Anni Kytömäki (Soome)

Foto: erakogu

Anni Kytömäki (s 1980) on Lõuna-Soomest pärit kirjanik, kelle teostes inimene on looduse osa, mitte sellest kõrgemal. Oma romaanides „Kultarinta“, „Kivitasku“ ja „Margarita“ jutustab ta teisitimõtlejatest, inimestest, kes kaitsesid metsi, soid ja kaljusid juba ammu enne praegust aega. Kytömäkit paelub see, kui kaugeleulatuvad juured on looduskaitsel ja patsifismil, mida tihti peetakse modernse aja nähtusteks.

Kytömäki tuletab oma romaanides  meelde, et inimkond on juba kaua püüelnud parema poole kui on see, millega näime hetkel hakkama saavat. Tema teine tähtis sõnum on, et me ei ole oma planeedil üksi. Romaanis „Kultarinta“ (2014) on inimeste kõrval peategelaseks karu, romaanis „Margarita“ (2020, e.k. 2021) on jutustajaks vahepeal ebapärlikarp. Juba dinosauruste ajast saadik maakeral elanud ebapärlikarp on praegu ohustatud liik, sest see ei ela üle vete saastumist ja jõgede tammistamist. Eestis elab ebapärlikarpe ainult ühes jões Lahemaa rahvuspargis.

Kytömäki romaanid on saanud mitmeid auhindu, „Margarita“ võitis Soome kõige hinnalisema kirjandusauhinna Finlandia aastal 2020. Raamat on tõlgitud eesti keelde aastal 2021 (tlk Toomas Tallo, välja andnud Vesta Raamatud). Tegemist on Kytömäki teoste esimese tõlkega. 

„Margarita“ sündmused paigutuvad peamiselt 1950. aastatesse, kui Soomes toibuti sõjast ja asuti ühiskonda uuesti üles ehitama. Majandusliku nõudluse tõttu hakati metsa laialdaselt maha võtma ja samamoodi taheti võimalikult palju kasu saada inimelanikest. Soovitus oli, et iga naine sünnitaks vähemalt kuus last, et jätkuks sõdureid, kui uus sõda peaks puhkema. Romaani inimesest peategelase, noore massööri Senni elu satub selle eesmärgi tõttu ohtu. Samal ajal kaotab jõesängi sügavuses elav ebapärlikarp oma kodu, kui varjupakkuvad puud võetakse kallastelt maha ja jõesäng kaevatakse otseks. Nii inimene kui jõekarp on „heaolu“ ohvrid – aga nende kest osutub tugevaks.

„Öeldakse, et ajalugu õpetab. Praegusel ajal tundub jälle, et midagi ei ole õpitud. Üha uued põlvkonnad tõmmatakse sõtta  —  sõtta, mis lisaks inimestele ähvardab ka kõiki teisi maakera asukaid ja terveid ökosüsteeme. Taas kord näevad ja kogevad sõdurid, patsifistid, isad, emad, lapsed, juhid, töötajad, ettevõtjad, kunstnikud, inimesed maailma eri paigust õudusi, mis panevad meid ütlema: „Ma ei teadnud, et see on selline“. Minu võimatu unistus on, et kõikidele inimlastele oleks sünnist peale selge, et sõda just selline ongi  — kohutavam kui keegi oskab kujutleda. Siis jääksid sõjad ajalukku.”

Anni Kytömäki

Kolmapäeval, 10. mail kell 18.30 Tartu Kirjanduse Maja saalis. 

Vaata lisaks: Anni Kytömäki (Soome) – videotervitust