Norman Ohler (Saksamaa)

Norman Ohler (snd. 1970) õppis Hamburgi ajakirjanduskoolis ja tegutses 1990. aastatel ajakirjanikuna mitmel pool maailmas. Ohleri sulest on ilmunud nii detektiiv- ja ajaloolisi romaane kui ka aimekirjandust. 1995. aastal ilmunud esikromaani „Kvoodimasin” (“Die Quotenmaschine”) peetakse kõige esimeseks internetis ilmunud romaaniks. 

Rahvusvahelise tuntuse tõi Ohlerile tema esimene populaarteaduslik teos „Patsient A. Uimastid Kolmandas Reichis” (“Der totale Rausch”, 2015), mis käsitleb psühhoaktiivsete narkootikumide rolli Teise maailmasõja käigus. Mahukal dokumentaalsel allikmaterjalil põhineva teose tarvis kaevas kirjanik viis aastat Saksamaa ja USA arhiivides. Raamatust sai rahvusvaheline bestseller, mis tänaseks on tõlgitud 30 keelde.

Raamatus „Kõige võimsam aine” (“Der stärkste Stoff”, 2023) vaatleb Ohler psühhedeelikume ravimi, relva ja mõnuainena ning uurib, kuidas psühhedeelsete ainete areng, tootmine ja levik on kujundanud Teise maailmasõja järgset poliitikat ja ühiskonda kuni tänase päevani. Mõlemad aimeraamatud on eesti keeles välja andnud kirjastus Helios Elina Adamsoni tõlkes.

2024. aastal, mil möödus 100 aastat Thomas Manni romaani „Võlumägi”  ilmumisest, avaldas Ohler oma seni viimase teose „Võlumägi, kogu selle lugu” (“Der Zaubereberg, die ganze Geschichte”, Diogenes). Ilukirjandusliku värvinguga aimeraamatus vaatab Ohler Manni „Võlumäe” kulisside taha ja näitab, et romaani tegevuspaiga, Davosi linna kuulsuse aluseks on fiktsioon, kunstlikult loodud illusioon, millest on saanud müüt. 

Ohler parafraseerib julgelt Manni teksti, miksib seda enda omaga ja kirjeldab Davosi arengut vaesest mägikülast rikkuse sümboliks, mille kehastuseks on tuberkuloosisanatooriumid, suusakuurordid ja Maailma Majandusfoorum. Samas pole miski nii, nagu esmapilgul paistab, alates faktist, et tänaseni puudub teaduslik tõestus Davosi mägiõhu tiisikust ravivate omaduste kohta.
Thomas Mann alustas Davosi kuvandi murendamist ning Manni romaanist inspireerituna käib Ohler sama rada,  püüdes ühtaegu „Võlumäe” uute põlvkondade jaoks pildile tuua ja unustusse vajumisest päästa. Katkendit teosest saab lugeda Anne Aroldi tõlkes ajakirja Akadeemia tänavuses aprillinumbris.