Jurgis Kunčinas (Leedu)

Jurgis Kunčinas (1947–2002) oli Leedu luuletaja, esseist, tõlkija, prosaist, esimene, kellest sai lääne tüüpi professionaalne kirjanik. Ta sündis ja kasvas Alytuses ning õppis Vilniuse Ülikoolis saksa filoloogiat. Ta tegi oma trükidebüüdi 1968. aastal. Alates 1977. aastast avaldas Kunčinas kuus luulekogu, seitse novellikogu, laste- ja esseeraamatuid ning seitse romaani. Ta on kirjutanud satiire, esseesid, raadiosaateid ja filmistsenaariume. Ta tõlkis saksa keelest W. Borcherti, H. Bölli, G. Grassi, R. Musili, H. Fallada, H. Brochi, E. Canetti ja I. Bachmanni teoseid. 

1994. aastal pälvis Kunčinas romaani “Tūla” eest Leedu Kirjanike Liidu aasta parima raamatu auhinna. Kirjanikku on autasustatud ka teiste auhindadega. Alytuses tegutseb J. Kunčinase nimeline raamatukogu. 

Kunčinase kuulsaim romaan “Tūla”, mis ilmus 1993. aastal, on tänaseni Leedu proosa üheks tippteoseks. Sellest rääkides kasutatakse sageli määratlust – kultuslik.

Romaani inspiratsiooniallikaks oli kirjaniku armastus kunstnik Gražina Jaronytė vastu, keda sõbrad kutsusid Tūlaks. Nende armastus ei kestnud kahjuks kaua. Saanud teada tema traagilisest surmast (naine uppus), kirjutas Kunčinas selle tundliku ja poeetilise romaani.

Kunčinase kohta on korduvalt öeldud, et ta on nõukogudeaegse boheemluse kroonik, kes poetiseeris indiviidi sisemist autonoomiat alternatiivina avaliku elu absurdsusele. Ta kirjutas irooniliselt, kohati küüniliselt, kuid samal ajal tundlikult ja veenvalt. Ta rääkis „kaotajate põlvkonnast“, kes ei suuda ega taha kohaneda ajaga, milles nad elavad. Kirjaniku tegelased valivad vabaduse, protesteerides valede väärtuste vastu, kuid vabadusest saab ka tee enesehävituse poole. Kirjanik on romantiline maksimalist sõna otseses mõtte. 

Teda nimetatakse sageli ka üheks parimaks jutuvestjaks Leedu proosas, kes jäädvustas oma tekstides nõukogude aja elu, paikade ja kommete iseärasusi suure täpsuse ja detailsusega.

Paljusid Kunčinase teoseid, eriti neid, mis on jutustatud esimeses isikus, peetakse autobiograafilisteks. Ka romaan „Tūla“ on autobiograafiline, peaaegu kõigil tegelastel on reaalsed prototüübid (paljud tundsid end ära) ning mainitakse konkreetseid detaile Vilniuse ja tolle aja kohta. 

Koostas Tiina Kattel