Hildegard Reimann (Eesti)

Hildegard Reimann: „Olen elus sattunud maagilisse nõiaringi, kus mu vaba aeg on mu töö, mu töö on minu looming, minu looming on mu õpingud ja õpingud vaba aeg. Erialalt olen etnoloog, ent olen kogu aeg tegelenud ka kunstiga, peamiselt joonistamise – või pigem ikka sodimise – ja kollaaži kaudu. Etnoloogia õppimine on mind aga täitnud lugudega, mis ei ole mu enda omad ja neid lugusid ma seedin, keerutan sõrme otsas, puhun neile sooja õhku peale ja proovin kunstivormi valada. Viimasel ajal mõtlen, kus ja kes on sel juhul siis autor. Lugudest, inimestest, suhetest lähtuv kunst on anonüümne, ent kollektiivne, protsessuaalne ja seeläbi – puudutav. Proovin oma tegemistes juurutada koostegemist ja jagamist. Värske Rõhu projekt ,,Kuidas kirjutada headust?“ on näide koosloomisest, kus autoriks on elu ise: kohtumised, interaktsioonid ja koostöö. Minu kaastöölisteks olid siinkohal Pahkla Camphilli küla lilled, marjad, pingviinid, kassid, traktorid, kohvitassid ja inimesed.“