Jenny Erpenbeck (Saksamaa)

Kirjanik ja lavastaja Jenny Erpenbeck sündis 1967. aastal Ida- Berliini intellektuaalide perekonnas. Tema teekond kirjanduseni võttis aega, kuigi kirjanikud olid nii vanavanemad kui ka teadlasest isa.

Õppinud raamatuköitjaks, töötas Jenny Erpenbeck teatris rekvisiitori ja kostümeerijana ning avastas oma kire teatri vastu. Pärast õpinguid teatriteaduse ja muusikateatri režii erialal töötas ta Austria ja Saksamaa ooperimajades ning on alates 1998. aastast vabakutseline lavastaja.  

1999. aastal ilmus esikteos, jutustus  „Vana laps“ (Die Geschichte vom alten Kind), milles on leitud paralleele Kafka moonutatud maailmadega. Teos äratas saksa kirjandusruumis kohe suurt tähelepanu ja on tõlgitud ka eesti keelde (Pegasus, 2009, tlk Sigrid Reili). 

Debüütromaanis „Külaskäik“ (Heimsuchung, 2008)  jutustab Erpenbeck loo ühest suvemajast ja selle elanikest läbi kogu 20. sajandi, aga ennekõike on see raamat kodust, paiksusest, kõigest sellest, mis inimesi mingi koha, maastiku, kultuuri külge seob. Ka 2012. aastal avaldatud ja 2021. aasta lõpus eesti keeles ilmunud „Viimsepäeva õhtu“ (Aller Tage Abend, e. k. Gallus, tlk Terje Loogus) on rännak läbi 20. sajandi karmide sündmuste. Mõlemas romaanis on üksikisiku elusaatus paigutatud ajaloolisse konteksti ja sisse põimitud Erpenbecki enda perekonnalugu.

„Viimsepäeva õhtut“ on nimetatud kirjanduslikuks eksperimendiks. Erpenbeck kasutab peategelase elukäiku kujutades kirjanikule antud võimu lasta juhtuda võimatul – ta annab 20. sajandi algul Galiitsias sündinud lapsele viis erinevat elu ja laseb tal viis korda surra. 

Erpenbecki värskeimat romaani  „Kairos“ (2021) peetakse üheks kõige siiramaks ja paremaks romaaniks SDV allakäigust. Romaanis, mille  tegevus toimub 1980. aastate lõpus Ida-Berliinis, jutustab ta suure vanusevahega paari armastusloo, selle taustal arenevad sündmused, mis viivad müüri langemiseni.

Arvukate kirjandusauhindadega tunnustatud Erpenbecki loomingut on tõlgitud 30 keelde. Kriitikute hinnangul on ta üks saksa nüüdisaja erakordsemaid kirjanduslikke hääli, kelle loomingus sulavad harmooniliselt kokku mõistuse ja südame hääl. Tema sugestiivses keeles, täiuslikult komponeeritud ja laia tõlgendusruumiga proosas nähakse luulele omaseid jooni. 

„Minu kahjuks ilmselt täitumatu soov on, et kõik rahvad maa peal lahendaksid oma eriarvamused ilma verevalamiseta.“

Jenny Erpenbeck

Kolmapäeval, 10. mail kell 17.00 Tartu Linnaraamatukogu saalis.

Neljapäeval, 11. mail kell 17.30 Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus (Narva mnt 11).

Vaata lisaks: Jenny Erpenbeck (Saksamaa) – videotervitust