Tartu Elektriteatris näeb maikuus möödunud sajandi Ida-Euroopa ulmefilme
Kaader filmist Eolomea
Tartu Elektriteatris toimub 6.–12. maini ulmefilmide festival Stalking Eastern Europe, mis toob publiku ette külma sõja aegsed Ida-Euroopa ulmefilmid.
Filmiprogrammi ühendavateks teemadeks on kosmos ja võõrad planeedid lähemas või kaugemas tulevikus. Filmid on pärit ajavahemikust 1959–1988, ajast mil ida- ja lääneblokki lahutas raudne eesriie ja mida iseloomustas kahe suurvõimu, USA ja Nõukogude Liidu vaheline kosmosevõidujooks. Filmid on (kaas)toodetud riikides, mis olid langenud nõukogude kommunistliku kolonialismi ohvriks – Ukrainas, Tšehhoslovakkias, Ida-Saksamaal, Eestis, Poolas ja Rumeenias.
Filmiprogrammis linastub esmakordselt Eestis suurel ekraanil Poola režissööri Andrzej Żuławski 2016. aastal restaureeritud kultusfilm „Hõbedasel planeedil” (1988). Lisaks leiab programmist sellised mõjukad tööd nagu „Ikarie XB 1” (1963) ja „Navigaator Pirx” (1978) ning kurioosume nagu Ida-Saksamaal valminud tugevalt seksuaalsete alatoonidega filmid „Armastus 2002“ (1972) ja „Tähtede tolmus“ (1976).
„20. sajandi Ida-Euroopa areng oli kui utoopilise tulevikunägemuse düstoopiasse sumbumine. Seda peegeldab ühel või teisel moel ka filmivalik,” rääkis programmi üks kuraatoritest Siim Angerpikk. „Filmides põimuvad mitmed teineteist justkui välistavad perspektiivid: kapitalismi kriitika ja lääne ihalus, kosmilise võrdsuse taotlus ja kultuurimperialistlik vaade, usk tehnilisse progressi ja samas hirm selle ees. Ent nagu on universum täis kõike mõeldavat ja mõeldamatut, on need filmid tegelikult pärit igaüks ise maailmast ja toovad meile kummalisi tulevikunägemusi minevikust.”
Stalking Eastern Europe kuulub kirjandusfestivali Prima Vista 2024 „Paremad ja halvemad tulevikud” programmi, mis on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 sündmuste kalendrist. Programmi iga filmiseanssi rikastavad külalised, kes avavad filme ja nende teemasid. Külaliste seas on kosmosepsühholoog Andres Käosaar, ulmekirjanduse ekspert Jüri Kallas ja mitmed tunnustatud ulmeteadlased, kes viibivad samal ajal Tartus aset leidval rahvusvahelise ulmekirjanduse uurijate konverentsil „Transitions”.
Programmi teise kuraatori, Rahvusarhiivi filmiarhiivi direktor Eva Näripea sõnul pakub Ida-Euroopa ulmekino pärand ühtaegu nii lõbusalt retrolikku meelelahutust, nauditavaid esteetilisi elamusi kui ka mõtlemapanevat vaatamist. „Neis filmides peegelduvad omaaegsed hirmud ja lootused, millest nii mõnedki on jätkuvalt väga aktuaalsed, näiteks inimkonna suhe tehnoloogiaga, sealhulgas tehisaruga. Ja kuigi tootmisaegne kontekst on jätnud Ida-Euroopa ulmele oma ideoloogilise jälje, leidub pea igas filmis ka repressiivset režiimi kritiseerivaid noote, sest olemuslikult ebarealistliku žanri kattevarjus oli võimalik öelda rohkem kui mõne ümbritsevat tegelikkust otsesemalt kujutava väljendusvormi puhul,” rääkis Näripea programmist. „Kindlasti on põnev ja ehk ootamatu avastus, et paljud Stalking Eastern Europe programmi kuuluvad linateosed mitte ei jäljendanud lääne eeskujusid, vaid pakkusid oma värske pildikeele ja uuenduslike jutustamisviisidega inspiratsiooni filmidele, mida täna loetakse ulmekino absoluutseks klassikaks.”
Stalking Eastern Europe programm on valminud koostöös Rahvusarhiivi filmiarhiiviga. Programmi toetavad Eesti Kultuurkapital, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituut, Poola Vabariigi Suursaatkond Tallinnas, Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Eestis ja Rumeenia Suursaatkond Eestis.
