2021

Prima Vista 2021 – „Väike maailm”

20.–25. september

Tartu Rahvusvaheline Kirjandusfestival Prima Vista toimus tänavu olude sunnil juba teist aastat kevade asemel septembris. Seekordse alapealkirja alla “Väike maailm” koondus rohkelt eriilmelisi sündmusi ning teemat aitasid tõlgendada kirjanikud, tõlkijad ja kriitikud nii Eestist kui ka mujalt maailmast. Patrooniks oli tänavu norra tõlkija ja luuletaja Øyvind Rangøy.

Programmi juhatas 20. septembril sisse linnaraamatukogus toimunud vestlusring, kus osalesid Tartu linnakirjanikud Kristiina Ehin (2017), Carolina Pihelgas (2020) ja Juhan Voolaid (2021). Tekstikava linnakirjanike loomingust esitasid Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilased. Samal päeval leidis aset teinegi vestlusõhtu: Tartu Kirjanduse Majas arutleti krimikirjanduse üle vestlusringis, mis kandis pealkirja „Krimikirjandus ajaloo tõmbetuultes“ ning kus osalesid kirjanik Tiit Aleksejev, krimikirjanduse ekspert Jaan Martinson, tõlkija, ungari keele lektor ja estofiil Kriszta Tóth ning Zoltán Pap – Vilmos Kondori populaarse krimisarja „Budapest Noir“ kirjastaja Ungarist. Samal ajal Ülikooli Raamatukogus toimunud kirjandusõhtul “Kitsas maailm” võis kuulda kohalike vene autorite loomingut. Päeva lõpetas mitmekeelne sündmus, kolme Balti riigi ühise ingliskeelse kirjandusajakirja No More Amber esitlus kultuuriklubis Salong, kus tekste eesti, läti, leedu ja inglise keeles esitasid Adam Cullen, Kristjan Haljak, Toms Treibergs, Svens Kuzmins, Giedrė Kazlauskaitė ja Benediktas Januševičius.

Järgmisel päeval oli ametliku avamise eel võimalik festivalimeeleolu saavutada jalutades – toimus kirjanduslik ringkäik Supilinnas, kus kõlasid sealsete paikadega seotud kirjanduslikud tekstid Ülo Treikeldri esituses nig tõestisündinud lugusid võis kuulda Ants Siimult. Pärastlõunal avati festival Alexela Loomelaval toimunud sündmusega, mis põimis sõnavõtte tantsukavade ja muusikaga. Õhtupoolikul oli võimalik tutvuda kahe seekordse väliskülalisega – Linnaraamatukogus esines saksa kirjanik Uwe Laub ning Elleri Muusikakooli Tubina saalis vene kirjanik ja ajakirjanik Viktor Šenderovitš. Samasse päeva mahtus ka erinevat laadi reisikirjandust: Enn Kaup esitles Tartu kaubamaja Apollos oma raamatut „Minu Antarktika“ ning Eia Uus tutvustas Fahrenheit 451° raamatutoas oma uut teost „Kirjad Buenos Airesest“. Hilisemad õhtutunnid olid aga pühendatud tänavusele patroonile – Ülikooli kohvikus toimus kirjandusliku teisipäevana Øyvind Rangøy autoriõhtu „Mõlemast otsast saar“.

Ka kolmapäev sai alguse kirjandusliku jalutuskäiguga: koos linnakirjanik Juhan Voolaidiga liiguti Tartu keskaegse linnamüüri radadel inspireerituna tema teosest „Hokimängija Tartu linnamüüril“. TÜ peahoones võis päeval kuulata Viktor Šenderovitši loengut „Tsensuur ja satiir Venemaal” ning Tartu Kirjanduse Majas kohtus lugejatega soome kirjanik Johanna Venho, kellega vestles tema loomingu tõlkija Kai Aareleid. Suur osa siseruumide programmist leidis aga sel päeval aset raamatukogudes. TÜ raamatukogus sai osaleda Igor Kotjuhi töötoas „Kas luuletada on kerge?“ ning hiljem ka tema raamatu „The Isolation Tapes: Luuletused ja märkmed“ (Kite) esitlusel. Linnaraamatukogus Karlova-Ropka raamatukogus pidas Astrid Tuisk loengu „Ukraadinast ukakani“, keskkogus toimus aga festivali patrooni Øyvind Rangøy juhtimisel ja Norra külaliste osalusel vestlusring “Tõlkimise diplomaatia”, kus mõtteid avaldasid Turid Farbregd, Klara Hveberg, Knut Ødegård ja Norra suursaadik Else Berit Eikeland. aruteluõhtu „Epideemiad kirjanduses, pärimuses ja päriselt“ Tartu Linnaraamatukogu saalis. Tõlketeemadele järgnes samas kohas teinegi vestlusõhtu, mille fookuses oli epideemiate kujutamine kirjanduses, nende peegeldumine pärimuses ja toimunu asetamine meditsiiniajaloolisse konteksti. Osalesid. kirjanik ja usuteadlane Meelis Friedenthal ja folklorist Reet Hiiemäe, vestlust juhtis Reeli Reinaus. Kolmanda festivalipäeva lõpetas noorte autorite värske looming – kultuuriklubis Salong astusid kirjandusõhtul “Särtsuga kirjandus” üles Gregor Kulla, Janika Läänemets, Talvike Mändla, Ave Taavet ning Joosep Vesselov.

Neljapäeval, 23. septembril said alguse Prima Vista traditsioonilised vabaõhusündmused, Pargiraamatukogu ja raamatulaat. Enam kui 20 kirjastaja osalusel toimunud raamatulaat kestis seekord küll vaid ühe päeva, ent meelitas raekoja platsi üksjagu huvilisi ning laadal leidis aset ka sündmusi: esitleti Veiko Märka teost „Vargamäe eided ja koerad“ ning leidis aset Prima Vista heategevusprojekti käigus kogutud raamatute pidulik üleandmine lasteasutustele ja kirjastuste tänamine. Pargiraamatukogu pakkus päeva esimeses pooles lasteprogrammi, pärastlõunal aga tantsiti Kate Bushi populaarse lauluvideo “Vihurimäe” eeskujul ühistantsu. Õhtul astus Pargiraamatukogus üles ansabel Naised Köögis ning toimus ka traditsiooniline kinoõhtu, kus avanes võimalus vaadata Janno Jürgensi filmi “Rain”, mis aga ilmaolude tõttu linastus pargi asemel Elektriteatris. Sündmusi jagus sel päeval mujalegi. Tartu Linnamuuseumis võis osa saada festivali venekeelsest programmist, mille raames pidas Igor Rosenfeld loengu „Kas Katariina I on pärit Dorpatist?“, Larissa Joonas esitles raamatuid „Arütmia ja ööbikud“ ning „Inimkino“ ning toimus ka Jelena Skulskaja loomingu õhtu “Lühinägeliku aja kroonikad”. Uusi raamatuid tõi neljas festivalipäev publiku ette veelgi, näiteks Tartu kaubamaja Apollo raamatupoes esitleti õhtupoolikul Justin Petrone. Õhtul astus Linnaraamatukogu saalis publiku ette tänavuse festivali kaugeim külaline, iisraeli kirjanik Etgar Keret, temaga vestles tõlkija Margus Alver ning tema loomingut esitas Anne Türnpu. Selle kõige tihedama festivalipäeva sündmused täitsid ka Kirjanduse Maja, kus toimus norra luule õhtu „Taeva poole üles ja alla põhjatusse“ Knut Ødegårdi ja Øyvind Rangøyga, samuti Briti kirjastuse Repeater Books kogumiku „The Repeater Book of the Occult: Tales from the Darkside“ esitlus kirjastajate osalusel ning tutvustati ka tänavu kevadel ootamatult lahkunud kirjaniku Vahur Afanasjevi avaldamata teoseid „Tuulevaiksed aastad“ ja „Rail Baltic“.

Reedel toimus mitmel pool lastele ja noortele mõeldud sündmusi – “Elav raamatukogu” Tartu Linnaraamatukogu Tammelinna ja Karlova-Ropka harukogus ning lasteprogramm Pargiraamatukogus, aga ka kohtumine noore autori Grete Kaioga Tammelinna harukogus ning Rick Riordani „Percy Jacksoni“ sarjale pühendatud viktoriin Linnaraamatkogu keskkogus. Pargiraamatukogus esinesid Tartu II Muusikakooli akordionistid. Taas oli võimalik võtta osa kultuurilisest jalutuskäigust, sedapuhku Raadi kalmistul giid Kaspar Jassa juhtimisel, mõttelise retke võis ette võtta retke vene vanausuliste maailma, osaledes luboki trükkimise töötoas TÜ raamatukogus Pavel Varunini juhtimisel, kes õhtupoolikul esitles ka vanausuliste väljaandeid. Õhtupoolik pakkus mitmekesist programmi eri paigus: Linnaraamatukogus toimus Eia Uusi autoriõhtu, kultuuribaaris Naiiv astusid luulekavaga „Kolm kuni seitse sõlme“ üles Veronika Kivisilla, Adam Cullen, Asko Künnap ja Øyvind Rangøy, Lodjakojas aga avanes võimalus kohtuda läti autori Rvīns Vardega, kellega vestles Contra. Kirjandusprogrammi lõpetas Soome päritolu Tartu kirjaniku Heidi Iivari luulekogu „Tarton sarjarakastaja / Tartu sariarmastaja“ esitlus Vildes ja Vines, kus autoriga vestles Kai Aareleid ning tekstide saateks musitseerisid Marge Loik ja Karl Kruuse. Reede õhtusse mahtus aga veel teatrit ja filmigi , seda muidugi jätkuvalt kirjanduslikus võtmes- Üliõpilasmajas võis vaadata Üliõpilasteatri etendust “Libamina ilmarannal”, mis põhineb Ilmar Laabani loomingul, ning Elektriteatris esilinastus Katri Rannastu ja Joosep Matjuse dokumentaalfilm „Pingeväljade aednik“ Mehis Heinsaarest.

Üliõpilasteatri etendust ning filmi Heinsaarest oli võimalik vaadata ka festivali viimase päeva õhtul, samuti oli laupäeval programmis Linnaraamatukogu laste- ja noorteosakonna suvelugemisprogrammi lõpetamine ja noorte infootsingumängu võitjate auhindamine ning Trüki- ja Paberikunstikeskuses sai osaleda reisimärkmiku valmistamise töötoas. Meeldejäävaks punktiks seekordsele Prima Vistale oli aga hommikust hiliste öötundideni kestnud “Futuroloogiline kongress” – Stanislav Lemi 100. sünniaastapäevale pühendatud sündmus, mis täitis terve Tartu Kirjanduse Maja erinevate kunstivaldkondade ning mitmesuguste tulevikumõtetega. Ühtlasi oli tegu eelüritusega Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 raames toimuvale Prima Vistale, mis kannab pealkirja “Paremad ja halvemad tulevikud”. Kongressi puhul muutus Tartu Kirjanduse Maja suurejooneliseks luksushotelliks (või pigem dekadentlikuks väikelinnahosteliks), mille töötajad eesotsas konsjerż Paavo Matsini, šveitser Jaak Tombergi, peakoka Maret Tamme ja TÜ kirjandusringiga Ellips võõrustasid külalisi ootamatute ruumilahenduste ja tuumaka eeskavaga. Kava sai alguse utoopilise salongiga kirjanduse ja tuleviku teemal, misjärel viis Paavo Matsin läbi avamängu halvaa, martsipani ja kuradiga. Päev jätkus sümpoosioniga „Tagasitulek tähtede juurest“, kus Stanisław Lemi loomingust kõnelesid Jüri Kallas ja Joel Jans (Eesti Ulmeühing) ning Paweł Frelik (Varssavi Ülikool). Pööningukinos näidati Borys Lankoszi filmi „Stanisław Lem, „Solarise“ autor“ ning pärastlõunal esitleti Stanisław Lemi teose „Robotite muinasjutud” eestikeelset tõlget. Õhtupooliku täitis maratonimõõtu kirjanduslik kava, mus tulevikuteemalisi tekste esitasid Sveta Grigorjeva, Kristjan Haljak, Maarja Kangro, Hasso Krull, Mairi Laurik, Triinu Meres, Mihkel Mutt, Natalja Nekramatnaja, Carolina Pihelgas, Urmas Vadi, Elo Viiding ja Tõnis Vilu. Selle publikurohke sündmuse viimane faas sai teoks järelpeona kultuuriklubis Salong astusid üles Andres Lõo ja Random Light Orchestra ning DJd: Kaspar Jassa ja Neeme Lopp.

Marja Unt
Ilmunud Loomingus nr 10 2021

Väliskülalised:

Kodumaised autoriõhtud:

Prima Vista 2021 avamine 21.09.21 Alexela Loomelaval (Atlantise majas)

Kunstiprogramm ja sõpruspäev Cēsises

Tänavuse kunstiprogrammi raames avardasime väikest maailma mitmete näitustega. Tartu Linnaraamatukogus sai 28. aprillist 25. maini vaadata näitust „Tartu linnakirjanikud”. 3. maist 5. juunini sai Kaarsillal näha Juhan Voolaidi fotonäitust „Nihestatud Tartu 2”. Tartu Ülikooli raamatukogus oli 7. september – 4. oktoober võimalik tutvuda Kõrgema Kunstikooli Pallas tekstiiliosakonna tudengite gobeläänide näitusega „Kuidas see ikkagi oli?”; Kalli Kalde ja Eero Ijavoineni ühisnäitusega „Väike maailm“ ning Tuuli Puhveli ja Sulev Kuuse ühisnäitusega „Unenäoline Tiibet – 20 aastat hiljem“. 14. september –11. oktoober oli vaatajatele väljas Kõrgema Kunstikooli Pallas maaliosakonna tudengite maalide näitus „Vaatenurk”. Tartu Linnaraamatukogus sai perioodil 17. september  –16. oktoober tutvuda Ove Büttneri ja Tiit Rammuli  ühisnäitusega „Liiga väike maailm” ning Stefani Visseli fotonäitusega „Iseenda allikas”.

4. detsembril leidis Cesises, Lätis aset pikalt oodatud Prima Vista sõpruspäev. Eesti autoritest esinesid Prima Vista 2021 patroon Øyvind Rangøy, Contra, Kristiina Ehin, Lauri Sommer, Carolina Pihelgas ja Piret Põldver, helikujundustega Kiwa, Paul Lepasson ja John Grzinich ning õhtuses programmis luulebänd Naelravi ja Ahto Külvet (Psühhoteek). Lätis elavaist poeetidest esinesid Madara Gruntmane, Dana Zālīte, Jayde Will, Jānis Rokpelnis, Arturs Punte, Daila Ozola, Krišjānis Zeļģis ja Ligija Purinaša ning helikujundajad Maksims Šenteļevs ja Rostislavs Rekuta. Sõpruspäev toimus kultuurikeskustes PLMC (14-19.30) ja Mala (20-23) ning kanti üle ka Kirjandusfestival Prima Vista Youtube’i kanalis.

Svea Kaseorg

Tunnustus

Tartu Kultuurikandja 2021 aunimetuse nominent aasta sündmuse kategoorias – Futuroloogiline kongress

Blogides

Meedias