Kim Simonsen (Fääri)

Kim Simonsen (snd. 1970) on luuletaja, kirjastaja, kuraator ja akadeemik. Talt on ilmunud mitu luulekogu ja tema teoseid on avaldatud paljudes ajakirjades ning kogumikes. 

Simonseni loomingu kontseptuaalseteks alustaladeks on keskkonnafilosoofia ja -poeetika, spekulatiivne realism, liikidevahelised suhted ja ökokriitika. Kuigi kirjaniku teostes leiavad väljenduse tema isiklikud emotsionaalsed kogemused, nagu isa kaotus, ookeaniline lein ning inimese ja planeedi vaheline suhe, on filosoofiline mõõde alati olemas.

Kim Simonseni looming on kirjandusžanrite ning tavapäraste akadeemiliste ja kunstiliste valdkondade ülene. Kirjaniku enda sõnul ei ole tema kirjanduslik tegevus ankurdatud rahvuslikesse kirjandusraamistikesse ega kitsastesse keelelise identiteedi mõistetesse. Teda ei kujunda üksainus rahvus, vaid erinevate paikade konstellatsioon, millest igaüks avab tema jaoks uue ruumi. 

2007. aastal asutas Simonsen just seetõttu kirjastuse Eksil (Exile), mille nimevalik oli teadlik strateegia –  kui kirjanduse vaikimisi seisund on rahvuslikkus, tuleb luua selle kõrvale teistsuguse vaikimisi seisund. Simonsen ütleb, et Eksil peaks olema paik, kus teoseid mõistetakse nende ideede, mitte päritolu seoste kaudu. 

Oma seni viimase luulekoguga „Mereveetilga bioloogiline koostis meenutab verd minu veenides“ („Lívfrøðiliga samansetingin í einum dropa av havvatni minnir um blóðið í mínum æðrum“, Eksil, 2023) oli Simonsen nomineeritud 2024. aasta Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinnale.  Eesti keeles annab Kim Simonseni luulekogu välja kirjastus Nordur (fääri keelest tõlkinud Andry Arro) ja raamat on saadaval üritusel kohapeal.

Lisaks eesti keelele on Simonseni luulet tõlgitud taani, inglise, makedoonia, itaalia, ungari ja hiina keelde.