2018

Prima Vista 2018 – „Tulevikumuusika“

7.–12. mai 2018

7.–12. maini toimus viieteistkümnendat korda Tartu rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista. Festival kandis tänavu alapealkirja „Tulevikumuusika“, mis ärgitas mõtlema nii lähemale kui ka kaugemale tulevikule, aga ka minevikule ja olevikule kultuuri ja kirjanduse rollile tulevikus ning selle kujundamisel. Patrooniks oli luuletaja, esseist ja tõlkija Hasso Krull. Traditsioonikohaselt oli Prima Vistal ka partnerlinna programm, mis seekord toimus juba festivali eel, 4. ja 5. mail Jõhvis ning pakkus muuhulgas Bulat Okudžava laulude kontserti Olga Einasto ja Elmet Neumanni esituses, luuleretke tuhamäele noorte etlejatega, punkluuletaja Freddy Grenzamnni esinemist ning vaksalikontserti. Kooliõpilastega kohtus Jõhvis Tartu linnakirjanik Mika Keränen.

Tartus algas Prima Vista 7. mail noorte omaloomingukonkursi „Tuleviku tu(u)led“ töödest koostatud kogumiku esitlusega Trükimuuseumis. Esimese päeva sündmustel oli tugev seos ka linnaruumiga – toimus virtuaalse kaardi “Saksa Tartu / Deutsches Dorpat” esitlus ja jalutuskäik linnas ning kirjandusliku teejuhi „Emajõe pääl. Hajakirjanduslikud rännakud Emajõel“ esitlus Sisevete Saatkonnas. Tartu Kirjanduse Majas toimus traditsiooniline Tartu vene autorite õhtu ning esimese väliskülalisena kohtus Linnaraamatukogus lugejatega rootsi kirjanik Lena Andersson.

Teisipäevane programm pakkus sündmusi mitmes vormis ja keeles. Päeva jooksul toimusid luule- ja proosatunnid kohalike vene autoritega, kus esinesid Ljudmila Kazarjan ning Nadežda Valk, ning Olga Einasto ja Elmet Neumanni kontsert lauludega tuntud eesti ja vene filmidest. Kaubamaja Apollos esitleti Rafik Grigorjani raamatut „Eesti ajalugu. Armeenia jälg”. Jätkus tavaks saanud koostöö Soome Instituudiga, mille tulemusel vestlesid Tartu Linnaraamatukogus soome kirjanik Tommi Kinnunen ning tema loomingu eestindaja Jan Kaus. Lugejatega kohtus ka saksa kirjanik Mirko Bonné, kelle romaan „Heledam kui päev“ katkend ilmus festivali ajaks ajakirja Akadeemia mainumbris. Rahva Raamatus esines tunnustatud läti kirjanik Nora Ikstena.

Festivali patrooni Hasso Krulli juhtimisel toimus Utoopia raamatupoes vestlusõhtu „Uks. Aken. Auk“. Päeva lõpetas luulelis-tundeline programm, mis hõlmas noore argentina luuletaja Ignacio Perini luulekava „“Lover/Loser“ kultuurilokaalis Vilde ja Vine, samas toimunud luuleõhtut „Unenägude atlas üheks õhtuks“, kus esinesid Krista Ojasaar, Andra Teede, Silvia Urgas, Helena Läks ja külalisesineja Leanne Moden (Ühendkuningriik) ja musitseeris Lilli-Krõõt Repnau, ning keskööl alanud tundelist teekonda Raadi kalmistul Kaspar Jassa juhtimisel.

Kolmapäeval, 9. mail avati raekoja platsis Prima vista raamatulaat. Laada raames toimus kahel päeval ka rohkelt raamatuesitlusi TÜ raamatukogu kohvikus Gaudeamus. Päeval oli huvilistel võimalus võtta osa inglise luuletaja Leanne Modeni töötoast Writing for Performance, kohtuda vene kirjaniku Pjotr Aleškovskiga ning austria õuduskirjaniku Christian Kössleriga, kellega vestlesid TÜ tudengid. Õhtupoolikul toimus TÜ raamatukogu konverentsisaalis festivali teemaetendus „Tulevikumuusika“, mis mõtestas seekordset teemat helis ja pildis ning sõnavõttude kaudu; multimeedia-lavastuse koostamisel tehti koostööd UNESCO kirjanduslinnadega üle maailma. Teemaetendusele järgnes Skyp’i vahendusel festivalil osalenud Alexander Genise (USA) ja Tatjana Tolstaja (Venemaa) vestlus teemal „Fiction/Nonfiction: piirid ja perspektiivid“ TÜ Raamatukogu konverentsisaalis Õhtul kohtus linnaraamatukogus lugejatega prantsuse kirjanik Jean-Philippe Blondel, Tartu Kirjanduse Majas esitleti Katrin Väli luulekogu. Kolmas festivalipäev kulmineerus taas kord Vildes ja Vines, kus tunni jooksul lugesid oma loomingut noored autorid Kristel Algvere, Siim Lill, Talvike Mändla, Kelly Turk ja Joonas Veelmaa, seejärel algas rohkelt publikut kokku toonud ning hoogsalt kaasa elama pannud TarSlämmi finaal, kus külalisesinejana astus üles inglise luuleprõmmude üks võtmetegelasi, rahvusvaheliselt tuntud luuletaja, näitekirjanik ja kriitik Joelle Taylor. Seekordse TarSlämmi publikulemmikuks osutus Silver Sepp, žürii valitud võitjateks olid Heidi Iivari ja Aliis Aalmann.

Neljas festivalipäev algas Pargiraamatukogu avamisega, kus kahel päeval olid programmis kontserdid ning kunstitoad lastele. Pärastlõunal toimus TarSlämmi töötuba Performance in Spoken Word Joelle Taylori juhendamisel. Vene kirjanik Pjotr Aleškovski pidas Tartu Ülikoolis loengu „Ajalugu ja tänapäev kaasaegses vene kirjanduses. Post-imperialistlik sündroom“ ning õhtul toimus ülikoolis Tatjana Tolstaja loeng vene keele transformatsioonist. Päeva üheks keskseks teemaks oli teiste maade ja kultuuride avastamine: Linnaraamatukogus toimus kohtumine poola kirjaniku Natasza Goerkega ning tema Nepaali reportaažide raamatu „Seal“ eestikeelset tõlke esitlus, õhtupoolikul kohtus aga lugejatega oma loomingus Araabia kultuurikogemust peegeldav iiri kirjanik Denyse Woods. Kaubamaja Apollos esitleti Marita Tambe raamatut „Minu Madeira“, Tartu Linnamuuseumis väideldi aga teemal „Multikultuurne ühiskond on elujõulisem kui põliskultuurne ühiskond”, kus argumenteerisid Gea Kangilaski ja Aet Kuusik ning Hardo Pajula ja Martin Ehala. Jätkus ka patrooni programm – Hasso Krulli kutsel osalesid festivalil kaks noort luuletajat, Elis Burrau Rootsist ning Laura Accerboni Itaaliast, kes neljapäeval esinesid koos tõlkijate Carolina Pihelgase ja Kristjan Haljakuga luuleõhtul Barlovas. Päeva lõpetas Merca ja Urve Voitki luule- ja muusikakava “Revolutsiooniline situatsioon. 100 aastat riigipöördest”.

Reedel, 11. mail algas programm „Elava raamatukoguga“ Linnaraamatukogu Annelina ja Tammelinna harukogudes. Ennelõunast õhtutundideni kestis TÜ raamatukogus koostöös TÜ Kultuuriteaduste instituudiga korraldatud konverents „Kirjandus ja tehnika“, kus eesti kirjandusteadlased kõnelesid viisidest, kuidas kirjandus on aidanud tehnikat ja tehnoloogiat mõtestada, ning vormidest, kuidas kirjandus on tehnikat representeerinud. Tartu Kirjanduse Majas toimus kohtumine ungari kirjaniku János Háyga ja jutukogu „Budapesti sillad” esitlus, seejärel aga vestlus brasiilia kirjaniku José Eduardo Degraziaga. Linnaraamatukogus tähistati kirjastus Fantaasia sarja „Orpheuse raamatukogu“ 7. sünnipäeva, Tartu Ülikoolis aga oli võimalik kuulata Skype’i vahendusel Alexander Genise avalikku loengut „Dovlatov ja kolmas laine“. Õhtul toimus Pargiraamatukogus üks Prima Vista keskseid vabaõhusõndmusi, kontsert „Kirjanikud muusikas“, kus astusid üles Kaisa Kuslapuu, Tuuli Velling, Kristel Mägedi, Merca ja Urve Voitk ning Kaisa Ling Thing vähendatud koosseisus, kontrabassil Vello Annuk. Pärast kontserti pakkus Pargiraamatukogu koostöös Elektriteatriga vabaõhukino, kus näidati Rainer Sarneti filmi „November”. Samal õhtul oli kirjandusprogramm ka Tartu Kirjanduse Majas – saalis võis osa saada Martiini Teekannu ja Kaspar Jassa B2B kirjandus-setist ning hiljem toimus Arhiivis patrooni eestvedamisel hääletsirkus „Palagan“ – eksperimentaalne luulelugemine, millest võtsid osa Hasso Krull, Kristjan Haljak, Elis Burrau, Carolina Pihelgas, Laura Accerboni, Roomet Jakapi ning Kaija Kängsepp.

Viimane fesivalipäeva pakkus rohkelt nii töötubasid kui ka sündmusi lastele ja noortele. Lutsu majamuuseumis toimus kirjandus- ja mänguhommik Anti Saarega, Fahrenheit 451° raamatutoas noorte infootsingumängu „Otsi kohta, kust sa saad” võitjate autasustamine ning lastega ja lastele lugemine. TÜ kunstimuuseumis kuulutatu välja arvustuste võistluse „Ulakass“ võitjad. Trükimuuseumis toimusid töötoad pealkirja all „Mida teha raamatuga?“, koostöös TÜ Miljon + algatuse ja Wikimedia Eestiga toimus sTARTUp HUBis Vikipeedia kirjutamismaraton kõigile huvilistele, kus fookus oli seatud loomingut ja loomeisikuid kirjeldavatele vikiartiklitele. Päeva rikastasid muudki sündmused – Edvin Aedma esinemine Lutsu majamuuseumis, Korea luulepäev „Taevas, tuul ja tähed“ kohvikus Gaudeamus, Ene Mihkelsoni nimelise stipendiumi asutamine ja luulekava Eesti Kirjandusmuuseumis, Eesti Ulmeühingu ettekanne „Kas androidid unistavad elektrikitarrist“ tähetornis ning karjaselaulude lugemine TÜ kunstimuuseumi saalis Janik Pälli eestvedamisel. Tänavuse Prima Vista lõpetas Psühhodisko konverents ja pidu „Tulevikumuusika“ Tartu Kirjanduse Maja kolmel korrusel, kus sai kuulata Yuri Brytvichi (Läti) ettekannet Zodiac’s phenomena in the context of “Space” band mania , Ahto Külveti ettekannet Sounds of the Space Age: Practical Applications on Vinyl ning Mikko Mattlari (Soome) ettekannet Finnish disco and electronic music in the 1970s and 1980s. Psühhodiskol esines luule- ja helikavaga sügisel kirjanduslinna esimese residendina Tartus viibinud sloveenia kirjanik ja muusik Andrej Tomažin ning esitleti Raul Oreškini kauaoodatud raamatut „Kui ma vananen“. Programmile järges pidu, kus plaadimuusikat mängisid DJd nii Eestist kui ka Soomest.

Marja Unt
Ilmunud Loomingus 2018 (6)

Väliskülalised

Lena Andersson (Rootsi)
Tommi Kinnunen (Soome)
Mirko Bonné (Saksamaa)
Nora Ikstena (Läti)
Ignacio Perini (Argentiina)
Leanne Moden (Ühendkuningriik)
Christian Kössler (Austria)
Pjotr Aleškovski (Venemaa)
Jean-Philippe Blondel (Prantsusmaa)
Alexander Genis (Ameerika Ühendriigid)–osales virtuaalselt
Tatjana Tolstaja (Venemaa)
Joelle Taylor (Ühendkuningriik)
Natasza Goerke (Poola)
Denyse Woods (Iirimaa)
Laura Accerboni (Itaalia)
Elis Burrau (Rootsi)
José Eduardo Degrazia (Brasiilia)
Andrej Tomažin (Sloveenia)
János Háy (Ungari)

Prima Vista ja UNESCO kirjanduslinnad esitlevad: Tulevikumuusika – teekond tulevikku sõnas, pildis ja helis” (Tartu Ülikooli Televisioon, 9.05.2018)

Prima Vista 2018. Alexander Genise, Tatjana Tolstaja ja John Shemjakini vestlus teemal „Fiction/Nonfiction: piirid ja perspektiivid“ (Tartu Ülikooli Televisioon, 9.05.2018)

Prima Vista 2018. Alexander Genise (USA, via Skype) avalik loeng “Dovlatov ja kolmas laine” (Tartu Ülikooli Televisioon, 11.05.2018)

Blogides:

Meedias: