2025

Prima Vista 2025 – “Raamat kui paik, paik kui raamat”

5.–10. mai

5.-10. maini toimunud Tartu rahvusvahelisel kirjandusfestivalil Prima Vista olid seekord keskmes raamatud, paigad ja nendevahelised seosed. Inspireerituna Eesti Raamatu Aasta motost „Rahvas algab raamatust” oli festivali teemaks „Raamat kui paik, paik kui raamat”. Prima Vista patroon oli tänavu Kai Aareleid ning kuna omakeelse raamatu 500. sünnipäeva tähistavad lisaks eestlastele ka lätlased, toimus partnerlinna päev piirilinnas Valgas. Lisaks kirjandussündmustele ja kontsertidele oli festivalil ka teemast lähtuv kunstiprogramm ning Elektriteatris sai nautida Prima Vista filmiprogrammi.

Avapäeval, 5. mail oli suur osa programmist pühendatud saksakeelsele kultuurile ja baltisaksa kihistusele siinses kultuuriloos. Päeval toimus Saksa Välismaise Koolihariduse Keskuse (ZFA) algatatud kirjandusvõistluse „Lehekülg lehekülje haaval“ / „Seitenweise”; Eesti finaal. Pärastlõunal toimus jalutuskäik, mis viis enam kui sada aastat tagasi Tartu ülikoolis õppinud baltisaksa tudengite mälestuste radadele, seejärel toimus Tartu Linnaraamatukogus saksa kirjaniku Klaus Modicki autoriõhtu, kus külalisega vestles kirjandusteadlane Liina Lukas ning vestluse keskpunktis oli romaan „Keyserlingi saladus“ („Keyserlings Geheimnis“), mis jutustab baltisaksa päritolu kirjanikust, saksa kirjanduse impressionistist Eduard von Keyserlingist. Teemast lähtuvalt toimus kogu festivali jooksul palju mitmesuguseid kirjanduslikke jalutuskäike ning juba esmaspäeva õhtul viis kirjanik Kaspar Jassa huvilised kirjandusloolisele retkele Tartu kesklinnas. Tartu Ülikooli Raamatukogus arutleti samal ajal paikade lugemise ja nendest kirjutamise üle – hollandi teadlane ja kirjanik Klaske Havik luges oma luulet ning pidas loengu „Linnakirjaoskus: arhitektuuri lugemine ja kirjutamine”, millele järgnes vestlus Eik Hermanniga.

Prima Vista programmis on alati olnud oluline koht ka lastele ja noortele mõeldud sündmustel ning Tartu Linnaraamatu harukogudes said juba esmaspäeval alguse üritused, mis kogu festivalinädala jooksul pakkusid võimalusi nii “Elava raamatukoguga” tutvumiseks kui ka kirjanikega kohtumisteks. Nende raames kohtusid tänavu lugejatega Tuuli Tolmov, Laura Evisalu, Reeli Reinaus ja Liina Vagula. Tartu Linnaraamatukogus mängiti festivali raames Ilmar Tomuski etendust „Seiklus raamatumetsas”, mis valmis Tartu Linnaraamatukogu nukuteatri näitetrupile Eesti Raamatu Aasta puhul.

Festivali teine päev sai hoo sisse raamatulaada avamisega raekoja platsil. Nagu tavaks saanud, toimus kogu laadapäeva vältel mitmesuguseid raamatuesitlusi, samuti sündmused lastele ja „Vihurimäe” ühistants. Teise traditsioonilise sündmusena toimus samal ajal kesklinnas ka Poola lipu päev, mis hõlmas kellamängu poloneesiga, abilinnapea Raimond Tamme ning Poola Vabariigi Chargé d’affaires a.i. Artur Jan Orzechowski sõnavõtte, rongkäiku ülikooli peahoone juurde ja kuningas Batory mälestustahvli juurde lillede asetamist. Poolale oli pühendatud ka ajaloolis-kirjanduslik jalutuskäik „Poola jäljed Tartus”.

Teisipäeval toimus ka Prima Vista ametlik avamine – sedapuhku Tähetorni juures, sest samal päeval avati Tähetorni läänesaalis ka „Mikroraamatukogu” ehk füüsilise mõju raamatukogu, kus leidub korraga vaid väike hulk trükiseid ning seeläbi on nad nii sisult kui vormilt rõhutatult nähtavad. Nelja päeva jooksul eksponeeriti „Mikroraamatukogus” nelja komplekti raamatuid – teisipäeval tegi valiku Eik Hermann, kolmapäeval olid välja pandud EKA tudengite köitetööd, neljapäeval Lina Itagaki (Leedu) valik ning reedel Jaak Tombergi ja Andrus Laansalu valik. Teisipäeva õhtul kohtus Tartu Linnaraamatukogus lugejatega läti kirjanik Andris Kalnozols, seejärel toimus Tartu Kirjanduse Majas kirjandusliku teisipäevana Kai Aareleiu patrooniõhtu pealkirjaga „Tartu kaart”, kus patrooniga vestles Jan Kaus ning muusikaga kujundasid õhustikku Villu Veski ja Jan Gunnar Hoff. Päeva lõpetas kontsert „Kui maailm jääb seisma“, kus laule poola luuletaja Zbigniew Herberti ning eesti luuletajate tekstidele esitasid Tõnis Mägi (laul), Kärt Johanson (laul), Ain Agan (kitarr) ja Andre Maaker (kitarr).

Kolmanda päeva kava oli mitmekesine, pakkus sissevaateid erinevatesse kultuuridesse ning viis erinevatesse paikadesse. Tartu Linnaraamatukogus toimus päeval leedu illustraatori Lina Itagaki kohtumine lastega, pärastlõunal esitleti aga Angela Soopi kunstnikuraamatut “Neli aastaaega” ning seejärel toimus saksa kirjaniku Markus Thielemanni autoriõhtu, kus külalisega vestles Tartu Ülikooli õppejõud Hella Liira. Pärast Thielemanni esinemist avanes linnaraamatukogus võimalus tutvuda põhjalikumalt kuuba kirjaniku Leonardo Paduraga, kellega vestles eesti-kuuba päritolu Anneli Ramos Põder. Tähetornis asunud “Mikroraamatukogus” vestlesid raamatute füüsiliste omaduste teemal Eik Hermann, Ulla Väljaste ja Tõnis Tootsen, vestlust juhtis Andrus Laansalu. Tartu kaubamaja Apollo raamatupoes esitles Susanna Veevo raamatut „Minu Türgi” (Petrone Print) ning õhtul toimus poes ka vestlusring „Kultuurikonfliktilood ja omajuurelood” Petrone Prindi „Minu…” sarja põhjal. Tartu Linnamuuseumis esitleti samal õhtul Eva Koffi romaani „Õhuskõndija” ning Tartu Kirjanduse Majas Toomas Kiho luulekogu „Pundinuiad”. Kirjanduse Maja kultuuriklubis Salong avas Kaspar Jassa raamatuillustratsioonide näituse „Ummakumma”.

Neljapäev, 8. mai pakkus rohkelt võimalusi kirjanduslikel jalutuskäikudel osalemiseks. Päeval toimus Vanemuise kultuuritänava jalutuskäik, mida juhtisid Ants Siim Tartu Linnamuuseumist ja Ülo Treikelder Tartu linnaraamatukogust. Pärastlõunal sai alguse kirjanduslinna Tartu jalutuskäikude eriprogramm „Tagasi Tartusse”, mille raames tutvustasid oma Tartut kirjanduslinna varasemad resident-kirjanikud: esmalt viisid inglise luuletaja Andy Willoughby ja Tartu luuletaja Joanna Ellmann huvilised psühhogeograafilisele rännakule Emajõe äärde ning hilisõhtul suunduti koos šoti luuletaja Penny Boxalliga luulelisele jalutuskäigule Emajõe randa ööbikuid kuulama. Neljapäeval avanes Tartu Linnaraamatukogus ka võimalus kohtuda soome kirjaniku Kjell Westöga ning kultuuriklubis Salong astusid sündmusel “Särtsuga kirjandus” üles noored kirjanikud Helena Aadli, Mihhail Boitsov, Triinu Kree, Talvike Mändla, Heneliis Notton ja Joosep Vesselov.

Eesti Raamatu Aasta puhul algatas tänavu residentuuriprogrammi ka Goethe Instituut Eestis koostöös Tartu Saksa Kultuuri Instituudi ning UNESCO kirjanduslinnade Tartu, Heidelbergi ja Bremeniga. Selle programmi raames viibis aprillis ja mais Tartus residenduuris saksa kirjanik Julia von Lucadou ning Prima Vista neljanda päeva õhtul toimus tema ning Venezuela juurdtega Bremeni kirjaniku Ernesto Salazar-Jimenezi osalusel Saksa Kultuuri Instituudis vestlusring „Maailma tähtsaim tänav”, mida juhtis festivali patroon Kai Aareleid. Nagi juba palju aastaid tavaks olnud, toimus festivali neljandal päeval Vildes ja Vines ka tartu lavaluulevõistluse TarSlämm finaal. Pingelisel võistlusel tuli võitjaks Silver Sepp, temaga koos pääsevad Eesti Slämmi finaali veel Jane Tiidelepp, Aliis Aalmann ja Liine Roos. Külalisesinejaks oli üks tuntumaid jaapani lavaluuletajaid Yuri Miki.

Reedel, 10. mail jätkusid jalutuskäigud varasemate resident-kirjanikega: päeval viis inglise-iiri kirjanik Quigley Cryan Brockbank huvilised ringkäigule pealkirjaga „Kohalike pühakute alternatiivne reisijuht” ning pärastlõunal toimus jalutuskäik kesklinnas pealkirjaga „Ümberkirjutatud Tartu” leedu kirjaniku ja giidi Kristina Sadauskienė juhtimisel. Tänavu kevadel kirjanduslinna Tartu residentuuriprogrammis osalev taani kirjanik Helene Grøn viis samal päeval Fahrenheit 451° raamatutoas läbi loovkirjutamise töötoa. Tartu Linnaraamatukogus toimus samal päeval Kristiina Ehini autoriõhtu „Südametammide

Maastikel”, mille raames anti Ehinile ühtlasi üle linnaraamatukogu poolt tänavu asutatud auhind „Tartu raamat”.

Kuna jagame omakeelse raamatu sünnipäeva lätlastega, pöörati tänavusel festivalil tavapärasest enamgi tähelepanu läti kirjandusele. Reedel toimus noorte balti kirjanike võrgustiku Circa 7 Celsius eestvedamisel välja antud Balti noorte antoloogia esitlus

Genialistide klubi Magasini tänava Suvilas ning seejärel kohtumine läti kirjaniku Daina Tabnaga raamatupoes Bibilioteek Läti raamatuklubi raames. Viienda festivalipäeva lõpetas kontsert „Kirjanikud muusikas” kultuuriklubis Salong, seekordsel kontserdil astusid publiku ette Joonas Veelmaa oma muusikaline kavandiga, Mahtra Süda koosseisus Kaisa Kuslapuu, Joosep Vesselov, Oskar Nursi ning Naelravi koosseisus Ege Emma Rohusalu, Toomas Leppik, Riko-Sander Pensa ja Rait Herman. Plaadimuusikat mängis DJ Berk Vaher.

Prima Vista viimase päeva hommikul avanes nii festivali väliskülalistel kui ka teistel huvilistel võimalus osaleda Sirel Heinloo ingliskeelsel kuraatorituuril Eesti Rahva Muuseumis, mis tutvustas muuseumis aprillikuus avatud „Eesti Raamat 500” seinapannood. Seejärel sai varasel pärastlõunal teoks viies ekskursioon residentide jalutuskäikude projekti raames – inglise kirjaniku David Hartley juhtimisel suunduti „Palverännakule siili juurde”, mis, nagu pealkirjast aimata võib, lõppes Siili tänaval asuva siili kuju ees. Samal ajal esitles Mariann Rückenberg Tartu Kaubamaja Apollo raamatupoes oma raamatut „Nõiatütre legend. Sookrati ja Hendrick von Tisenhuseni lugu“ ning Tartu Uues Teatris toimus Kanuti Gildi SAALi ja noore kirjanduse ajakirja Värske Rõhk koostöös sündinud etenduskunstnike kirjanduskava, tuues fookusesse loojad, kes tegelevad nii lava kui kirjasõnaga, üles astusid Sveta Grigorjeva, Liisbeth Horn, Kärt Koppel, Getriin Kotsar, Heneliis Notton, Jarmo Reha, Astra Irene Susi ja Kristel Zimmer. Tavakohselt autasustati sel päeval Fahrenheit 451° raamatutoas koolinoorte infootsingumängu „Otsi kohta, kust sa saad” parimaid. Päeva teises pooles koondus programm Tartu Kirjanduse Majja. Pööningusaalis sai mitme tunni vältel suhestuda antiikmaailmaga: esmalt sai vaadata Vaba Akadeemia teatritrupi „Konnad” etendust „Lysistrate” ning seejärel Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia tudengite antiigiteatri etendust „ΨΑΠΦΩ”. Tutvuda sai ka maja enda kui paigaga – Ants Siimu juhtimisel toimus pärastlõunal Kirjanduse Maja ajalooretk. Samuti avanes võimalus avastada loominguliselt paiku iseendas Andy Willoughby juhitud loovkirjutamise töötoa „Elu kui jõgi” käigus. Õhtune programm lõi taas rohkelt seoseid Eesti ja Läti ühise raamatuaastaga ning tõi ühtlasi esiplaanile mõlema keeleruumi mitmekesisuse. Salongis toimunud latgali-võro-seto-kadrina luuleõhtul astusid üles Ligija Purinaša, Anita Mileika ja Raibīs Lätist ning Kauksi Ülle, Maryliis Teinfeldt-Grins ja Andreas Kalkun Eestist, tervitussõnad ütles Läti suursaadik Eestis Kristīne Našeniece. Luuleõhtule järgnenud kontsert tõi lavale räpikoosseise Latgalest: Latgale räpiprintsessi ŪGA koos tüdrukutegrupiga “juos īluos līluos”. Pärast neid luulelisi ja muusikalisi elamusi astusid mitmed festivali külalised üles tunnipikkuse vaba lava programmi raames ning õhtut ja festivali jäi lõpetama järelpidu, kus plaadimuusikat mängis DJ BIRCH PLEASE Lätist.