2019

Prima Vista 2019 – „Naljast kaugel“

8.–11. mai

16. korda toimuv rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista kandis alapealkirja „Naljast kaugel“, et võimaldada nii esinejatel kui ka publikul mõtiskleda nalja ja tõsiduse, huumori piiride, aga ka mitmesuguste rohkem ja vähem tõsiste nähtuste ning nendest kõnelemise viiside üle. Seekordseks patrooniks oli kirjanik, tõlkija ja karikaturist Toomas Kall.

Juba enne festivalinädala algust viis aga partnerlinna – seekord, tõsi küll, partnerasula – programm Prima Vista ka Tartust õige kaugele. 2. mail algas programm Orissaares, kuhu nädalavahetuseks jõudis ka kirjanikke ja korraldajaid Tartust.

Kava sisaldas töötubasid ja näitusi, aga ka kasutatud raamatute laata ning mitmesuguseid esinemisi, sealhulgas meeleolukat vestlusringi, kus nii festivali teemat kui muidki naljast rohkem või vähem kaugeid küsimusi arutasid Kadri Tüüri juhtimisel Merca, Contra, Mehis Tulk ning Mudlum. Pühapäeval enne ärasõitu said nii kohalikud kui ka külalised Tartust ekskursiooni käigus põhjalikumalt tuttavaks Muhumaa kirjanduslike kividega ning Orissaares õpetas Maila Käos Kõrgemast Kunstikoolist Pallas, kuidas kasutada loominguliselt vanu raamatuid.

Festivali põhiprogrammi eel toimus Tartuski mitu eelsündmust, muuhulgas avati 6. mail Tartu kaubamaja Apollos loomingu ja vaimse tervise suhteid käsitlev näitus „Kannatusest kasvab kunst?“ ning samal teemal toimus ka vestlusõhtu näitleja Loore Martma, kirjanik Tõnis Vilu ning kunstnik Suvi-Mari Partsi osalusel. 7. mail kohtus publikuga juba esimene väliskülaline, saksa kirjanik Ralf Rothmann ning Tartu Kirjanduse Maja kirjanduslikul teisipäeval toimus George Orwelli teosele „1984“ pühendatud vestlusring. Eelsündmuste seas toimus ka venekeelsete autorite loominguline õhtu, Jan Rahmani ja Kaisa Kuslapuu kirjandusõhtu Fahrenheit 451˚ raamatutoas ning palju muudki nii kirjasõna, filmikunsti kui ka kujutava kunsti vallas.

Festivali põhiprogramm sai nädala keskel, 8. mail hoo sisse piduliku avamisega TÜ Raamatukogu konverentsisaalis, kus Tartu linnapea Urmas Klaasi, linnakirjaniku Vahur Afanasjevi, kirjanduslinna kevadise residendi Ron Whiteheadi ning väliskülaliste sõnavõttude vahel pakkus temaatilisi etteasteid teater Must Kast. Juba sama päeva hommikul tõi rohkelt huvilisi kokku ka Raekoja platsis avatud Prima Vista raamatulaat. Pärast avamist avanes võimalus vaadelda tänavust teemat mitme teise kultuuri kontekstis – Linnaraamatukogus esitleti poola klassiku Sławomir Mrożeki „Valitud teoseid“, mille on eestindanud ja välja andnud Hendrik Lindepuu ning TÜ kultuuriteaduste instituudis võis kuulata vene kirjanike Alla Bossarti ja Igor Irtenjevi vestlust „Mõtisklused vene huumori olemusest ja eripärast tänapäeval”. Õhtupoolikul toimus Soome Instituudis luule- vestlusõhtu soome luuletaja Kalle Niinikangaga, Linnaraamatukogus kohtus lugejatega aga belgia kirjanik Jean-Philippe Toussaint. Festivali pikaajaline partner Tartu Elektriteater pakkus programmi Pawel Pawlikovski filmidest „Dostojevski reisid“ (1991) ning „Moskva-Petuški“ (1990). Hilisõhtu viis aga festivalimelu ja suure hulga publiikud veinibaari Vein ja Vine, kus absurdilaastude tekstikavaga „Dorpat“ esines austria kirjanik Daniel Wisser, kelle loomingut sai eestikeelses tõlkes kuulda Siim Lille esituses.

Neljapäeval. 9. mail avati südalinna pargis Pargiraamatukogu, mis kahe päeva jooksul pakkus raamatute laenutamise võimalust, internetiühendust ning mitmekesist programmi nii täiskasvanutele kui ka lastele. Noortel lugejatel avanes pärastlõunal ka võimalus kohtuda soomerootsi kirjaniku Karin Erlandssoniga, kes külastas festivali Soome Instituudi üritustesarja „Soomerootsi kevad“ raames. Tartu Kirjanduse Majas viis samal ajal inglise luuletaja Andy Willoughby läbi loovkirjutamise töötoa „Luuletaja teekond“, kus tegeldi mälestustega nii füüsilistest kui ka vaimsestest teekondadest.

Festivali teine päev sisaldas ka mitmekesist venekeelset programmi – Tartu Linnamuuseumis toimus kohtumine Andrei Ivanoviga ning pärast seda satiirikirjanik Semjon Altovi loominguline õhtu. TÜ raamatukogus avati Asko Künnapi näitus „MOEÄT – Ma olen ennast ära tüüdanud. Asko Künnapi graafika, koomiksid, raamatukaaned ja plaadikatted“. Linnaraamatukogus esines aga austria kirjanik Daniel Wisser ning seejärel pühendati õhtupoolik festivali patroonile – Toomas Kall esitles oma paroodiakogumikku „Paunvere lõpp“ ning esitluse jätkuna etendas teater Must Kast Pargiraamatukogus tekstikava „Toomas Kalli kevaded“, mille lavastas Kaija M Kalvet. Tähelepanu pühendati sel päeval ka noortele ja alustavatele autoritele. Fahrenheit 451˚ raamatutoas toimus noorte luuleõhtu „Võitlus apaatia eest“, kus esinesid Marianne Harju, Mari Pihl, Tarmo Pungas, Sarah Särav ja Joosep Vesselov. Päeva lõpetas Tartu luuleprõmuvõistluse TarSlämm hoogne ja publikurohke finaal lokaalis Vilde ja Vine, mille võitjaks tuli Maris Pedaja. Külalisesinejana astus finaalis üles Zena Edwards Inglismaalt.

10. mai programmi juhatas sisse noortele mõeldud „Elav raamatukogu“ Linnaraamatukogu Tammelinna ja Annelinna harukogudes, lõuna ajal toimus aga kalmisturetk „Tundeline teekond Raadi kalmistul“ Kaspar Jassa juhtimisel. Pärastlõunal avati Küüni tänaval Ene Mihkelsonile pühendatud pink. TÜ raamatukogus sisustas päeva venekeelne programm, mille raames Zoja Kuznetsova pidas loengu „Kulinaarsest proosast ja luulest ilma naljata ja naljaga“ ning kirjandusteadlane Roman Leibov luges lugusid tsüklist tsüklist „Serpuhhovskije“. Tartu Elektriteatris tehti kummardus tänavusele patroonile, näidates tema stsenaariumil põhinevat Roman Baskini filmi „Rahu tänav“, seanssi rikastas Toomas Kall omapoolsete kommentaaridega.

Õhtul tutvustati kaubamaja Apollos Jüri Talveti koostatud koguteost „„Maailmakirjandus muinasajast tänapäevani.“, Pargiraamatukogus toimus aga taas kord kontsert „Kirjanikud muusikas“, mis ühtlasi tähistas 15. sünnipäeva; üles astusid seekord Aapo Ilves ja Paul Neitsov, Jaan Pehk, Silver Sepp ning Vahur Afanasjev ja Ellips koosseisus Kerstin Vestel, Martha Rattus ja Hebo Rahman. Kontserti juhtisid TarSlämmi korraldajad Sirel Heinloo ja Toomas Leppik. Hilisemad õhtutunnid olid sel päeval väliskülaliste päralt, Tartu Kirjanduse Maja pööningusaalis toimus kaksikutest läti kirjanike Madara ja Agnese Rutkevica loominguline õhtu, kus külalistega vestlseid Ilze Tālberga ja Contra. Seejärel astus üles briti-süüria luuletaja Amir Darwish, kelle ingliskeelsest luulest tõlgiti väike valik festivali puhuks ka eesti keelde. Reedese programmi lõpetas siinseid festivale juba mitmel korral külastanud inglise luuletaja Andy Willoughby esinemine, kelle paar aastat tagasi Prima Vistal tutvustatud teos Between Stations („Jaamade vahel“) kõlas seekord Kersti Undi tõlkes ning Siim Lille esituses ka eestikeelsena.

Viimasel päeval, 11. mail pakkus programm lastehommikut Andrus Kivirähkiga Oskar Lutsu Majamuuseumis, arvustuste võistluse „Ulakass“ võitjate autasustamist TÜ kunstimuuseumis, aga ka kirjandusliku infootsingumängu võitjate väljakuulutamist Fahrenheit 451˚ raamatutoas. Nagu on tavaks saanud, toimus Kirjanduse Majas hommikul ka raamatuoksjon. Pärastlõunal esinesid TÜ botaanikaaias jaapani luuletajad Taeko Uemura ja Mariko Sumikura. Festivalile pani aga suurejoonelise ning ebatavalise punkti kirjanduslinna kevadise välisresidendi, ameerika luuletaja Ron Whiteheadi eestvõttel korraldatud 24-tunnine katkematu kultuuriprogramm pealkirjaga Insomniacathon Tartu Kirjanduse Majas. Niisugune maratoni mõõtu ettevõtmine sai Eestis teoks esmakordselt ning näitas, et huvi ja jaksu jätkub veel festivali viimaselgi päeval nii loomeinimestel kui ka publikul.

Programm sai alguse kell 10 hommikul Aristophanese tõlkimise avatud töötoaga, pärastlõunal vestlesid Ron Whitehead ja Andy Willoughby biitkirjandusest, teater Vanemuine aga panustas Ott Kiluski näidendi „Kirvetüü“ avaliku lugemisega. Hilisel pärastlõunal astus kuulajate ette Tartu linnakirjanik Vahur Afanasjev ning seejärel esitles Martin Oja oma uut raamatut „Öö lainetel surfajad“. Õhtu lähenedes suunduti ülemisest saalist keldrikorrusele Arhiivu, kus Jaan Malin ehk Luulur luges nii oma kui ka Allen Ginsbergi loomingut, tema järel esinesid kirjanduslinnade Tartu, Reykjaviki ja Lillehammeri noorte kirjanike mobiilsusprogrammis osalejad Hilde Susan Jægtnes, Erik Eikerhaug, Kolfinna Nikulásdóttir ja Gunnar Ragnarsson.

Programmi üheks haripunktiks oli kahtlemata ligi kaks tundu kestnud improvisatsiooniline koostöökava pealkirjaga „Ootamatu koostöö“, mis põimis luulet ja muusikat ning kus osalesid Ron Whitehead, Andy Willoughby, Kalle Niinikangas, Amir Darwish, Kaisa Ling, Aapo Ilves, Vahur Afanasjev ja Ellips, Kaisa Ling, Steve Vanoni, Gunnar Ragnarsson, Eerik Kokk ning Erki-Andres Nuut. Õhtu ja öö jooksul esinesid veel Merca, Jüri Kolk, Kaisa Ling Thing, Kaisa Kuslapuu, Steve Vanoni, Iso Pullo ning Kerstin Vestel ja Martha Rattus. Vaadati ka videosid kirjanduslikust Tartust ningplaadimuusikat mängisid DJ Daysleeper ja DJ Kaspar Jassa. Hommikul kell kaheksa andis kaasahaarava kontserdiga uut energiat Andres Roots ning pisut enne kella kümmet hommikul lõpetati sündmus Hebo Rahmani lauludega ning kokkuvõttega Ron Whiteheadilt.

Marja Unt
Ilmunud Loomingus 6 (2019)

Välisesinejad:

Ralf Rothmann (Saksa)
Igor Irtenjev (Vene)
Alla Bossart (Vene)
Kalle Niinikangas (Soome)
Jean-Philippe Toussaint (Leedu / Belgia)
Daniel Wisser (Austria)
Karin Erlandsson (Soome / Rootsi)
Andy Willoughby (UK)
Semjon Altov (Vene / Juudi)
Zena Edwards (UK)
Madara Rutkēviča (Läti)
Agnese Rutkēviča (Läti)
Amir Darwish (Kurdi / Briti / Süüria)
Ron Whitehead (USA)
Mariko Sumikura (Jaapan)
Taeko Uemura (Jaapan)

PV kavavihik EST A5 10.04Laadi alla
PV kavavihik RUS A5 10.04Laadi alla

Prima Vista 2019 avamine (Tartu Ülikooli Televisioon, 8.05.2019)

Blogides:

Meedias: