Berit Petolai on luuletav-kirjutav uitaja ja korilane, kes elab perega Peipsiääre vallas, metsade ja põldude vahel väikses Meoma hajakülas. Beriti tekste on ilmunud ajakirjades Looming ja Värske Rõhk, ajalehes Müürileht ning kogumikus „Metsik sõna” (muljed kirjanike rabaskäigust Palupõhjas 2015. aasta Prima Vista raames). Tema luuletusi ning proosapala „Nõidkaru naasmine” on tõlgitud soome keelde.

Beriti loomingus jääb kõlama lihtsa ja vahetu mõtiskleja ning askeldaja, loodusega tihedalt üheskoos hingava ja tuikava inimelu ilu. Aeg ja selle kulgemine, inimlikud pidepunktid aina voogavas ajapöörises joonistavad välja sitke koe, millest aimdub ajastuülest südametarkust ja taju sellest, kuidas igapäevane elukulg võib olla midagi argiselt püha ja kosutavat. Loodus koos kõigi oma pisimate osalistega annab Beriti tekstidele elava, pulbitseva ning tänumeelest kantud eheda maigu. Paik ja tundlikult tabatud paigavaim looritavad ballaadidena voogavad luulelood teatava salapäraga, mis laseb lugejal tunda, et tal on võimalus piiluda ühte maailma, kus on veel alles maagia, muinasjutt ning sõna ilus ja puhas vägi. Beriti teine luulekogu peaks ilmavalgust nägema käesoleval aastal, töös on ka proosalugude kogumik.

Berit on õppinud Tartu Ülikoolis eesti ja maailmakirjandust. Ta töötab Koosa külaraamatukogus raamatukoguhoidjana, meelitades lapsi lugema (piip suus, kepp käes, kriimud silmad lisaks). Olles öökullide hingesugulane, võib Beritit koos oma kolme tütre, koera ja kahe kassirojuga enamasti just õhtutundidel Meoma teedel kulgemas kohata, pastakas, märkmeplokk, binokkel ja seenenuga taskus.

Mõeldes erinevatele variatsioonidele tulevikust, annab Berit siinkohal vastuseks lühikese kokkuvõtva vihje: Loodus annab lootuse. Kui aeg sealmaal, tuleb pakkida oma pere ja kolm kompsu ning kolida ära kuusejuure alla elama, liblik, tigu ja põrnikas seltsiks, just nii, nagu Juhan Liiv kunagi oma luuletuses „Kuuseke“ rauge rahuga lausus. 

2017. aasta kevadel pälvis Berit Prima Vista debüüdiauhinna „Esimene samm” 2016. aasta Loomingus ilmunud luuletuste „Kolletamispäev”, „Hundid ja vanamehed” ja „Tütrele” eest. 2019. aastal ilmus autori esikkogu, „Meoma ümisevad tuuled“, mis valiti üheks Betti Alveri debüüdipreemia nominendiks. 2021. aastal pälvis Berit Juhan Liivi luuleauhinna (2020. aasta Loomingu veebruarinumbris ilmunud luuletusega „Tõnkadi-lõnk”).

Meelis Friedenthal kaitses Tartu Ülikoolis 2008. aastal doktoritöö Tallinna Linnaarhiivis oleva 13. sajandi käsikirja kohta, mis käsitles nägemist ja tajumist teoloogilis-allegooriliselt ja erinevatest keskaegsetest nägemisteooriatest lähtuvalt.  Doktoritöö kirjutamisega samal ajal andis ta välja ka žanriulme valdkonda kuuluva romaani „Kuldne aeg”, mis käsitleb mäletamise, ajaloo ja selle rekonstrueerimise küsimusi düstoopilises tulevikumaailmas.

Aastatel 2008-2014 osales Friedenthal teadusprojektis “Ideede ja teooriate levik ja retseptsioon Baltimaades Rootsi ja Vene võimuperioodil” ja uuris peamiselt 17. sajandi Tartu ülikooli ajalugu. Sellel ajal avaldatud maagilise historitsismi valdkonda kuuluv romaan „Mesilased” tõukus Tartu ülikooli ajaloo uurimisest. Teos pälvis 2012 aastal Euroopa liidu kirjandusauhinna ja on praeguseks tõlgitud 15 keelde.

2014-2015 oli Friedenthal Göttingeni Ülikooli Lichtenberg-Kolleg Fellow, uurimisteemaks religioosne tolerants varauusaja perioodil, eelkõige Saksa ülikoolides. 2015-2020 oli Friedenthal Uppsalas Swedish Collegium for Advanced Study Pro Futura Scientia Fellow, uurimisteemaks Balti regiooni ülikoolidisputatsioonid varauusajal. Sel perioodil kirjutas Friedenthal oma kolmanda romaani „Inglite keel” (2016), mis kuulub samuti maagilise historitsismi valdkonda ja käsitleb raamatute ja paberi ajalugu.

2021. aastal avaldas Friedenthal jutukogumiku „Kõik äratatakse ellu”, mis koondab valiku aastatel 2002-2021 kirjutatud lugusid. Paljud seal avaldatud lood on varem ilmunud Indrek Hargla koostatud ulmekogumikes.

Praegu töötab Friedenthal Tartu Ülikooli Raamatukogu ja Tartu Ülikooli mõtteloo kaasprofessorina ning tema peamine uurimisteema on Läänemere regiooni intellektuaalajalugu varauusajal, fookusega teoloogia ja filosoofia ajalool. 2023. aasta lõpus ilmus tema neljas romaan „Punkti ümber”, mille tegevus toimub 20. sajandi alguses ning lähtub väga kaudselt eesti päritolu kunstniku, filmitegija ja okultisti Friedrich Jürgensoni elust.

Adam Strug on Poola laulja ja instrumentalist, laulukirjutaja, teatri- ja filmimuusika helilooja, kuraator ja muusikaprodutsent, dokumentaalfilmide režissöör ja stsenarist, raadio- ja teleajakirjanik, pärimusmuusika populariseerija. Strugi looming sisaldab folkloorielemente ja tantsuinspiratsiooni, aga ka eksperimentaalseid laule minimalistlikumas stiilis.

Prima Vista jaoks loodud kavas esitatavad Czesław Miłoszi loomingust inspireeritud kompositsioonid on stilistiliselt sarnased Adam Strugi varasemate teostega. Kontsert viitab sõdadevahelisele perioodile (1918–1939) Poolas, kirjanduse õitsenguajale, mille tulemusena sündis uusi kunstisuundi ja kirjastusi, kus avaldasid kohalikud luuletajad. Adam Strug soovib koos muusikutega viia publiku maailma, kus luuletused harmoneeruvad loomulikult muusikaga. Selle perioodi vaimus kõlavad ka Czesław Miłoszi luuletuste tõlgendused.

Vaata ka:
https://www.youtube.com/watch?v=HulJEJt8e3U
https://www.youtube.com/watch?v=xFsPSFDj4ac
https://www.youtube.com/watch?v=qlpQtTgMH-Q

Migro on Krakowi tänavateater, mille asutasid 2019. aastal Monika Kozłowska ja Justyna Wójcik. Teatris luuakse  sõnadeta etendusi, mis on üles ehitatud žestile, tantsule ja miimikale – teatrikeelele,  mida mõistab iga vaataja. Etendusi antakse väike- ja suurlinnade tänavatel, väljakutel ning haljasaladel.

Etenduste põhiteemaks ja inspiratsiooniallikaks on rituaal ja reisimine. Sünnib teekond, mida kujutatakse kui pagulase, rändaja saatust, teekonda läbi elu, teekonda minevikku, mis on jätnud püsiva jälje meie olevikku.

Tartusse tuleb Migro etendusega “Kajad“ (Echoes), mis räägib loo Poola idapiiri aladest –  sõjast, rändest, ümberasustamisest – sellest, mis veel hiljuti tundus olevat minevik.

Etenduse narratiivi loob muusika – instrumentaalpalad ja laulud näitlejate esituses.

Etenduse lavalise liikumise on seadnud Natalia Iwaniec,  kasutades Gaga tehnikat, ainulaadset liikumiskeelt, mille on välja töötanud Ohad Naharin.

2023. aastal esines teater Migro lisaks Poolale festivalidel Prantsusmaal, Sloveenias, Rumeenias, Serbias ja Leedus.

Külalisetendust Tartus rahastab Poola Kultuuri- ja Rahvuspärandiministeerium, toetab Poola Vabariigi Suursaatkond.

Penny Boxall on Šoti päritolu luuletaja, kelle sulest on siiani ilmunud kolm luulekogu: Ship of the Line („Liinilaev”, Eyewear, 2014), Who Goes There? („Kes seal käib?”, Valley Press, 2018) ja Praise of Hands („Käte kiituseks”, Naoko Matsubara puulõigetega, Ashmole’i muuseum, 2020). Boxall on võitnud Edwin Morgani luuleauhinna ja Mslexia/PBS rahvusvahelise naiste luuleauhinna. Ta on Kuningliku Kirjandusfondi (Royal Literary Fund) stipendiaat Cambridge’i ülikooli Cavendishi kolledži juures, Oxfordi ülikooli Mertoni kolledžis (2019), Château de Lavignys, Šveitsis (2018), Hawthomdeni lossis Šotimaal (2017, 2023) ja Gladstone’i raamatukogus Walesis (2017). Praegu on ta Oxfordi ülikooli Wytham Woods residentuuris. 2021. aastal sai ta Inglise Kunstinõukogult (Arts Council) toetuse oma esimese lasteromaani kirjutamiseks ning 2023. aastal toimus New Yorgis koos paleontoloog Frankie Dunni ja löökpillimängija Jane Boxalliga loodud projekti Replaying the Tape esmaesitlus. Ta töötab ka Euroopa kultuuripealinna Bodø programmis matkamajadedega seotud luuleprojektiga. Tänavu juunis ilmub Boxalli järgmine raamat The Curiosities, mis sisaldab ka Tartus kirjutatud luuletusi.

Liis Ring defineerib end kui muusik, (heli)kunstnik, fotograaf, vaatleja ja rändaja, kes jagab oma elu Rootsi lääneranniku ja Eesti kagunurga vahel. Tema tööd on tihti kohaspetsiifilised ning uurivad aja, paiga, keele, kuuluvuse ja koduga seotud tundeid ja küsimusi. Tema teosed, sõltumata meediumist, toetuvad enamasti erinevatele analoogtehnikatele, kus oluline osa on materjali ja motiivi, tänase ja olnu dialoogil.

Liis lõpetanud muusikaproduktsiooni (2017) ja fotograafia (2023) erialad Göteborgi Ülikoolis

https://www.instagram.com/liisring