2023

Prima Vista 2023 – “Soovida võimatut”

8.-13. mai

Mais toimus kahekümnendat korda Tartu rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista, mille teemaks oli seekord “Soovida võimatut” ning patrooniks Mehis Heinsaar. Tänavust festivali iseloomustas paari viimase aastaga võrreldes märksa mahukam kava, ka oli seekord festivalil läbi aegade kõige rohkem lisa- ja eriprogramme. 

Prima Vista raames toimus lisaks põhiprogrammile AHHAA teaduskeskuse ja Eesti Lavaluule MTÜ koostöös sündinud lavaluulefestival planetaariumis, ühendades luulemaailma ja tehnoloogia, et luua kordumatu kultuurikogemus, mis oli esimene neljast rahvusvahelise projekti Urban Travel Machines festivalist. Projekti raames toimusid ka luulelabori töötoad, mis hõlmasid loovkirjutamist Sirel Heinlooga, esinemise koolitust Philip Meersmaniga (Belgia) ning ettekandeid 360˚luuleprojektsioonide lavatagusest laboritööst.

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 festivali „Prima Vista 2024: Paremad ja halvemad tulevikud“ eelsündmusena oli festivalinädala jooksul Raekoja platsi ja Rüütli tänava nurgal avatud Utoopia saatkond, mis selle eestvedajate Jan Teeveti ja Oliver Issaku sõnul oli mõeldud positiivse ebakindluse, julge mõtte ja taltsutamatu kujutlusvõime kaitsealaks ning kus 8. mai õhtust kuni 13. mai varaste tundideni kõlasid kõned ja sõnavõtud igatsusest teistsuguse järele, sõna võtta võisid sealjuures kõik soovijad. Igal päeval oli saatkonnal ka saadik, kelleks selle rolli täitmise järjekorras olid Mehis Heinsaar, Clara Amaral (Portugal), Cloud Circuit (Kanada), Hans Platzgumer (Austria) ja Maarja Pärtna.

Nagu juba tavaks kujunenud, kaasnes ka tänavuse festivaliga teemat mitmel viisil tõlgendav ja avardav kunstiprogramm, tuues vaatajateni 14 kunstnikelt ja kunstitudengitelt, mis pakkusid graafikat, joonistusi, koloreeritud plaatkaamerafotosid, maastikufotosid koos heliga, maale, skulptuure, nahakunsti tehnikaid, köitekunsti ja gobelääne. Lisaks eksponeeriti Tartu Linnaraamatukogus kahte näitust, mis olid pühendatud Prima Vista 20. sünnipäevale: „Primavera Prima Vistaga: 20 aastat kirjandusfestivali Prima Vista“ andis ülevaate festivali katusteemadest, patroonidest ja väliskülalistest läbi aastate ning festivali ühest populaarsemast sündmusest, kirjanike kontserdist, pakkus läbilõiget näitus „Muusika kirjanduse keskel: kirjandusfestivalil Prima Vista 20 aasta jooksul kõlanud muusika”.

Festivali pikaajaline partner on olnud ka Tartu Elektriteater, pakkudes teemaga suhestuvat filmiprogrammi. Tänavu sai selle programmi raames Elektriteatris vaadata kolme filmi: Werner Herzogi „Fitzcarraldo”, Victor Flemingi “Võlur Oz” ning Karel Zemani „Imeline parun Münchhausen”. Lisaks toimus festivali ajal Elektriteatris Anu Auna filmi  „Vetelkõndija” eriseanss, kus kohtuti ka filmitegijatega. 

Juba enne festivali algust Tartus, 6. mail toimus Prima Vista päev seekordses partnerlinnas Paides, kus päeva jooksul peeti raamatulaata, käidi Wittensteini retkel „Raamatulooline Paide“, esitleti Tiiu Saaristi raamatu „Järvamaa laulu- ja tantsupeod” II osa ning toimus ka kaks etendust:  Miksteatri „Võti“ lastele ning Paide Teatristuudio etendus „Mu nimi on eikeegi”. Õhtuses programmis astusid üles Mari-Liis Müürsepp, Lauri Sommer ja Kristel Mägedi ning muusikaline duo Cloud Circuit Kanadast. Õhtu lõpetas Dr Ormussoni (Igor Kotjuh) disko „Muusikalised sähvatused”.

Põhiprogramm ise algas esmaspäeval, 8. mail konkursi „Lehekülg lehekülje haaval – sinu raamatuprojekt“ /„Seitenweise” Eesti finaaliga Tarti Linnaraamatukogus, samal ajal oli Karlova-Ropka raamatukogus võimalik kohtuda noortekirjaniku Mann Loperiga. Ülikooli raamatukogus toimus avapäeval vene keeles kirjutavate Tartu autorite kirjandus- ja muusikaõhtu ning Jaani kirikus avanes võimalus nautida teatriõhtut “Lenz” Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna üliõpilaste esituses. Tartu Kirjanduse Majas esitleti Ly Seppel-Ehini raamatut „Ma kuulan sind. Psühhoteraapilisi kõnelusi laste ja noortega”. Mitmekesine programm toimus sel päeval aga ka teisel pool Emajõge: kõigepealt oli huvilistel võimalik osaleda Kaspar Jassa juhitud kirjanduslik-kultuuriloolisel retkel Raadi kalmistul, seejärel aga toimus sealsamas lähedal, Puiestee tänaval asuvas Urve kohvikus Kaspar Jassa, Siim Lille ja Paavo Matsini eestvedamisel värvikas dändide maskiball.

Teise festivalipäeva hommikul olid koolinoored oodatud Tammelinna raamatukogusse, et saada osa “Elavast raamatukogust”, juba ennelõunal sai hoo sisse ka Prima Vista raamatulaat Raekoja platsil, kus osales enam kui 30 kirjastust ning mis päeva jooksul pakkus ka kultuuriprogrammi nii lastele kui ka täiskasvanutele. Venekeelse programmi raames toimus sel päeval Roman Voitehhovitši avalik loeng ”Võimatu on võimalik“: võlurid vene kirjanduses” ning Rimma Markova (Rootsi) luuleõhtu „Luuletusi sõjast ja rahust“. Pärastlõunal viisid Ülo Treikelder linnaraamatukogust ning Ants Siim linnamuuseumist huvilised kirjanduslikule jalutuskäigule  „Tartu (linna)kirjanike teekond”, seejärel aga toimus TÜ raamatukogu konverentsisaalis festivali avatseremoonia. Avamise järel suunduti Tartu Kirjanduse Majja kuulama patrooni Mehis Heinsaare õhtujutlust ning seejärel kultuuriklubisse Salong, kus esmalt esinesid läti luuletajad Lote Vilma ja Marija Luīze Meļķe ning hiljem võis kuulata kontserti, kus astusid üles kitarristid Edgars Rubenis (Läti) ning Eerik Kokk (Eesti). Õhtu lõpetas luuleõhtu Veinis ja Vines, kus kõlas Toomas Kiho luulepõimik „Soovida võimatut — armastust”.

Kolmapäeval, 10. mail pakkus päeva esimene pool taas programmi lastele ja noortele: Tammelinna raamatukogus toimus kohtumine Kaia Raudsepaga, Karlova-Ropka raamatukogus aga “Elav raamatukogu”. Tartu Kirjanduse Maja saalis arutleti päeval aga kirjanduse, kunsti ja looduse suhete üle vestlusringis “Kaasates teisi liike”, kus osalesid kunstnik Uku Sepsivart ning kirjanik David Hartley (Ühendkuningriik), vestlust juhtisid semiootik ja luuletaja Timo Maran ning romanist ja kuraator Sara Bédard-Goulet. Õhtupoolikul toimus TÜ raamatukogus Andrei Ivanovi autoriõhtu ja uue raamatu esitlus, millele järgnes Jelena Skulskaja autoriõhtu ja avalik loeng „Metamorphosis“. Tartu Kaubamaja Apollo raamatupoes esitleti aga Epp Petrone ja Väikese Myy raamatut „Meie maaelu” ning kultuuriklubis Promenaadiviis Indrek Hargla raamatut „Heade mõrvade linn“. Tartu Linnaraamatukogus toimus saksa kirjaniku Jenny Erpenbecki autoriõhtu ning Tartu Kirjanduse Maja saalis avanes võimalus kohtuda soome kirjaniku Anni Kytömäkiga. Hilisõhtul võõrustas festivali esinejaid ja külastajaid klubis Promenaadiviis Tartu linnakirjanik Mart Kivastik.

Kohtumine Kristi Piiperiga Annelinna raamatukogus avas neljapäevase programmi ning noored said osa ka seiklusmängust „Kirjanduslikud seiklused noortele mobiilirakendusega TartuFic“. Pärastlõunal toimus venekeelne programm Tartu Linnamuuseumis, kus esines Rimma Markova ning seejärel toimus Ekaterina Velmezova autoriõhtu. Tartu Linnaraamatukogus kohtus lugejatega norra kirjanik Hanne Ørstavik ning Tartu Kirjanduse Majas esines leedu kirjanik Gina Viliūnė. Kultuuriklubis Salong esitlesid raamatut „Ööd muuseumis / Nights at the Museum” Ron Whitehead, Jinn Bug ja raamatu tõlkija Doris Kareva. Nagu Prima Vistal tavaks saanud, toimus ka tänavu festivali raames TarSlämmi finaal, kus külalisesinejana astus üles leedu luuletaja ja näitleja Marius Povilas Elijas Martynenko. TarSlämmi võitjaks tuli lavaluuletaja Murca.

Reede hommikul toimus “Elav raamatukogu” nii Annelinna kui ka Ilmatsalu raamatukogus. TÜ raamatukogus võis pärastlõunal kuulata Aleksei Turovski loengut „Võimatu ja vähetõenäoline loomade maailmas – läbi müütide ja ilukirjanduse“, sellele järgnes „Ikka tundub, et ema on siin…“. Kesklinnas viis aga inglise luuletaja Andy Willoughby huvilised kirjutamisretkele Emajõe äärde ning Tartu Linnaraamatukogus kohtus lugejatega rootsi kirjanik Lina Nordquist. Sündmusi jagus taas ka Kirjanduse Majja – saalis toimus sarjas „Õhtud eesti ulmega” raames Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia ulme lühijuttude võistluse lõpetamine ning Salongis esitasid kirjandusõhtul “Särtsuga kirjandus” oma loomingut Aliis Aalmann, Päiv Dengo, Sanna Kartau, Kelli Kiipus, Gregor Kulla ning Janika Läänemets. Õhtune programm pakkus ka muusikaelamusi: TÜ raamatukogus võis kuulata Olga Einasto ja Elmet Neumanni kontserti „Laulud emadele, kes suudavad võimatut”, Aparaaditehases esitles aga ansambel OLEM oma uut, Ernst Enno loomingul põhinevat albumit  „Armastuse kitsas rada”.

Festivali viimasel päeval, 13. ,mail kuulutati Eesti Kirjandusmuuseumis välja arvustuste võistluse “Ulakass” võitjad ning Fahrenheit 451º raamatutoas autasustati infootsingumängu „Otsi kohta, kust sa saad“ võitjaid. Programmi põhiosa toimus aga Tartu Kirjanduse Majas, mille trepil avati juba kell 10 hommikul 24-tunnine katkematu kultuurimaraton Insomniakaton. Ameerika biitpoeedi Ron Whiteheadi leiutatud sündmuseformaat, mis esmakordselt sai Tartus teoks 2019. aastal, pakkus terve ööpäeva jooksul mitmekesist programmi, millesse mahtus nii luulet ja muusikat kui ka teatrit ja tantsu. Hommikupoolikul toimus saalis raamatuoksjon „301 trükist“, suveaias esitas oma loomingut patroon Mehis Heinsaar ning seejärel avanes võimalus kuulata Kaspar Jassa loengut „Subkultuur Dändi. Mood, kirjandus, kunst, elukunst”. Pööningust sai sel päeval teatrisaal, kus omakirjutatud näidendit “Daphnis ja Chloe” etendasid TÜ klassikalise filoloogia osakonna tudengid. Seejärel koguneti suveaeda, et varasemate patroonide sõnavõttude saatel tähistada Prima Vista 20. sünnipäeva. Õhtupoolikul jätkus programm intensiivses tempos kultuuriklubis Salong: ajakiri Akadeemia esitles aprilli- ja mainumbrit, kus on ilmunud ka festivali külaliste Penny Boxalli ja Hans Platzgumeri loomingu tõlked. Esinesid inglise luuletajad Penny Boxall, David Hartley ning Andy Willoughby, kes koos muusikute Masi Hukari ja Anton Flintiga esitles oma raamatu “Between Stations” eesti- ja soomekeelset tõlget. Biitluuletaja Ron Whitehead astus üles koos Aapo Ilvesega ning tekstilis-muusikalist elamust pakkus kontsert “Kirjanikud muusikas”, mille raames esinesid austria kirjaniku Hans Platzgumeri ansambel “Convertible” (Hans Platzgumer – vokaal, kitarr, klahvpillid; Chris Laine – bass, vokaal; Michael Schneider – löökriistad) ning kohalik kooslus “Alla Puugovitsa” (Jan Kaus – hääl, kitarr;Toomas Täht – ukulele, basskitarr, kammipill, keha; Eva Koldits – klaver, meloodika; Indrek Koff – trompet, basskitarr, ukulele, suupill). Kontserdi järel astus üles leedu luuletaja Marius Povilas Elijas Martynenko ning teksti- ja helikava pakkus kooslus Cloud Circuit Kanadast. Seejärel oli mikrofon kõigi soovijate päralt ning ligi kahe tunni jooksul esitasid oma loomingut luuletajad Eestist, Soomest, Inglismaalt, Itaaliast ja Belgiast. Öötundidel pakkus tantsumuusikat DJ Daysleeper, varahommikul tekitas rohkelt elevust luuletuste kirjutamine koos tehisintellektiga. Päikesetõusu tervitati õues koos Silver Sepa “Hommikuüminaga”, millele aitas kaasa ka Contra. Hommikul andis Salongis kontserdi ka juba esimesel Insomniakatonil kaasa teinud muusik Andres Roots ning seejärel suunduti taas õue, kus osalejaid tervitas laulu ja hommikutervitustega bluusiartist Kaisa Ling. Insomniakatoni lõpetasid Ron Whiteheadi ja korraldustoimkonna tänusõnad.

Marja Unt

Ilmunud Loomingus 6/2023

Väliskülalised

Kava EST (pdf)

Kunstiprogramm

24.04–4.06.2023 Tartu Linnaraamatukogus; Tartu Ülikooli raamatukogus; galeriis Pallas

2023. aasta kunstiprogrammi 14 näitusel sai vaadata paljude kunstnike ja kunstitudengite loomingut. Näitustel oli väga erinevat, festivali teemaga rohkemal või vähemal määral seotud kunsti: graafikat, joonistusi, koloreeritud plaatkaamerafotosid, maastikufotosid koos heliga, maale, skulptuure, nahakunsti tehnikaid, köitekunsti ja gobelääne. 

Prima Vista 2023. aasta teema „Soovida võimatut“ ärgitas esitama mitmeid küsimusi. „Kust läheb piir võimalikkuse ja võimatuse vahel, kui erinev või ühesugune see meie jaoks on?“ mõtiskles Aet Ollisaar. Pallase tudengid käsitlesid teemat nii laiemast kui ka isiklikumast vaatenurgast. Meediadisaini üliõpilaste sõnum oli: „Kõik on sõlmes! Seda näib olevat võimatu lahti harutada. Sõlme lahti harutamine võib tunduda võimatu soovina, kuid tahe seda enda sees teha peaks igaühes olema … Iseenesega tegelemine pole kerge, aga käeline tegevus koostöös mõttetegevusega aitab leida vastuseid paljudele küsimustele.“ Maila Käos, kureerides nahadisaini tudengite näitust, lähenes teiselt tasandilt: „Aeg on kui soovunelm, midagi, mille kontrollimiseks meil võimalused puuduvad. Soovides rohkem aega, ihaldame me midagi võimatut, sest mitte kellelgi meist ei ole päevas asutada rohkem kui 24 tundi. Seda, kuidas me endale kuuluva aja sisustame, valime me ise“.  

Kunstnikud avasid teemat globaalses ja sotsiaalses võtmes. Eve Kask kirjutas: „Unistagem siis võimatust, et keegi ei peaks taluma äärmuslikku eksistentsiaalset üksindust ja et inimkond jõuaks pöörata üksmeelele olulises: päriselt ära ennasthävitavatelt rööbastelt.“ Ardo Sägi täiendas: „Ootame võimalikku sõnumit inimlikkusest, aususest ja kestma jäämisest. Kas nende sõnumite toojad jõuavad kohale, millise sõnumiga ja kas need sõnumid ka vastu võetakse?”. Kultuuri, pärandit ja looduskeskkonda väärtustavalt käsitlesid teemat Toomas Kalve, Dorel Sabre ja Andrus Kannel. Toomas Kalve fotoseerias „Kalvetaarium“ on jäädvustatud eesti kultuuri hoidjate portreed, mis on kinni püütud vana plaatkaameraga. „Need peatunud hetked on jäädvustus tulevikku,“ kirjutas fotograaf. Dorel Sabre, kes on kureerinud köitenäituse Friedrich Reinhold Kreutzwaldi raamatust „Eesti rahva ennemuistsed jutud“, küsis: „Need muinaslood on üle 150 aasta paelunud igas vanuses lugejaid. Kas köitekunstil õnnestub avada uks sellesse muistsesse ja põnevasse mütoloogilisse maailma ja millised assotsiatsioonid tekivad „raamatukuube” vaadeldes?“ Andrus Kannel tõi oma teostes esile seosed inimese kujundatud füüsilise keskkonna ja looduskeskkonna vahel ning ütles: „Ilmvõimatut soovides soovin, et ühel hetkel tulevikus toimiksid inimeste tekitatud helid inimkooslustes sama tervendavalt, nagu seda teevad loodushelid.“  

Meedias