2009

Prima Vista 2009 – „Lehekülg minevikust – lehekülg tulevikust“

7.–10. mai 2009

7.–10. mail toimus Tartus rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista alateemaga „Lehekülg minevikust – lehekülg tulevikust“. Festivali patroon oli luuletaja Andres Ehin. Partnerlinn 2009. aastal oli Viljandi.
Külas olid esinejad Itaaliast, Venemaalt, Ungarist, Suurbritanniast ja Soomest.
Festivali põhiprogramm algas 7. mail pargiraamatukogu avamisega. Festivali raames toimusid kohtumised kirjanikega, arutelud, ühised filmivaatamised, raamatuesitlused ja palju muud. Ainult Prima Vista raames oli müügil kogumik „Mehed ei nuta“, mille autoriteks olid Andres Ehin, Tõnu Õnnepalu, Urmas Vadi, Mehis Heinsaar ja Eia Uus.

Festivali patrooni pöördumine:

Küllap vist
Kuidas määratleda eesti kirjandust? Kõige lihtsam on öelda, et see on eesti keeles kirjutatud kirjandus. Eesti keel on Euroopas üsnagi eriline keel. Ja see teeb eesti kirjandusest erilise kirjanduse.
Eesti keel on täishäälikurohke. Mind on alati võlunud ja kummastanud eesti keeles peituv võimalus luua fraase, mis sisaldavad ainult täishäälikuid.
Kas teate eestikeelset  fraasi, mis sisaldab 28 täishäälikut ja mitte ühtegi kaashäälikut?  Tuletame meelde:
aoäia õe uue oaõieaia õueaua ööau, mis inglise keelde tõlgituna kõlaks umbes nii: night-honour of a watching dog in the garden of fresh bean-flowers belonging to the sister of my sunrisy father-in-law
Eesti keele täishäälsust iseloomustab seegi, et meil on 36 kaksiktäishäälikut ehk diftongi. Eesti keeles pole haruldased ka triftongid ehk kolmiktäishäälikud.
Seepärast oleks veider ja koletu, kui meie, niivõrd täiehäälse keele kõnelejad, oma kunstiliselt kujundatud aistingute, tunnete ja mõtete väljendamisel ehk luuletamisel ainuüksi kirjapanekutega piirduksime.
Ja ega me piirdugi. Meil on suud peas. Me ütleme välja. Me laulame, leelotame ja etleme.
Moskvas ja Peterburis olen nõukogude ajal püüdnud seda eesti keele täishäälsust ka venelastele selgitada. Kui ütlesin, et „u nas malo soglasnõh, a mnogo glasnõh“, siis nemad said asjast hoopis omamoodi aru.
Nende meelest tähendas „u nas malo soglasnõh“ seda, et meil Eestis on vähe neid, kes nõukogude värgiga nõus on. Komajärgne lausejätk „a mnogo glasnõh“ pidi nende meelest tähendama seda, et meil Eestis on rohkesti neid, kes režiimi vastu julgevad suu lahti teha. Minul polnud sääraste tõlgenduste vastu vähematki.
Suuliste ettekannete üheks suurepäraseks ja suupäraseks suurvormiks on festivalid, nagu näiteks ka seesinane „Prima Vista“. Siin saavad tavaliselt nina alla pobisevad suured sõnameistrid toreda helitehnika abil oma hääle kuuldavaks teha.

Mis on iseloomustanud meie kirjandust noil ajul, mil kirjanikud on olnud võrdlemisi vabad ja pole tajunud totalitaarse võimuideoloogia survet. Üks oluline eesti kirjanduse loomujoon avaldub sõnades „küllap vist“. Eesti proosakirjaniku loodud kujud või lüürilised minategelased ei rutta midagi jaatama või eitama. Jaa või ei asemel ütlevad nad meelsasti küllap vist.  

Muljet avaldav küllapvistleja eesti kirjanduses on teenijatüdruk Tiina  „Tõe ja Õiguse“ neljandast köitest. Selle kujuga ei saanud Tammsaare küllapvistlemise isu veel täis. Ta lõi ka meessoost küllapvistleja – Põrgupõhja uue Vanapagana. Vähe tähelepanu on osutatud sellele, kui toreda tähendusliku paari moodustavad Tiina ja Vanapagan. Ja nende küllap vist on tegelikult tõlkimatu.
Jaatamine ja eitamine oleks Tiinade ja Vanapaganate meelest eblakas ja pealispindne. Küllap vistil on suur ja tume tuum. Küllap vist ajab hirmu peale, kuid viib meid ka edasi põlist eestipärast teed pidi.
Küllap vist ei tähenda seda, et me otsustamist peaksime aina edasi lükkama. Küllap vist tähendab seda, et me ei tohi asjadest ega ideedest endale jumalaid teha.
Eesti kirjanduses ilmneb enam kui tavalises kõnekeeles, et meie jaatamistel ja eitamistel on väga sageli vimka küljes. See on kiiksuga jaatamine või kiiksuga eitamine, mille taga luurab küllap vist.
Ehk teisiti öeldes – ükski tõde pole igavene ja mõjub ainult teatud piirides, mingis kindlas aegruumi punktmomendis. Kontekstist välja kistult muutub iga tõde naeruväärseks.

Tühjus, vaikus ja varjud moodustavad eesti lüürika suure kolmainsuse. Sellel on pide ka eesti mütoloogias. Sest pole ju mitte Vanapagan Eesti kuradi ürgne nimetus. Selleks on hoopis Vanatühi. Nii toredat kuradinime paljudel teistel rahvastel ei ole ja see vaimustab ka võõramaiseid vaimuinimesi.
Veeretame vaikust üle varjude ja tühjendame oma vaimu, et ruumi teha lõpmatusele.
Kuni elab meie omapärane emakeel, ei kao eesti kirjandus kuhugi.

Andres Ehin

Väliskülalised:

Umberto Eco (Itaalia)
Aleksandra Marinina (Venemaa)
László Darvasi (Ungari)
Jean Sprackland (Suurbritannia)
Natan Zablotskis (Venemaa)
Sofi Oksanen (Soome)

Ajakava

Kolmapäev, 6. mai – Prima Vista eelüritused

15.00 Ungari Instituut ja Ungari Kultuuriselts esitlevad: ungari kirjanik László Darvasi Tartu Kirjanduse Maja krüptis

17.00 Kontsert “Maailma nukraim orkester”  Olav Ehala, Lembit Saarsalu ja Hannes Kaljujärvega Tartu Kirjanduse Majas

17.00 Raamatuesitlus: Tartu Saksa Kultuuri Instituudis: Leseschmetterlinge. Literarische Etüden
Saksakeelsete loovtekstide kogumik TÜ saksa filoloogia tudengitelt.

19.00 Ungari uue ajakirja Pluralica esitlus Tartu Kirjanduse Maja krüptis
Pluralica on uus kunstiajakiri Ungaris, mis hoogsa lähenemisega teeb erinevaid temaatilisi sissevaateid ühte voi mitmesse kultuuri. Kvartaliajakirja esimene topeltnumber kannab pealkirja „NÜÜDIS-EESTI” ja kutsub mitmesajal värvilisel leheküljel assotsiatiivsele seiklusele Eesti nüüdiskirjanduses ja kujutavas kunstis. Kokkusaamisel tuleb juttu ajakirjast ja selle taga seisvate inimeste edasistest plaanidest seoses Eesti kultuuriga.

19.00 „Kriisiaja laulud. Viisid ja lood Eestist 1929–1933“ Tartu Kirjanduse Majas
Esinevad: Erkki Otsman, laul
               Tiit Lauk, pill
                Loone Ots, jutt
Pilet: 75.-/50.-
*Soodushind kehtib õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele

Neljapäev, 7. mai

10.45–19.00 Pargiraamatukogu südalinna pargis (Poe tänava ja mänguväljaku vaheline ala)
Kirjandusfestivali ajal avatud Pargiraamatukogus laenutatakse raamatuid, saab lugeda ajalehti ja ajakirju, kasutada internetti. Päeval on vabaõhuraamatukogus lasteüritused – kunstitoad kirjanikega, kirjandusliku orienteerumismängu start ja kokkuvõtete tegemine. Õhtul on Pargiraamatukogus luuleprogramm ja kontsert.

10.45 Pargiraamatukogu avab Tartu Poku lasteaia tervituskontsert

13.30 Prima Vista 2009 avamine TÜ Raamatukogu konverentsisaalis: tervitused festivali peakorraldajatelt, festivali patroonilt Andres Ehinilt ning aukülaliselt Aleksandra Marininalt. Festivali aukülalise Umberto Eco avalik loeng

16.00 Koomiksi õpituba Annelinna raamatukogus (Kaunase pst 23)
Madis Ots, Pesakonna isa räägib endast ja oma loomingust ning näitab koomiksikunsti

17.00 Räppluule õpituba Tartu Linnaraamatukogu saalis
Põhjamaade Hirm aka Johan Kullerkup ja s´Poom aka Martti Poom loevad räppi ja vastavad räppkultuuri puudutavatele küsimustele.

17.00 Kirjandusrühmituse Purpurmust Org luulekava „Poeet ja müra sammas“ Pargiraamatukogu lavatelgis
Üles astuvad: Anna Kristiina Pae, Urmo Mets, Martin Vabat, Allar Lepa, Carolina Pihelgas ja Kaarel B. Väljamäe.

18.00 Rahvusvaheline seminar kirjastamisest, esindamisest ja autoriõigusest Tartu Kirjanduse Majas
Kas tänapäeval on kasulik olla kirjanik? Kas on kasulik olla kirjastaja? Kuidas saab noor autor oma teoseid avaldada? Kas on vaja vahendajat autori ja kirjastuse vahel? Kuidas saada kirjanduslikuks agendiks? Looming või kommerts – kas autor saab kirjutada tellimise peale? Autoriõiguse probleemid tänapäeval … Nende ja paljude teiste huvitavate teemade üle arutlevad ümarlauas kirjanikud, kirjastajad, kirjanduslikud agendid, raamatute müüjad:

Aleksandra Marinina (Moskva), kirjanik
Natan Zablotskis (Moskva), Aleksandra Marinina kirjanduslik agent
Nelli Zagorodnjuk (Tallinn), kirjastuse Ersen juhtivspetsialist autoriõiguste alal
Krista Kaer (Tallinn), tõlkija, kirjastuse Varrak peatoimetaja
Igor Rosenfeld (Tartu), kirjastaja ning  kaupluse Vene Teaduslik Raamat omanik
(:)kivisildnik (Pärnu), kirjanik ja kirjastaja
Igor Kotjuh (Tartu), kirjanik
Andres Anvelt (Tallinn), kirjanik


Modereerib Olga Einasto (TÜ Raamatukogu), seminari töökeelteks on eesti ja vene keel

20.00 Hasso Krulli luulekogu „Neli korda neli“ esitlus Tartu Kirjanduse Maja krüptis.
Luulelugemine neljal häälel: Hasso Krull, Peeter Laurits, Triinu Ojar ja Carolina Pihelgas. Kitarril musitseerib Janek Kesselmann.

20.00–21.00 Vabaõhukontsert Pargiraamatukogu platsil: esineb Eesti hiphopi lipulaev A-Rühm koosseisus Genka, Cool D, Kozy ja DJ Critikal

Reede, 8. mai

10.00–19.00 Pargiraamatukogu südalinna pargis (Poe tänava ja mänguväljaku vaheline ala)
Kirjandusfestivali ajal avatud Pargiraamatukogus laenutatakse raamatuid, saab lugeda ajalehti ja ajakirju, kasutada internetti. Päeval on vabaõhuraamatukogus lasteüritused – kunstitoad kirjanikega, kirjandusliku orienteerumismängu start ja kokkuvõtete tegemine, esineb raamatukogu nukuteater. Õhtul on Pargiraamatukogus  kontsert ja vabaõhukino.

10.30 Raamatukogu nukuteatri etendus „Pokude seiklus metsas“ ja Tartu Poku lasteaia kontsert Pargiraamatukogu lavatelgis

11.00–18.00 Prima Vista raamatulaat TÜ Raamatukogu ees ja sees
Raamatulaat pakub võimalust hankida soodsa hinnaga raamatuid ning saada ostetud raamatusse ainulaadne Prima Vista tempel. Toimuvad ka raamatuesitlused ja mitmesugused ülesastumised.

13.00–16.00 “Lehekülg minevikust” – päevaraamatutele ja elulugudele pühendatud kõnekoosolek ning vestlusring rokibiograafiatest Tartu Ülikooli Raamatukogu konverentsisaalis
Avasõnad festivali patroonilt Andres Ehinilt. Päevaraamatutest ja elulugudest kõnelevad Janika Kronberg, Rutt Hinrikus ja Jaan Kaplinski. Selle üle,  kuidas on viimastel aastatel Eestis rokkmuusikute ja ansamblite elulugusid kirjutatud, arutlevad Tõnis Kahu, Mihkel Truman ja Berk Vaher.

15.00 Raamatuesitlus Tartu Kirjanduse Majas: Ilmi Kolla „Kõik mu laulud“
Ilmi Kolla luulest kõneleb raamatu  koostaja Eve Annuk

15.00 Põnevusromaani „Punane elavhõbe“ autori Andres Anvelti kohtumine lugejatega Apollo raamatukaupluses (Tartu Kaubamaja)

15.00 Koomiksi õpituba Tammelinna raamatukogus (Suur Kaar 56)
Alar Pikkorainen, Kosmose muttide isa räägib endast ja oma loomingust ning näitab koomiksikunsti.

15.00 Tartu II Muusikakooli akordionistide ansambli kontsert Pargiraamatukogu lavatelgis

15.30 Veronika Mahtina raamatu „Peterburi eesti Jaani kirik/ Эстонская церковь Св. Иоанна в Петербурге” esitlus Prima Vista raamatulaadal

16.00 Raamatu “Objasnenije v ljubvi. 150 stihotvorenij 18 russkih poetov Estonii“ esitlus Prima Vista raamatulaadal
Eestivene autorite armastusluule antoloogia, koostanud ja välja andnud Igor Kotjuh

16.30 Kogumiku “Mehed ei nuta” esitlus Prima Vista raamatulaadal

17.00 „Sinna ongi koer maetud!“ – kriminaalromaanidele pühendatud õhtu Tartu Linnaraamatukogus
Oma tööst ja loomingust kõnelevad  populaarsete kriminaalromaaide autor Aleksandra Marinina ning kriminaalromaani “Punane elavhõbe” autor, endine Keskkriminaalpolitsei juht Andres Anvelt. Üritus on eesti ja vene  keeles.

17.00 Peep Ilmeti luulekogu „Meilmail“ esitlus Tartu Kirjanduse Majas

19.00 Laulvate kirjanike kontsert Pargiraamatukogu platsil
Laulvate kirjanike kontsert toimub tänavu juba viiendat korda. Eelmiste aastate  neljal kontserdil on üles astunud kokku 14 kirjanikku, neist kolm on ka tänavu laval, uusi esinejaid on seekord neli.  
Tänavuse kontserdi avab festivali patrooni Andres Ehini melodeklamatsioon, löökriistadel Brian Melvin, kitarril Mart Soo. Kontserdi teises osas loevad ja laulavad  luulet Asko Künnap ( kitarril saadab Heikki Kalle), Kristiina EhinMarje Ingel, Merca, Jaan Pehk ja Aapo Ilves. Saatemuusikutena teevad kaasa Mait Trink ja Meelis Kommedant.


21.00 Filmiõhtu Tartu Kirjanduse Maja krüptis: “Moguči”
Näidatakse Toomas Griini filmi “Moguči”. Taustajuttu räägivad Toomas Griin, Priidu Beier ja Matti Milius.

21.00 algab Genialistide klubis pidu “Akadeemikute valik:
kirjandusteadlased”. 
Plaadimuusikat, vaatenurki ja meeleolusid valivad
Jaak Tomberg, Aare Pilv ning Neeme Lopp. Südaööl teeb etteaste Aapo Ilves.

Pilet 50/25, Kirjanike Liidu liikemtele tasuta

22.00 Vabaõhukino Pargiraamatukogu platsil: „Mina olin siin“
Festivali külastab Kinobuss filmiga „Mina olin siin“ (re˛. R. Vilbre, Amiron OÜ & Helsinki Filmi, 2008). Film põhineb Sass Henno romaanil „Mina olin siin. Esimene arest“.

Laupäev, 9. mai

10.00–17.00  Prima Vista raamatulaat TÜ Raamatukogu ees ja sees
Raamatulaat pakub võimalust hankida soodsa hinnaga raamatuid ning saada ostetud raamatusse ainulaadne Prima Vista tempel. Toimuvad ka raamatuesitlused ja mitmesugused ülesastumised.

12.00 Festivali aukülalise Aleksandra Marinina kohtumine lugejatega Apollo raamatukaupluses (Tartu Kaubamaja)
Esitletakse Aleksandra Marinina raamatut“Kaasautorid“/ „Соавторы“ (eesti ja vene keeles).

12.00 Koomiksi õpituba Tartu Linnaraamatukogu saalis
Urmas Nemvalts, Mürakarude ja Linnaloomade isa räägib endast ja oma loomingust ning näitab koomiksikunsti

12.00 Kogupereüritus „Vanaema õunapuu otsas“ Tammelinna raamatukogus (Suur kaar 56)
Oodatud on kõik, kes soovivad veeta mõnusa tunnikese lõbusate vanaemade ja vanaisadega. Koos loetakse raamatuid, mängitakse mänge ja tehakse muudki toredat.

12.00 Tartu Ülikooli Raamatukogu konverentsisaalis DVD-kogumiku “Uku Masingu maastikud” esitlus

14.00 Ümarlaud “Kas ja mida loeme homme?” Dorpati konverentsikeskuse Petersoni saalis
Osalejad ja ettekanded:
Dagmar Lamp, kirjanik ja aktiivne blogija: „Maine, kuulujuttude ja blogide tulevik“
Mari Laaniste, kunstiteaduse doktorant, kriitik: „Piltidega metakirjutamisest“
Indrek Treufeldt, Balti filmi- ja meediakooli õppejõud, teleajakirjanik: „Pilt või sõna“
Joonas Sildre, koomiksikunstnik: „Koomiksimeediumi rakendamiskatsetest Eestis isikliku biograafia põhjal“
Arutelu juhib Priit Kruus.


14.00 Aleksandra Marinina kohtumine lugejatega TÜ Raamatukogu  Konverentsisaalis. Üritus on vene keeles

14.00 Aapo Ilvese luulekogu „Tulen öösel sulle koju“ esitlus Prima Vista raamatulaadal

15.00 Bullfrog Browni kontsert Prima Vista raamatulaadal

16.00 Prima Vista Noortekas Tartu Kirjanduse Maja hoovis
Traditsiooniks kujunenud noorte kirjandusüritusel loevad oma loomingut noored autorid Eda AhiKristjan HaljakCarolina PihelgasPaavo PiikLee RajandoTriin Tasuja ning Andra Teede. Toimub ka Virtuaalkassi arvustuste võistluse võitjate autasustamine ning kirjanduspreemia Esimene Samm laureaadi väljakuulutamine ja esinemine.

18.00 Inglise luule õhtu Tartu Kirjanduse Majas: kõne all on briti nüüdisluule, oma loomingut tutvustab ja loeb inglise luuletaja Jean Sprackland

20.00 „Tagasi tulevikku!“ – Prima Vista pidu Kultuuritehases

Luule- ja muusikakavad: Allar Lepa, Marje Ingel ja Tuuli Taul

Kell 21.00 toimub Triin Tasuja luulekogu „Provintsiluule“  esitlus
Ajakirja Värske Rõhk raamatusarja Värske Raamat kuuenda teosena ilmuv “Provintsiluule” sisaldab Tamsalust pärit noore autori Triin Tasuja siirusest, eneseirooniast ja ääremaisest elutunnetusest kantud kirjutisi, mida tasakaalustavad viited punk- ja popkultuurile.


Da Joint esitleb: Urbanluule
sˇPoom tutvustab üritust Oi Poeeti
Räpptekste ja luulet esitavad: wst, BaDDoGG, Karl(615) ja G-Loc
Vahepalana: Cuba (615) beatbox
DJ-d: dj Kashu, DR.PhillGood, dj Vasar

Pilet alates kl 23.00: 75.-/50.-
*Soodustus kehtib üliõpilastele

Pühapäev, 10. mai


21.00 Emadepäeva õhtul esitleb Kristiina Ehin oma uut luulekogu „Emapuhkus“ Genialistide Klubis (Lai 37 taga)

„Prima Vista 2009“ Viljandi päev

Kondase Keskuse aias (Pikk t. 8)

12.00 „Prima Vista 2009“ Viljandi päeva avamine
Kirjandusfestivali avab festivali patroon Andres Ehin
Luulet loevad Andres Ehin ja Kristiina Ehin
Müügil Kristiina Ehini uus luulekogu “Emapuhkus”

14.00 Kirjanikerännu kogumikku „Mehed ei nuta“ esitlevad tekstide autorid Andres Ehin, Mehis Heinsaar, Tõnu Õnnepalu, Urmas Vadi ja Eia Uus
Kogumik müügil!

Viljandi paadisadamas

16.00 Paadipiknik Viljandi järvel
Luulet loevad Siim Kera, Hanna Kangro, Eda Ahi ja Marje Ingel

Bonifatiuse Gildis (Väike-Turu 8)

19.00 Viljandi päeva pidulik lõpetamine. Esinevad laulvad kirjanikud Tuuli Taul, Allar Lepa ja Mathura. Lõpuüritusest osavõtt kutsetega

Kell 12.00-17.00 on avatud antikvariaat Ad Astra