline kongress: Halõna Kruk (Ukraina)
Esmaspäeval, 6. mail kl 19.00 Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis
Rahvusvaheliselt tunnustatud ukraina luuletaja Halõna Krukiga vestleb tema luuletuste eestindaja Maarja Kangro, kes pälvis Kruki luuletuse „Inimkonna ajalugu” tõlke eest mullu August Sanga nimelise luuletõlkeauhinna. Juttu tuleb muuhulgas sellest, kuidas sõda muudab tulevikutaju ning nägemust tulevikust, Kruki luulet saab kuulda nii originaalis kui ka eestikeelses tõlkes. Vestlus on inglise keeles, sünkroontõlkega eesti keelde.
Saksa kirjaniku Julia von Lucadou autoriõhtu
Esmaspäeval, 6. mail kl 18.00 TYPA galeriis
Düstoopilise romaani „Kõrghoonesukelduja“ („Die Hochhausspringerin”, Hanser 2018) autoriga vestleb Tartu Ülikooli õppejõud Hella Liira, tõlge eesti keelde Maarja Jakobson. Autoriõhtu on osa Goethe Instituudi programmist „Uudishimu ministeerium”.
Päevakirjaniku Meelis Friedenthali loovkirjutamise töötuba „Kirjutamisest kui ajamasinast”
Esmaspäeval, 6. mail kl 18.00 Tartu Ülikooli raamatukogu Kodavere ruumis
Päevakirjaniku Meelis Friedenthali loovkirjutamise töötuba „Kirjutamisest kui ajamasinast” .
„Üks 211. sünnipäev: Kierkegaard Taanis ja maailmas” – vestlusõhtu
Esmaspäeval, 6. mail kl 17.00 kultuuriklubis Salong
Viiendal mail 1813, kui Taani riik on Napoleoni sõja tõttu pankroti äärel, sünnib Kopenhaagenis Søren Kierkegaard. Temast ei saa isa mantlipärijana sokikaupmeest. Oma 42 eluaasta jooksul jõuab süütundest vaevatud melanhoolik „Søren sokk” hoopis saada üheks 19. sajandi olulisimaks Euroopa filosoofiks, keda tunti ka „eksistentsialismi isana”.
Kierkegaardi sünnipäeva tähistamiseks käsitletakse tema elu ja tööd mitmest vaatevinklist.
Tartu Ülikoolis kirjutab Igor Ahmedov kierkegaardlikust haridusteoloogiast oma doktoritöös, mis uurib ideed, et Søren Kierkegaardi töödes on haridus Jumal. Ameerika luuletaja, tõlkija ja Kierkegaardi austaja Ilya Bernstein ei loe ette mitte Kierkegaardi raamatut “Kordus”, vaid oma samanimelist proosaluuletust. Bernsteini teose taani keelde tõlkinud Tartu Ülikooli taani keele lektor Mie Mortensen arutleb Kierkegaardi koha üle taanlaste identiteedis ning korduste ja hariduse avaldumise teemadel tõlkimises.
Vestlus on inglise keeles ning seda juhib Øyvind Rangøy.
Üritus on osa Põhjamaade ministrite Nõukogu Eesti esinduse sündmuste sarjast Café Norden ning seda korraldatakse koostöös Tartu Ülikooli Skandinavistika osakonnaga.
Suur futuroloogiline kongress: Tõnis Vilu (Eesti)
Esmaspäeval, 6. mail kl 17.00 Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis
Viimasel viieteistkümnel aastal eesti luulemaastikku võib olla kõige rohkem muutnud ja mõjutanud luuletaja peab ettekande, milles uurib erinevate juhtumite näitel, kuidas kujuneb ühe kirjaniku „hilise järgu looming” ja miks selline eristus tekib. Kas seda elukaart saab aga tõmmata ka tulevikku vaatavalt – ennustada loomingulist pööret? Pärast ettekannet vestleb Viluga luuletaja Jüri Kolk. Vestlus on eesti keeles, sünkroontõlkega inglise keelde.
Prima Vista 2024, Suure Futuroloogilise Kongressi ja Tõlkebüroo avamine
Esmaspäeval, 6. mail kl 16.15 Tartu Ülikooli raamatukogus
Suure Futuroloogilise Kongressi ja Tõlkebüroo avamine.
Kirjandusvõistluse „Lehekülg lehekülje haaval“ / „Seitenweise” Eesti finaal
Esmaspäeval, 6. mail kl 12.00 Tartu Linnaraamatukogu saalis
Rahvusvahelise raamatuprojekti raames lugesid noored saksa keele õppijad Martin Museri romaani „Sest“/ “Weil” ja valmistasid ette vabas vormis (video, luuletus, näidend või koomiks) loovtöö raamatust. Romaan „Sest“ on psühhotriller võimust, vägivallast ja hirmust. Eesti võistlejate loometöid esitletakse Tartus. Žürii otsustab, kes projektis osalenud õpilastest osaleb võitjate kohtumisel Berliinis. Saksa Välismaise Koolihariduse Keskuse (ZFA) algatatud konkursi eesmärk on motiveerida noori keeleõppijaid saksa noortekirjandusega loominguliselt tegelema. Osalevad 15–18-aastased noored.
Kohtumine Ketlin Priilinnaga
Esmaspäeval, 6. mail kl 10.20–11.05 Ilmatsalu Põhikoolis
Priilinna sulest on ilmunud raamatuid nii lastele, noortele kui ka täiskasvanud lugejatele ning ta on tõlkinud neli teost inglise keelest eesti keelde. Viimati leidis tema raamat „Väike raamatupoodnik” äramärkimist kirjastuse Hea Lugu ajalooliste romaanide võistlusel.